lg 2 p 2 alusel kohustada Kristo Rillot käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Maakohtu 03.02.2020. a otsusega on Kristo Rillo süüdi tunnistatud
lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust;
lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel mõisteti Kristo Rillole 1 aasta 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti Kristo Rillo kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg, s.o 5 päeva vangistust, karistusaja hulka. Kandmata karistuseks loeti 1 aasta 4 kuud 25 päeva vangistust.
lg 2 alusel määrati, et kohesele ära kandmisele kuulub 2 kuud vangisust ja ülejäänud karistust, s.o 1 aasta 2 kuud 25 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Kristo Rillo aasta 6 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 2 p 5 alusel kohustati Kristo Rillot käitumiskontrolli ajal pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel alluma alkoholismivastasele ravile.
lg 2 p 8 alusel kohustati Kristo Rillot osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Kohtuotsus jõustus 19.02.
lg 4 sätestab, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 5. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest ja kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Kristo Rillo korduvalt tarvitanud alkoholi, mistõttu on tal jäänud täitmata registreerimiskohustus ja läbimata sotsiaalprogramm. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid aga ka erakorralisest ettekandest nähtuvat, on äärmiselt oluline, et Kristo Rillo lõpetaks täielikult alkoholi tarvitamise. Vastasel juhul on kriminaalhoolduse jätkamine raskendatud ja seeläbi uute kuritegude toimepanemise riskid maandamata. Siinkohal arvestab kohus ka sellega, et erakorralisest ettekandest nähtuvalt on Kristo Rillo pöördunud psühhiaatri pole ja kavatseb minna ka Kainem ja tervem Eesti esmasele hindamisele ning vajaduse korral asuma ka ravile. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kriminaalhooldust jätkata ja anda Kristo Rillole võimalus iseseisvalt alkoholiprobleemiga tegelemiseks. Sellest tulenvalt on ka põhjendatud määrata Kristo Rillole lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.