Obsah (11)

§ 111§ 11§ 620§ 619§ 627§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 22.10.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-11768 Tsiviilasi IMG Numeri OÜ hagi Estintel OÜ vastu

§-le 111 olukorras, kus ainus etteheide on, et hageja ei esita piisavalt selgitusi teenuse mahu osas. Selgituste andmine on kõrvalkohustus, mille puhul ei ole

§ 111

kohaldatav.

§ 111

kohaldamiseks peab esinema sisuline vastuväide ja vastunõue, nt nõue, et osutataks teenust, hüvitataks kahju vms, kuid sisulisi vastuväiteid ja nõudeid ei ole kostja esitanud. Hageja on esitanud kostjale teenuse osas põhjalikud selgitused juba 29.01.2019 ning dokumente pole kunagi kinni hoitud. Kostja ise kinnitab, et vähemalt kohtumenetluses on vajalikud tõendid esitatud ja ka dokumente ei hoita kinni. Seega jääb arusaamatuks kostja jätkuv tuginemine

§-le

1. Hagi lisana 3 on esitatud 29.01.2019 e-kiri, kus hageja on kirjutanud lahti, mida selle ajakulu raames tehti, sh, et 3 h kulus majandusaasta aruande koostamisele ning 10,5 h pangale seitsme aruande koostamisele. Pole vaidluse all, et vastavas e-kirjas kirjeldatud ning kohtule esitatud raamatupidamisdokumentidest nähtuvatele tegevustele ja kannetele teatud aeg kulus. Kuna tegu oli 21 kuu täieliku raamatupidamisega, siis sellele 26,5 h kulutamine on mõistlik ajakulu ja peab järeldama, et hageja on arvel kajastatud mahus teenuse osutamist piisaval määral tõendanud.
2. 29.01.2019 e-kirjast nähtuvalt osutati teenuseid ajavahemikul 01.01.2017 – 30.09.2018 ehk 21 kuu kestel, mille raames tehti kokku 301 raamatupidamislikku kannet (kannete tegemine on tõendatud kohtule esitatud pearaamatu väljavõtetega). Teenuse ajakulu oli kokku 40 h, millest 3 h võttis majandusaasta koostamine ja 10,5 h pangale aruannete esitamine ning seega üldine raamatupidamine võttis 26,5 h. Jagades kogu üldise raamatupidamise 26,5 h ajakulu 21 kuu peale on igal kuul osutatud teenust natuke üle 1 h. Jagades 21 kuu kestel tehtud 301 kannet kogu teenuse osutamise aja peale laiali teeb see ca 14 kannet igal kuul. Arvestades, et iga raamatupidamisliku 4 2-19-11768 kande tegemine eeldab muuhulgas suhtlust kliendiga, arvutusi, analüüsi jms ning selle aja sisse peab mahtuma ka bilansi ja kasumiaruande koostamine, siis kogu eelnimetatule igal kuul ca 1h kulutamine on ilmselgelt mõistlik. Ajakulu veel täpsemalt lahtikirjutamise hagejalt nõudmine oleks täielikult ebamõistlik, kuna ajakulu mõistlikkust on võimalik hinnata ka kõigi tehtud toimingute ja kogu ajakulu võrdlemisel. Olukorras, kus hageja on esitanud selgitused ja tõendid osutatud teenuse ajakulu kohta, teenuse enda kvaliteedi ja sisu osas puudub vaidlus ning kus osutatud teenuse sisu ja kogu ajakulu võrdlusest tulenevalt on teenuse osutamisele kulunud aeg mõistlik ei saa kostja piirduda vaid väitega, et ta soovib täiendavaid selgitusi teenuse mahu osas, vaid kostja peaks omalt poolt esitama tõendid või kasvõi loogilise põhistuse, miks ta leiab, et arvel kajastatud ajakulu on ebamõistlik. KOSTJA VASTUVÄITED
3. Kostja esitas 27.08.2019 vastuse hagiavaldusele, milles esitatud hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud mitte ühtegi tõendit, mis kaudseltki kinnitaks hagiavalduse esemeks oleva tasunõudes sisalduvate toimingute tegemist. Hageja on esitanud kohtule allkirjastamata ühepoolselt „kehtestatud“ tüüptingimused, kuid ei selgita vähimalgi määral, miks need tingimused peaksid hageja hinnangul olema kohaldatavad hageja ja kostja vahelisele õigussuhtele. Kostja ei aktsepteeri hageja poolt ühepoolselt kehtestatud üldtingimusi ega ole neid kunagi aktsepteerinud. Hageja käitumine on seda enam üllatav, kuna kogu poolte erimeelsus on saanud alguse sellest, et kostja hinnangul ei ole hageja tegelikkuses osutanud kostjale teenust ulatuses, mis on kajastatud hagi esemeks oleval arvel. Kostja on 16.12.2018 selgitanud hagejale, et enne arvete aktsepteerimist soovib kostja veenduda selles, et teenust osutati ja see on teostatud nõuetekohaselt. Samasisulise selgituse ja nõude on kostja esitanud hagejale ka 27.12.
4. 29.05.2019 nõudis kostja hagejalt kinnipeetud raamatupidamisdokumentide üleandmist.
5. Kostja on seisukohal, et tegelikkuses ei ole hageja osutanud kostjale teenust ulatuses, mida kajastab esitatud arve. Kostja ei ole hageja arvet ning selles kajastatud teenuse osutamist aktsepteerinud, vastupidi – on nõudnud korduvalt selgitusi ja tõendeid teenuse osutamisest ja esitanud ka selge vastuväite, ei ole hageja osutanud kostjale faktiliselt teenust ulatuses, mille eest tasunõue on esitatud. Lisaks eelnevale ei ole hageja tõendanud ega põhistanud nõude sissenõutavaks muutumist. Samuti on kostja õigustatud

