← Eesti

2-20-1651/28

Obsah (10)§ 163§ 171§ 158§ 162§ 65§ 150§ 165§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2020. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-20-1651 Tsiviilasi T L pankrotimenetlus Menetlusos

§ 163lg 7 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  1. Saata määrus võlgnikule, pankrotihaldurile ja Rahandusministeeriumile ning peale jõustumist täitmiseks käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p
  2. osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171lõikele 1.

Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud 18.03.2020.a. Pärnu Maakohtu kohtumäärusega kuulutati välja T L pankrot. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 17.04.

  1. a. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 29.06.2020.15.07.2020.a esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 21.07.2020 a määrusega. Kohtumäärus jõustus 06.08.2020.a 30.07.2020 esitas pankrotihaldur kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist.08.09.2020 andis kohus tähtaja raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti 1000 euro maksmiseks. Tähtajaks deposiiti raha ei laekunud. Kohtumääruse põhjendus 2
  2. Kohus, olles läbi vaadanud pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuande, leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada, pankrotimenetlus lõpetada raugemisega ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 157 p 2 järgi pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Lõike 3 alusel peab pankrotihaldur esitama kohtule aruande, milles on märgitud

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed.

§ 158

lg 4 alusel lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

  1. Pankrotiseaduse § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus tegi 08.09.
  2. a määrusega võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks 1000 eurot. Määratud tähtaja jooksul nimetatud summat tasutud ei ole. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus T L pankrotimenetluse lõpetamiseks

§ 158lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud.

Võlgniku igakuiseks sissetulekuks oli pankrotimenetluse kestel kohaliku omavalitsuse makstav toimetulekutoetus 150 €/kuus. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid. 3. Halduri tasu 3.1.

§ 65

lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, taotleb haldur tasu maksmist väiksemas määras ning selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Haldur taotleb tasu maksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb. 3.2.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohtu hinnangul on halduri tehtud ajakulu ning toimingud olnud põhjendatud ning vajalikud esitatud ulatuses, arvestades seejuures ka pankrotimenetluse kestust. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab pankrotihalduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest

§ 65

lõikes 1¹ sätestatud ulatuses, s.o summas xxx eurot, mida ei mõisteta võlgnikult riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda pankrotihalduri Andrus Õnnik halduritasuks xxx eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot. Tasu tuleb maksta OÜ Andrus Õnnik Õigusbüroo arvele, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 4. Halduri vabastamine

§ 165

lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et eeltoodud alusel tuleb pankrotihaldur Andrus Õnnik vabastada T L pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. 3 5. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 5.1.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Ka haldur on kinnitanud, et T L puhul pole teada

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. 5.2.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutuse koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku kinnitamine ning võlausaldajad koosolekule ei ilmunud.

§ 172

lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtule ei ole teada ühtegi isikut, kes on valmis täitma T L usaldusisiku kohustusi ning usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa ka põhjendamatuid kulutusi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus T L kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ning kohustab T Lt ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. 5.3. Kohus selgitab T Lle, et vastavalt

§ 172

lg 2 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 5.

  1. Kohus saadab T Lle koos käesoleva kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse aruande vormi, mis tuleb T Ll esitada täidetuna igal järgneval viiel aastal Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja e-posti aadressile pmkhaapsalu.menetlus@kohus.ee või postiaadressile Põllu 17, 92414 Kärdla või Sadama 21, 90502 Haapsalu. Esimene aruanne esitada kohtule hiljemalt
  2. oktoobriks
  3. a. 5.
  4. Kohus selgitab, et

§ 173

lg 1-3 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma.

§ 173

lg 4-5 järgi peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 alusel ei saa sissenõuet pöörata sissetulekule, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

§ 173

lg 6 järgi on võlgnik kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma. 5.6.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. (allkirjastatud digitaalselt) 4 Ruth Sild kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.