KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2020, Tallinn Lubja 4 Tsiviilasja number 2-20-10939 Tsivii

) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe ja pooled ei ole taotlenud ka enda ärakuulamist, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus kontrollib kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest.

1. 04.09.2020 kohtumääruses võttis kohus menetlusse ainult kaebuse 19.05.2020 otsusele täiteasjas xxx. Nimetatud otsus on tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta. Otsusest nähtub, et võlgnikuks on N. G., täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2019 otsus 2-13-39908 ja sissenõudjaks T. B. (tlk 19). Riigikohtu lahendi 3-2-1-77-15 p-s 38 on märgitud, et täituritasu vaidlustamisel on menetlusosaliseks avaldaja ja kohtutäitur, mitte sissenõudja. Tulenevalt viidatud Riigikohtu lahendist on ka maakohus menetlusosaliseks märkinud avaldaja ja kohtutäituri ning teinud menetlusdokumendid nähtavaks ainult menetlusosalistele. Kohtutäitur on edastanud 14.09.2020 e-toimiku kaudu sissenõudja seisukoha tsiviilasjas 2-20-
2. Kohus jätab sissenõudja seisukoha tähelepanuta (tlk 71-72), kuna sissenõudja ei ole menetlusosaliseks ning kohus ei ole sissenõudjalt seisukohta ka küsinud. Samuti jätab kohus tähelepanuta kohtutäituri 14.09.2020 menetlusdokumendis toodud seisukohad, mis puudutavad 13.08.2020 otsust, kuna kohus on keeldunud antud avalduse menetlemisest ja kohtumäärus on jõustunud.
3. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäitur ei ole vastuväiteid kaebuse tähtaegsusele esitanud. Arvestades, et avaldaja sai 19.05.2020 kohtutäituri tasu otsuse kätte 03.07.2020, siis on kaebus kohtutäiturile esitatud tähtaegselt. 2
4. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Riigikohtu lahendi 3-2-1-122-15 p-s 14 toob kolleegium esile, et kui täitur ei tee kaebuse kohta otsust, tuleb kohtusse pöördumise tähtaega arvestada ajast, mil kaebuse esitajale on ilmselge, et täitur ettenähtud otsust ei tee. Avaldaja on otsuse mittetegemisest teada saanud 28.07.2020 ja esitanud 29.07.2020 kaebuse kohtule. Kaebus on esitatud tähtaegselt.
5. TMS § 217 lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Tsiviilasja toimikust nähtub, et 24.07.2020 täiteasjas xxx on kohtutäitur avaldaja 12.07.2020 kaebuse tagastanud, kuna täitetoimikute xxx, xxx ja xxx puhul on tegemist omavahel solidaarsete nõuetega ning ta on lahendanud avaldaja kaebuse täiteasjas xxx. Kohus on seisukohal, et kaebuse tagastamisel ei ole kohtutäitur võlgniku kaebust sisuliselt lahendanud ega oma otsust motiveerinud. Piisavaks ei saa lugeda täiteasjas xxx avalduse tagastamisel toodud põhjendust, et lahendatud on sama avaldaja kaebus täiteasjas xxx, kuivõrd tegemist on iseseisvate täitemenetlustega, mille üheks täiteasjaks liitmist ei saa asja materjalidest järeldada. Avaldaja väitel ei ole ta täiteasjas xxx tehtud kohtutäituri tasu otsusele varasemalt kaebust esitanud, kohtutäitur ei ole nimetatud väidet ka ümber lükanud.
6. Kuna kohtutäitur ei ole antud juhul avaldaja kaebust menetlenud vastavalt seaduses sätestatud korrale, tuleb eelpool nimetatud kaebus saata tagasi kohtutäiturile seaduses sätestatud korras lahendamiseks. Kuna kohtutäitur peab tema tegevuse peale esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatama ning tegema motiveeritud otsuse (TMS § 217 lg 5), ei anna kohus hinnangut kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse sisulisele põhjendatusele. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohtutäiturile 12.07.2020 esitatud kaebus tuleb saata tagasi kohtutäiturile sisuliseks läbivaatamiseks.
7. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. 11. Tulenevalt

§-st 172 lg 1 ja lg 10 jätab kohus avaldaja menetluskulud, mis on seotud 19.05.2020 otsuse vaidlustamisega, Mati Kadaku kanda, kuna kohus rahuldab selles osas avaldaja kaebuse. N. G. menetluskulud, mis on seotud kohtutäituri taandamise avaldusega jäävad N. G. kanda, kuna kohus keeldus selles osas asja menetlusse võtmast. Menetlusse võtmise määruses kohustas kohus menetlusosalisi esitama ka menetluskulude nimekirjad ja kuludokumendid. Avaldaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kohtutäitur teatas, et menetluskulusid ei ole tekkinud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 15 eurot, mille kohus mõistab kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3