§ 111

alusel keelduma arve tasumisest, kuivõrd hageja on hoidnud kinni kostja raamatupidamisdokumente ning keeldunud tõendamast väidetavalt osutatud teenuse reaalset osutamist.

1. Tunnistamata endiselt mistahes ulatuses hageja nõuet ja taganemata kostja vastuse käsitletust osundab kostja, et isegi kui hagejal eksisteerinuks sissenõutav nõude, milline tuleneb arvel nr 201809438 kajastatud teenuste väidetavast osutamisest, on hageja selle nõude loovutanud ega ole sellise nõude omanikuks. Nimelt on hageja avaldanud kostjale 30.05.2019 järgmist: Kui räägime teie kliendist lõppomaniku või lõpliku kasusaaja kontekstis on IMG Numeri OÜ-le maksmata kolm arvet: xxxx OÜ-l 30.09.2018 arve nr xxxx summas 2256 eurot (koos käibemaksuga), mille tasumise tähtaeg oli 30.10.2018 ja 30.11.2018 arve nr xxxx summas 996 eurot (koos käibemaksuga), mille tasumise tähtaeg oli 20.12.2018 ja Estintel OÜ-l 30.09.2018 arve nr xxxx summas 1920 eurot. Neist arvetest arve nr xxxx summas 2256 eurot (koos käibemaksuga) ja arve nr xxxx summas 1920 eurot on loovutatud sissenõudmiseks Julianus Inkasso OÜ-le ja tuleb seetõttu ka tasuda Julianus Inkasso OÜ-le. Ei saa ka välistada, et nende nõuete summadele lisandub viivis ja Julianus Inkasso OÜ kulud. Seega, isegi kui hagejal oleks eksisteerinud ning sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu, on hageja selle nõude loovutanud ega saa nõuet ise kohtulikult maksma panna.
2. 04.10.2019 esitas kostja täiendavad seisukohad. Kogu pooltevaheline lahkarvamus on saanud 5 2-19-11768 alguse asjaolust, et hageja on järjekindlalt keeldunud kirjutamast lahti tema nõude aluseks oleval arvel kajastatud teenuseid ja selleks kulunud aega. 16.09.2019 on hageja esitanud esmakordselt ülevaate oma tööst (sh tehtud kannetest jne), samas ei anna ka viidatud ülevaade selgust hagi esemeks oleva summa kujunemisest. Nimelt on arvel kajastatud raamatupidamisteenuse mahuks 37 h ehk tasunõude aluseks on kulutatud aeg. Samas on hageja endiselt selgitanud üksnes seda, mitu kannet on tehtud, mitu e-kirja saadetud jms, kuid ei ole toonud mistahes vormis ülevaadet ajakulust. Kuid just nimelt ajakulupõhist tasu hageja kostjalt nõuab. Seega on pooled endiselt olukorras, kus hageja on osutanud kostjale teatud ulatuses teenust (mida kostja ei ole kunagi eitanud), väidab, et on selleks kulutanud 37 h, kuid keeldub selgitamast (rääkimata tõendamisest või põhistamisest), kui palju aega hagejal kulus tema poolt osundatud toimingute tegemiseks.
3. Hagejal tuleks esitada kostjale tööaja ülevaate, milles tema poolt väidetavalt teostatud toimingud on seostatud hageja ajakuluga selliste toimingute tegemiseks. Seejärel oleks kostjal võimalik hinnata, kas arvel ühepoolselt märgitud tundide arv (millest tuleneb omakorda hageja tasunõue) on adekvaatne või mitte. Kostja soovib saada ülevaadet, kuidas on kujunenud hagi esemeks oleval arvel kajastatud 37 h, maksumusega 40 eurot/h. Kostja ei ole nõus tasuma hagejale mistahes ulatuses viivist ja/või hageja menetluskulusid, kuivõrd tekkinud erimeelus on tingitud hageja enda käitumisest, kes nõuab kostjalt tasu tunnitasu alusel, kuid keeldub samaaegselt andmast kostjale ülevaadet teenuse osutamiseks kulutatud ajast. Seega on kostja olnud õigustatud

