Obsah (7)

§ 424§ 74§ 68§ 75§ 78§ 50§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7052 (20259000433) Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi s

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav RISTO RAUDBERG, isikukood 38805045244, Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxxx; keskharidus; emakeel eesti keel; xxxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; väärteokorras 2-l korral karistatud; kahtlustatavana kinni peetud 23.06.2020, vahistatud Viru Maakohtu 24.06.2020 määrusega; vahi all pidamise tähtaega pikendatud Viru Maakohtu 18.08.2020 määrusega kuni 23.10.2020; kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli kokkuleppel RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – 249, 306, 309, 3101, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada RISTO RAUDBERG süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 2 alusel pöörata koheselt täitmisele 5 (viis) kuud vangistust, lugedes

§ 68

lg 1 alusel karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinni pidamise aeg 23.06.2020.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta ülejäänud vangistus 2 aastat 1 kuu vangistust tingimisi täitmisele pööramata, kui Risto Raudberg ei pane 2 (kahe) aasta 6 (kuue) kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 1 Määrata Risto Raudberg katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada Risto Raudbergi käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada Risto Raudbergi, tema eelneval nõusolekul käitumiskontrolli ajal alluma alkoholismivastasele ravile, registreerima end kriminaalhooldajaga kooskõlastatult programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja osalema programmis ning esitama programmi läbimise kohta tõendi kriminaalhooldajale.

§ 75

lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates vangistusest vabanemisest 30 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord 2 (kahe) kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

§ 78

p 1 alusel hakkab Risto Raudbergile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 02.10.2020.

§ 75

lg 5 kohaselt peatub

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Risto Raudbergilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Risto Raudberg kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KONFISKEERIMINE 2

83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend sõiduauto xxxx reg nrxxxx (VIN-kood xxxx) koos süütevõtme ja puldiga, mille omanik on Risto Raudberg ja mis on paigutatud Rakvere politseijaoskonna territooriumile (Kreutzwaldi 5a, Rakvere linn). Konfiskeerimise osas saata kohtuotsus täitmiseks Politsei- ja Piirivalveametile. TÕKEND Risto Raudbergile kohaldatud tõkend vahistamine jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni, seejärel tõkend tühistada. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Risto Raudbergilt menetluskuluna sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Risto Raudbergilt menetluskuluna joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku 420 (nelisada kakskümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Risto Raudbergilt menetluskuluna kaitsjatasu 241,08 (kakssada nelikümmend üks eurot ja 08 senti) eurot v.adv. Ahto Sirendi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 1,3 alusel võimaldada Risto Raudbergil menetluskulud kokku 1537,08 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700042705 ning selgitusega: „Risto Raudberg, 1-20-7052, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS Risto Raudbergi süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobes ja narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobes olles 20.09.2019 kella 22.20 paiku Harjumaal Tallinnas Paldiski mnt 199a juures mootorsõidukit xxxx riikliku registreerimismärgiga xxxx. EKEI uuringuaktiga nr xxxx tuvastati Risto Raudbergi uriinis amfetamiini ja GHB sisaldus ning tal esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Sama uuringuaktiga tuvastati Risto Raudbergi veres etanooli sisalduseks 180+/-0,06 mg/g kohta. Samuti süüdistatakse Risto Raudbergi selles, et tema juhtis alkoholijoobes ja narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobes olles 23.06.2020 kella 09.15 paiku Lääne-Viru, Kadrina 3 vallas Kadapiku külas Pärnu-Sõmeru maantee
3. kilomeetril mootorsõidukit xxxx riikliku registreerimismärgiga xxxx. EKEI uuringuaktiga nr xxxx tuvastati Risto Raudbergi uriinis kokaiini ja tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliidi (THC-COOH) sisaldus ning tal esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seerianumbriga ARKM-0082 tuvastati R. Raudbergi väljahingatavas õhus alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 0,98 mg/l kohta. Sellega rikkus R.Raudberg Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. Seega Risto Raudberg, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Risto Raudbergile mõistetavaks karistuseks

§ 424

lg 2 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 2 alusel pöörata koheselt täitmisele 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ja lugeda Risto Raudbergi karistuse kandmise aja alguseks 23.06.2020. Ülejäänud karistus 2 aastat 1 kuud vangistust jätta

§ 74lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 aasta 6 kuud.

Katseajaks allutada Risto Raudberg kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada Risto Raudbergi käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada Risto Raudbergi, tema eelneval nõusolekul käitumiskontrolli ajal alluma alkoholismivastasele ravile, registreerima end kriminaalhooldajaga kooskõlastatult programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja osalema programmis ning esitama programmi läbimise kohta tõendi kriminaalhooldajale.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Risto Raudbergilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx (VIN kood xxxx) koos süütevõtme ja puldiga, mille omanik ARK andmetel on Risto Raudberg ja mis on paigutatud Rakvere politseijaoskonna territooriumile (Kreutzwaldi 5a, Rakvere linn).

§ 75

lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates vangistusest vabanemisest 30 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus 4 ja mitte harvem kui üks kord kahe kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Süüdistatav Risto Raudberg on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Risto Raudberg kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Risto Raudberg tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku 420 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses 241,08 eurot. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku 1537,08 eurot tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 5