lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagi saab tagaseljaotsusega rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5655 eurot (40+5550+65). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad
Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks on riigilõiv 450 eurot ja hageja õigusabikulud 160 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on tasutud riigilõivu suurus põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja riigilõiv 450 eurot.
§-de 138 lg 1 ja 144 p 1 alusel on menetluskuluks menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (Riigikohtu 12.06.2013 määrus nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu 13.11.2013 määrus nr 3-2-1-115-13, p 25). Hagejat esindas
Esindaja tunnitasu 40 eurot on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hagejale tuleb hüvitada
Kohtule esitatud dokumentidest esindustasu kohta nähtub, et esindaja ajakulu kliendi konsultatsioonile ja dokumentidega tutvumisele on olnud 1 tund, kirjavahetus kliendiga täiendavate andmete ja selgituste saamiseks 2 tundi, hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 4 tundi 30 minutit, s.o kokku 7 tundi 30 minutit. Kohtu hinnangul on esindaja ajakulu olnud põhjendatud ja vajalik. Arvestades, et hageja esindaja on saanud tasust 140 eurot riigi poolt, tuleb kostjalt hageja õigusabikulude katteks välja mõista 160 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja
lõikele 4 tuleb otsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.