Obsah (8)

§ 102§ 1§ 31§ 28§ 86§ 108§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 1.oktoober 2020. a kell 12.00, Lubja 4, Tallinnas Tsiviilasja number 2-19-9494 (li

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada juhatuse liikmeid M. A. ja K. P.’it kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. oktoobril
3. a kell 11.
4. Kui M. A. ja K. P. vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
5. Määrata ja maksta välja Indrek Lepsoo’le ajutise pankrotihalduri tasu 1 728 eurot (sh käibemaks) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 25 eurot (sh käibemaks) pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ INC Partner (reg kood 11008111, a/a EExxx).
6. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Kohtule 15.07.
7. a esitatud avalduse kohaselt on võlgniku peamiseks tegevusalaks tarkvara arendus ja konsultatsioon. Võlgniku eesmärgiks oli luua tarkvara lahendusi, mis loovad lisaväärtust kliendi äritegevusele. Võlgniku konkurentsieeliseks on kõrgelt kvalifitseeritud ja kogemustega tehniline meeskond ning praktikas tõestatud koostöömudel oma klientidega. Võlgnikul on hetkel kehtivad töölepingud 14 töötajaga ja lisaks on välja kujunenud, et 3 isikut/ettevõtet teevad teenust projektipõhiselt teenuselepingute alusel. Võlgnik on oma tegevuses peamiselt keskendunud Java back-end arendustele, sest ettevõtte kliendid on üldjuhul suurettevõtted ja ärisüsteemid ärikriitilised. Ettevõttel on peamiselt 2 äriliini: - tarkvara arenduse ja konsultatsiooni teenuse pakkumine; - värbamistarkvara Recrur arendus ja müük (tütarettevõte).
8. aastal tekkisid võlgnikul ajutised makseraskused. Maksevõime taastamiseks ja äritegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks võttis võlgniku juhtkond
9. a vastu otsuse viia läbi saneerimismenetlus. Saneerimiskavaga kujundati ümber kohustused 12 võlausaldaja ees kogusummas 428 700 eurot. Käesolevaks hetkeks on selgunud, et saneerimisabinõudena planeeritud tegevused ei õnnestunud planeeritud mahus ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on vastavalt saneerimiskavale tasunud võlausaldajatele igakuist intressi, kuid võlgnikul ei ole võimalik hakata alates
10. aasta septembrist teostama võlausaldajatele saneerimiskavas ettenähtud makseid. Täpsemalt on maksejõuetuse tekkimise põhjusteks: - saneerimiskavas ettenähtud teenuse valdkonna ärimudeli muudatus ei õnnestunud ja seega ei suudetud oodatud mahus tulu teenida; - oma toote Recrur arendusele tehtud investeeringud olid suured ja toote müük ei käivitunud plaanipäraselt; - oma toote Recrur arendusele viimase väljamakse taotluse menetlemine varem tehtud kuludele viibis EAS-i poolt üle 10 kuu ja seoses võlgniku saneerimismenetlusega vähendas EAS väljamaksmisele kuuluvat summat. Võlgnik on EAS-i teavitanud, et saneerimiskava täitmine ei ole läinud vastavalt oodatule, kuid EAS ei ole vastavale teavitusele kuidagi reageerinud ega ka vähendatud ulatuses väljamakset võlgnikule teostanud. Eelkirjeldatud ebaselgus ja otsuste põhjendamatu viibimine on oluliselt pidurdanud toote Recrur arend ust; - saneerimiskavast tulenevalt oli plaanis leida võlgnikule investor, kuid arvestades, et tegevus põhineb teenuse pakkumisel ja on otseselt sõltuv rahavoo ulatusest, ei olnud ühelgi potentsiaalsel investoril huvi võtta riski investeerimaks nii suure võlakoormaga ettevõttesse; - eelnevalt kirjeldatud põhjustel on viimastel kuudel oluliselt kasvanud ka maksuvõlad ning Maksu- ja Tolliamet on võlgnikku teavitanud, et kohustusi mitte tasudes on Maksu- ja Tolliametil õigus maksude ajatamise graafik tühistada. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid 2 maksukohustuse õigeaegseks täitmiseks; - koroonaviirusest tulenev eriolukord aeglustas nii teenuse kui toote müüki, millest tulenevalt polnud enam võimalik täita saneerimiskavast tulenevaid kohustusi. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et võlgnikul on kohustusi 789 250,70 eurot, mis ületavad ilmselgelt võlgniku vara väärtust, mille bilansiline jääkmaksumus on 21 187,33 eurot. ning võlgnik ei suuda ka pikas perspektiivis leida vahendeid tekkinud võlgnevuste likvideerimiseks on võlgniku maksejõuetus vältimatu, mistõttu peab võlgnik oma kohustuseks esitada pankrotiavaldus. Võlgniku tegevuse jätkamine toob igal juhul kaasa võlgniku püsiva maksejõuetuse. 19.08.
