2-20-1672 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad Edasikaebamise kord Viru Maakohus Kaire Pullerits 20. oktoober

§ 661lg 4) RESOLUTSIOON 1.Kinnitada R.

N. (hageja) ja A. K. (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.

1. R. N. tasub alaealisele lapsele A. K., isikukood: xxxxxxxxxxx alates 31.01.2020 (hagiavalduse esitamisest) ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 200 eurot kuni A. K. täisealiseks saamiseni, so xx.xx.
2. 1.
3. Kompromissi punktis 1.1 märgitud elatise summas 200 eurot tasub R. N. jooksva kalendrikuu eest hiljemalt selle kuu 10.kuupäevaks I. M. arveldusarvele, märkides maksekorralduse selgitusse: “A. K. elatis/mis kuu ja aasta eest”. 2.Tühistada tsiviilasjas määratud kohtuistungi aeg, so 05.11.
4. 3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-
5. 4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on R. N. hagi A. K. vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes. Viru Maakohus jättis 08.07.2020 otsusega R. N. hagi rahuldamata ja menetluskulud R. N. kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määranud. 1

§ 656

lg 1 p 5, § 656 lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 30.09.2020 kohtumäärusega tegi Viru Maakohus pooltele ettepaneku kompromissläbirääkimiste alustamiseks. Kohus edastas pooltele kompromisslepingu projekti ja kompromissi saavutamise korral palus kohus pooltel esitada 14.10.2020 allkirjastatud kompromissleping kohtule kinnitamiseks. Kompromissi mittesaavutamisel tuli pooltel esitada 14.10.2020 põhjendused kompromissile mittejõudmise osas, sh seni esitamata seisukohad ja kohtumääruses sätestatult selgitused ja tõendid. Hageja ja kostja seaduslik esindaja esitasid omapoolsed seisukohad. Kohus määras 05.11.2020 kell 14:30 kohtuasjas kohtuistungi. 15.10.2020 edastas kostja seaduslik esindaja kohtule e-kirja, milles nõustus elatise 200 euro tasumisega igakuiselt 10-ks kuupäevaks. Kostja seaduslik esindaja väljendas, et ei pea kohtuistungit vajalikuks. 16.10.2020 kohtunõudes märkis kohus, et tsiviilasja nr 2-20-1672 on võimalik kohtuistungit pidamata edasi lahendada kahel viisil: 1) pooled allkirjastavad kompromisskokkuleppe, mille kohus kinnitab ja lõpetab menetluse või 2) tulenevalt kostja viimasest, so 15.10.2020 avaldusest, teeb kohus asjas õigeksvõtul põhineva otsuse, so rahuldab hagi ning vähendab väljamõistetud elatist alates 31.01.2020 summani 200 eurot kuus. Kohus edastas pooltele 30.09.2020 kohtumäärusele lisatud kompromissi allkirjastamiseks. Kohus selgitas, et juhul kui pooled allkirjastatud kompromissi ei esita, siis teatas kohus, et asjas on võimalik

§ 440

lg 1 ja 3, § 444 lg 3 alusel kohtuistungit pidamata teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus, sest kostja seaduslik esindaja on 15.10.2020 e-kirjas avaldanud, et nõustub hagiga, so sellega, et hageja tasub elatist 200 eurot kuus. Selleks, et kohus saaks asjas teha õigeksvõtul põhineva otsuse tuli pooltel esitada kohtule seisukoht järgnevas: 1) kas pooled on nõus asja lahendamisega kohtuistungit pidamata õigeksvõtul põhineva otsusega, millega kohus rahuldab hagiavalduse, 2) kas pooled loobuvad edasikaebeõigusest, millisel juhul ei saa pooled esitada otsusele apellatsioonkaebust. Pooltel tuli eeltoodust tulenevalt esitada kohtule, kas allkirjastatud kompromiss või seisukoht õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise osas hiljemalt 23.10.

1. Ühtlasi selgitas kohus, et kui pooled ei esita 23.10.2020 allkirjastatud kompromissi kohtule kinnitamiseks või seisukohta, siis jätkub asjas menetlus ja 05.11.2020 määratud kohtuistungit kohus ei tühista. Pooltel tuli sellisel juhul täita ka 30.09.2020 kohtumääruses nõutu. Hageja ja kostja esitasid kohtule digiallkirjastatud kompromissi. Kompromissi kohaselt on pooled kokku leppinud selles, et hageja tasub kostjale alates 31.01.2020 (hagiavalduse esitamisest) elatist 200 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni, so 02.07.
2. Igakuise elatise kohustub hageja tasuma jooksva kalendrikuu eest hiljemalt selle kuu
3. kuupäevaks kostja seadusliku esindaja I. M. (end. K.) arveldusarvele, märkides maksekorralduse selgitusse „A. K. elatis/mis kuu ja aasta eest“. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled palusid, et Viru Maakohus kinnitaks kompromissi kohtumäärusega ja lõpetaks tsiviilasjas nr 2-20-1672 menetluse seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. Pooled loobusid määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või 2

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et poolte sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-20-1672 lõpetamisele. Kuivõrd kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas nr 2-20-1672 menetluse, siis tühistatakse 05.11.2020 määratud kohtuistungi aeg. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Pooltel on õigus käesolev kohtumäärus selle jõustumise järgselt esitada kohtutäiturile, kelle menetluses on elatise nõue R. N. vastu. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud edasikaebeõigusest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik 3