14.01.2001, isikukood 50101142753, elukoht xxx xx-xx, xxx linn Ida-Virumaa Jane ILVES Ida Prefektuuri patrullpolitseinik Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Jane ILVESE 13.08.2020 kiirmenetluse otsus nr.10220162724858 Silver PIIRSALU karistamise osas
summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot – jätta muutmata. Silver PIIRSALU kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule kirjalikult 30 päeva Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 02.09.2020. on jooksul alates otsuse kohtuotsusega Viru 1 Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Jane Ilvese 13.08.2020 kiirmenetluse otsusega nr.10220162724858 määrati Silver Piirsalule
summas 120 €. Otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik esmase juhtimisõigusega juhiloaga 13.08.2020 kell 15.59 Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn – Narva maantee xx-ndal kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 116 +/- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, kuna esmase juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Kiirmenetluse otsuse kohaselt arvestati kergendava asjaoluna kahetsust. Silver Piirsalu esitas 17.08.2020 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja teha uus otsus, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kaebuse kohaselt esitatakse kaebus rahatrahvi määramise osas. Menetlusalune isik kinnitas kaebuses, et kiiruse ületamise fakti osas vaidlust kohapeal kinnipidamisel ei olnud, radari näitu talle tutvustati ning ta avaldas juhtunu osas kahetsust. Menetlusalune isik on seisukohal, et karistuse määramisel ei arvestanud politseiametnik tema kahetsust juhtunu osas ning ka asjaolu, et tegemist oli esmakordse
nõuete rikkumisega menetlusaluse isiku poolt. Menetlusalune isik oli kaebuses seisukohal, et kogu antud situatsiooni olemust ja laadi arvestades oleks olnud põhjendatud karistus määras 1 trahviühik, kuna ka selline karistus mõjutaks teda edaspidi käituma hoolikamalt ja seaduskuulekamalt. Kaebuse kohaselt soovis selle esitaja väärteoasja läbivaatamist kirjalikus menetluses ja kohtuistungist osa võtta ei soovinud. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 27.08.2020 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/15586-5 nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palus kaebus jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt oli menetlusalusele isikule määratud rahatrahv allpool keskmist karistuse määra ning karistuse määramise ajal oli kohtuvälise menetleja poolt arvestatud asjaolusid, et menetlusalune isik tunnistas süüd väärteo toimepanemises ja Karistusregistri andmete kohaselt puudusid menetlusalusel isikul kehtivad karistused. Karistuse määramisel oli arvestatud ka asjaoluga, et menetlusaluse isiku näol on tegemist esmast juhtimisõigust omava juhiga, kes vastavalt
Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et Silver Piirsalu kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning 2 kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalune isik ei soovi väärteoasja läbivaatamist kohtuistungil ja palub asi läbi vaadata kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 27.08.2020 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/15586-5 Viru Maakohtu 26.08.2020 päringule nr.4-20-3499 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja kirjaliku menetlusega. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud
lg.2 alusel.
lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21- 40 kilomeetrit tunnis. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirmenetluse otsuses nimetatud ajal ja kohas lubatud suurimat sõidukiirust ületades ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Nagu nähtub vaidlustatavast 13.08.2020 kiirmenetluse otsusest nr.10220162724858, on menetlusalune isik rikkunud
lg.2 ja §15 lg.1 p.1 nõudeid.
lg.2 sätestab, et õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis.
lg.1 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik juhtis 13.08.2020 kell 15.59 Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn – Narva maantee xx-ndal kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 116 +/- 4 km/h. Nimetatud asjaolu on menetlusalune isik ise ja koheselt tunnistanud kohapeal, märkides selle omakäeliselt kiirmenetluse otsusesse koos kinnitusega, et on rikkumisega, s.o. kiiruse ületamisega nõus. Samuti on ta väärteo toimepanemist tunnistanud maakohtule esitatud kaebuses, märkides seal ka asjaolu, et talle tutvustati radari näitu, kiiruse ületamise osas kohapeal vaidlust ei olnud ning ta kahetses. Maakohus leiab, et eeltooduga on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt kindlaks tehtud seaduse kohaselt ja menetlusosalised seda vaidlustanud ei ole. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit kiirmenetluse otsuses nimetatud ajal ja kohas ning et lubatud suurima sõidukiiruse 3 ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
lg.2 alusel, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kiirmenetluse otsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, siis kiirmenetluse otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist lubatud suurimat sõidukiirust ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Ülaltoodu alusel tuleb kiirmenetluse otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kiirmenetluse otsusega määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud kahetsust. Nagu nähtub
lg.2 sanktsioonist, oli menetlusalusele isikule võimalik põhikaristusena määrata ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga kuni 6 kuud. Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas määranud menetlusalusele isikule karistuseks leebema karistuse liigi – rahatrahvi. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja sellise otsustusega ja leiab samuti, et raskema karistusliigi kohaldamiseks käesolevas väärteoasjas alus puudub. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni keskmisest määrast madalamana. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja seisukohaga ja arvestab siinkohal järgmisi asjaolusid. Menetlusaluse isiku näol on tegemist esmast 4 juhtimisõigust omava juhiloaga isikuga, mis seab iseenesest
Seega on tegemist isikuga, kellel ei ole ilmselgelt veel piisaval määral kogemusi liikluses osalemisel ning ootamatute liiklussituatsioonide hindamisel ja nendele reageerimisel. Samas tunnustab maakohus menetlusalust isikut selle eest, et ta on väärteo toimepanemist tunnistanud algusest peale ja pole seda vaidlustanud ka maakohtule esitatud kaebuses. Mõlemaid asjaolusid on karistuse suuruse määramisel arvestanud juba kohtuväline menetleja ja nende teistkordne arvestamine maakohtu poolt ei ole põhjendatud. Maakohus on seisukohal, et eeltoodud kahe asjaolu arvestamisega on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurus kooskõlas nii menetlusaluse isiku kui ka toimepandud väärteoga. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü
lg.2 järgi, leiab maakohus, et kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas rikkumise raskust, väärteo toimepanemise tehiolusid ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest - on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud karistuse liigi ja suurusega. Rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas väärteoasjas alust ei ole. Menetlusaluse isiku kaebus ei kuulu rahuldamisele. Maakohus peab vajalikuks selgitada kohtuvälisele menetlejale, et tema poolt kirjalikus vastuses kaebusele väljatoodud viide Karistusregistri andmetele ei ole käesolevas väärteoasjas asjakohane, kuna vaidlustatavast kiirmenetluse 13.08.2020 otsusest nr.10220162724858 ei nähtu, et karistuse määramisel oleks arvestatud ka nimetatud registri andmetega. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.