11. a määrusega nimetas kohus Ignite OÜ ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Ignite OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Indrek Lepsoo.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara väärtus on sõltuvalt tütarettevõtte väärtusest ca 93 000 – 143 000 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 1 456 516,58 euro ulatuses, millest kohustus Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti ees 609 262,23 eurot ja kohustused tarnijate ees 475 689,33 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgnikuga, et Ignite OÜ on makseraskustes juba alates 2018.a. keskpaigast (raskused riigimaksude tasumisel, tekkinud võlgnevused tarnijate ees), millisel põhjusel esitas võlgnik maksevõime taastamiseks ja äritegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks ka kohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku majandustegevus lõppes ja püsiv maksejõuetus tekkis 2020. aasta augustikuus, kui oli selge, et võlgnik ei ole võimeline tasuma võlausaldajatele saneerimiskavas ettenähtud makseid.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku hinnangul on Ignite OÜ maksejõuetuse tekkimise põhjused alljärgnevad: - Saneerimiskavas ettenähtud teenuse valdkonna ärimudeli muudatus ei õnnestunud ja seega ei suudetud oodatud mahus tulu teenida; - Oma toote Recrur arendusele tehtud investeeringud olid suured ja toote müük ei käivitunud plaanipäraselt; - Oma toote Recrur arendusele viimase väljamakse taotluse menetlemine varem tehtud kuludele viibis EAS´i poolt üle 10 kuu ja seoses võlgniku saneerimismenetlusega vähendas EAS väljamaksmisele kuuluvat summat. Võlgnik on EAS´i teavitanud, et saneerimiskava täitmine ei ole läinud vastavalt oodatule, kuid EAS ei ole vastavale teavitusele kuidagi reageerinud ega ka vähendatud ulatuses väljamakset võlgnikule teostanud. Eelkirjeldatud ebaselgus ja otsuste põhjendamatu viibimine on oluliselt pidurdanud toote Recrur arendust; - Piiratud oli investori kaasamine oma toote arendusse, kuna olime seotud EAS programmiga. Nende poolt polnud heakskiitu oma toote eraldamiseks programmi kulude abikõlblikkuse perioodil; 3 - Saneerimiskavast tulenevalt oli plaanis leida Ignite OÜ teenuse ärile investor, kuid arvestades, et tegevus põhineb teenuse pakkumisel ja on otseselt sõltuv rahavoo ulatusest, ei olnud ühelgi potentsiaalsel investoril huvi võtta rski investeerimaks nii suure võlakoormusega ettevõttesse; - Koroonaviirusest tulenev eriolukord aeglustas nii teenuse kui toote müüki, millest tulenevalt polnud enam võimalik täita saneerimiskavast tulenevaid kohustusi. Ajutine haldur nõustub võlgniku selgitustega Ignite OÜ maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on seisukohal, et Ignite OÜ maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu, sh peamiselt suur konkurents võlgniku tegevusalal ning antud tegevusvaldkonnas keskmisest suured tööjõukulud, mille katmine eeldab suurt igakuist käivet ja kasumlikkust.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liikmed M. A. ja K. P.. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kassaraamatu väljavõtte kohaselt on 01.06.2020.a. ja 15.06.2020.a. tasutud kassast töötajale A. P. kokku 30 000,00 eurot selgitusega „töötasu väljamakse, A. P.“. Kassa väljamineku orderi juurde on esitatud töölepingu lisa, mille kohaselt kohustub A. P. looma projektipõhise tööna Ignite OÜ uue kodulehe, mille kogumaksumus on 30 000,00 eurot ning mille eest Ignite OÜ tasub 31.05.2020.a. 15 000,00 eurot ja 15.06.2020.a. 15 000,00 eurot. Samuti on 30.06.2020.a. kassa väljamineku orderi kohaselt tasutud kassast 14 810,17 eurot selgitusega „puuduva dokumendi alusel tehtud väljamakse“. Töötasu makse aluseks olev töö eesmärk ja tegelik tööde maht vajab hindamist edasise menetluse käigus, samuti vajab täiendavat selgitamist, mis alusel on tehtud kassast väljamakse summas 14 810,17 eurot. Lisaks märgib ajutine haldur, et võlgnik on asutanud 27.04.2020.a. X OÜ (xxx) ning 29.05.2020 mitterahalise sissemakse üleandmise lepinguga andnud üle võlgnikule kuuluva ettevõtte. Omandaja juhatus on üleantava ettevõtte väärtuseks hinnanud 250 000,00 eur vastavalt 29. mail 2020. a. koostatud mitterahalise sissemakse hindamise aktile. X OÜ (xxx) kuulub 100 % võlgnikule, X OÜ juhatuse liige on M. A. ning tegelikud kasusaajad võlgniku osanikud. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 15 töötunni eest kokku summas 1 440 (lisandub käibemaks 288 eurot) eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 440 eurot (lisandub käibemaks 288 eurot) ja tehtud kulutuste eest 25 eurot (sh käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4