TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-42 Määruse kuupäev 24.09.2020 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Alar Sepperni (pankrotis) ja pankrotihaldur Sirje Taela kaebus Maksu

) § 381 lg 2). Sellise nõudeavalduse alusel ei ole tuvastatud maksukohustust, mida saaks panna maksma pankrotimenetluses. Ka kohtupraktikast tuleneb, et pankrotimenetluse nõudeavaldus saab põhineda ainult haldusaktil, st tuleneda kas maksuotsusest või muust MTA haldusaktist (Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-2-1-82-14, p 26). MTA oleks saanud igal hetkel enne nõuete kaitsmise koosolekut läbi viia maksumenetluse ja koostada maksuotsuse. Vastupidise seisukoha toetamine tooks kaasa väga negatiivsed tagajärjed nii maksuõiguses kui ka pankrotimenetluses. Pankrotihaldur tõi kaebuses välja ka sisulised vastuväited pankrotimenetluses 31.05.2019 esitatud MTA 13.05.2019 avalik-õiguslikust nõudeavaldusest nr 13-13/01378-7 tulenevale nõudele (sh intressinõudele). Pankrotihaldur märkis, et intressinõudel puudub õiguslik alus, sest põhimaksukohustust ei ole tekkinud. Intressinõue on aktsessoorne kõrvalkohustus, mis eeldab põhimaksukohustuse eksisteerimist. Kui ei eksisteeri põhimaksukohustust, puudub õiguslik alus ka selle põhjal koostatud intressinõudel. Kaebuses on esitatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

1. Tartu Halduskohtusse saabus 13.01.2020 Alar Sepperni (pankrotis) kaebus, milles on esitatud samad nõuded nagu eespool viidatud pankrotihaldur Sirje Taela kaebuses. Ka kaebuse põhjendused on analoogsed. Alar Seppern (pankrotis) palub kaebuses anda endale menetlusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumisest. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus märgib esmalt, et käsitab 07.01.2020 kohtusse saabunud pankrotihaldur Sirje Taela ja 13.01.2020 kohtusse saabunud Alar Sepperni (pankrotis) kaebust ühise kaebusena (HKMS § 19 lg 1). HKMS ei täpsusta, millal lugeda mitme kaebaja poolt ühe ja sama vastustaja vastu kaebuse esitamist sama seaduse § 19 mõttes kaebuse ühiselt esitamiseks. Samas peaksid 2 3-20-42 kaebajad sellist tahteavaldust väljendama
3. Praegusel juhul järeldab kohus sellist tahteavaldust sellest, et mõlema kaebuse tekstid on põhimõtteliselt identsed ning 13.01.2020 esitatud kaebuse juurde ei ole lisatud lisasid, mille olemasolule on kaebuses viidatud ja mis on kohtule esitatud 07.01.2020 kaebusega. Juhul, kui kohus ei käsitaks 07.01.2020 ja 13.01.2020 kohtusse saabunud kaebuseid ühise kaebusena, kuuluksid need liitmisele HKMS § 48 lg 1 alusel. Seetõttu leiab kohus, et kaebuseid saab käsitada ühise kaebusena ning määravat tähendust ei ole sellel, kas tegemist on ühise kaebusega või võimaliku liitmise tulemusel saadud kaebusega.
4. Kaebajad soovivad vaidlustada MTA tegevust, mis seisneb selles, et MTA esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles sisaldub muu hulgas nõue, mis tuleneb kriminaalmenetluses esitatud avalik-õiguslikust nõudeavaldusest. Kaebajad leiavad, et sellisele nõudeavaldusele pankrotimenetluses vastuväite esitamise korral peavad nad pöörduma ka kaebusega halduskohtu poole, sest vastasel korral tuleks MTA nõudeavaldust pankrotimenetluses tunnustada. Samas leiavad kaebajad ka seda, et pankrotimenetluse nõudeavaldus saab põhineda ainult haldusaktil, milleks kriminaalmenetluses esitatud avalikõiguslik nõudeavaldus ei ole.
5. Kohtu hinnangul ei kuulu Alar Sepperni (pankrotis) ja pankrotihaldur S. Taela kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse.
6. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
7. Puudub vaidlus, et maksuhaldur on esitanud kriminaalmenetluses avalik-õigusliku nõudeavalduse Alar Seppernilt nõutava maksukohustuse kindlaksmääramiseks summas 237 257, 13 eurot, millele lisandub sellele nõudelt arvestatav intress. Samuti esitas maksuhaldur samas suuruses nõude tunnustamiseks Alar Sepperni pankrotimenetluses. Kohus ei nõustu kaebajatega, et lisaks nõudele pankrotimenetluses vastuväite esitamisele tuli kaebajatel pöörduda kaebusega halduskohtusse.
8. Käesoleva vaidlusega analoogsetel asjaoludel esitatud kaebuse lubatavust halduskohtumenetluses on põhjalikult analüüsitud haldusasjades nr 3-18-1620 ja nr 3-18-
9. Nendes haldusasjades on kohtud leidnud, et kui halduskohus hakkaks sellises olukorras sisuliselt tuvastama avalik-õigusliku nõude osas kaebaja maksukohustuse olemasolu või alternatiivselt lahendama selle tühistamise nõuet, oleks halduskohtumenetluse näol sisuliselt tegemist paralleelmenetlusega ning tekiks otsene vastuolu

§ 381

lg 2 viimases lauses sätestatuga.

§ 381

lg 2 sätestab järgmist: „Avaliku võimu kandja võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule esitada kannatanuna ka avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Avalik-õigusliku nõudeavalduse võib esitada haldusorgan, kes oleks õigustatud sama rahalise kohustuse kindlaks määrama haldusmenetluses. Avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamine kriminaalmenetluses välistab sama nõude maksmapaneku muus menetluses, välja arvatud juhul, kui taotlus jäetakse kriminaalmenetluses läbi vaatamata.“ Selle sätte kehtestanud seaduseelnõu seletuskirja kohaselt lihtsustab nõude sedasi esitamine oluliselt nõude eelduste kindlakstegemist, sest faktiliste asjaolude kattuvuse korral on see eeldus võimalik kindlaks teha juba kriminaalmenetluse raames ning vältida seeläbi täiendava halduskohtumenetluse toimetamist (seletuskirja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses, juurde lk 18; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2019 määruse nr 3-18-1644 p 13 ja 27.06.2019 määruse nr 3-18-1620 p 12). 13.

§ 381

lg 2 kehtestamise eesmärgiga ei ole kooskõlas tõlgendus, et kriminaalmenetluses esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse õiguspärasust peaks saama 1 K. Merusk jt. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 109. 3 3-20-42 kontrollida täiendavalt halduskohtumenetluses. Pankrotiseaduse (PankrS) § 104 lg 3 suunab küll esitama kaebust halduskohtule, kuid see säte on kohaldatav vaid olukorras, kus vastuväide esitati avalik-õiguslikku nõuet sisaldavale haldusaktile.

§ 381

lg 2 alusel esitatud nõude puhul ei ole tegemist haldusaktiga, mida oleks võimalik vaidlustada halduskohtus. Nõudeavaldust ei muuda haldusaktiks see, et selle aluseks on võlgniku võimalikud täitmata jäänud maksukohustused. MTA poolt kriminaalmenetluses esitatud avalik-õiguslikule nõudeavaldusele on võimalik vaielda vastu

-s sätestatud korras (vt nt

§ 285lg 5).

Seega on avalik-õigusliku nõudeavalduse õiguspärasuse kontrollimiseks ette nähtud teistsugune menetluskord. Eelnevatel põhjendustel ei oma avalik-õigusliku nõudeavalduse vaidlustamise kontekstis tähtsust Riigikohtu 12.05.2015 otsuses nr 3-2-1-82-14 väljendatu. 14. Kohus asub seega seisukohale, et MTA 13.05.2019 avalik-õigusliku nõudeavalduse nr 13-13/01378-7 vaidlustamisega seonduv (nii maksukohustuse kui ka sellelt arvestatud intressi osas) ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohtule teadaolevalt ei ole kõnealust avalikõiguslikku nõudeavaldust jäetud kriminaalasjas ka läbi vaatamata ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on see võetud Viru Maakohtu poolt 08.07.2020 määrusega kriminaalasjas nr 1-20-1041