§ 111

alusel pidama kinni hageja arve tasumist, kuivõrd enne menetluse kestel (16.09.2019) esitatud andmeid ei suvatsenud hageja esitada kostjale mistahes ülevaadet ja tõendeid teenuse osutamise kohta ning kuni 29.07.2019 ei andnud hageja kostjale üle ka kostja raamatupidamisdokumente. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, hinnanud poolte esitatud seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
3. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid raamatupidamisteenuse osutamise lepingu, mille alusel osutas hageja kostjale raamatupidamisteenust. Riigikohus on selgitanud, et kui sõlmitud lepingu sisuks on teenuse osutamine, mitte kokku lepitud tulemuse saavutamine, vastab leping käsunduslepingu mõistele (vt Riigikohtu 22.06.
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-156-11, p 14). Võlaõigusseaduse (

) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud suuline tähtajatu käsundusleping, kuna lepingu sisuks oli teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine. 17. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahelisele suhtele kohalduvad hageja tavapärased teenuse osutamise üldtingimused (vt tl 4 ja pöördel).

§ 11

lg 1 sätestab, et lepingu võib 6 2-19-11768 sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

§ 11

lg 4 esimese lause järgi loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Kuna hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust, kuid kostja ei allkirjastanud talle hageja poolt edastatud kirjalikku lepingut (tl 40-42 pöördel; edastamise e-kirjad tl 39 ja pöördel), siis kohtu hinnangul sõlmisid pooled suulise raamatupidamisteenuse osutamise lepingu. Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust, mil viisil allkirjastas kostja sarnase lepingu kolmanda isikuga (tl 43-46). 18.

§ 620

lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega.

§ 620

lg 2 järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. 19. Hageja ja kostja ei vaidle, et poolte vahel oli teenuse tunnitasu kokkulepe 40 eurot/h (lisandub käibemaks). Hageja esitas poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kostjale 30.09.3018 arve nr 201809438 tasumistähtajaga 30.10.2018 (tl 5). Kohus selgitab, et käsundisaajal on õigus nõuda käsundiandjalt tasu maksmist

§ 619

alusel, kuid arve esitamine iseenesest ei tekita kohustust maksta arvel märgitud tasu. Tasu maksmise kohustus tekib teenuste osutamise eest. Samas pooled ei vaidle selle üle, et hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust arvel märgitud perioodil 01.01.2017-30.09.

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu alusel osutati teenust kohase kvaliteediga ja arvel toodud mahus.
2. Arvest nr xxxx nähtuvalt kulus
3. a majandusaasta aruande koostamisele 3 h tunnihinnaga 40 eurot, kokku summas 120 eurot. Kostja ei vaidle, et hageja koostas kostjale
4. aasta majandusaasta aruande ja edastas selle kostjale 26.06.2018 (vt ka tl 56). Kostja hinnangul ei ole hageja piisavalt selgitanud teenuse osutamist arvel märgitud 37 h osas. Kohus leiab, et hageja on piisavalt selgitanud teenuste osutamist ka arvel nr 201809438 märgitud 37 h ulatuses, sh esitanud väljavõtte hageja poolt tehtud raamatupidamiskannetest (tl 59-69), väljavõtte pearaamatust (tl 5758) ja poolte erinevaid kirjavahetusi (tl 54-56; tl 73-79). Hageja on selgitanud, et arvel nr 201809438 esitatud ajakulu 37 h hõlmas 10,5 h ulatuses pangale aruannete esitamist (aruanded, tl 70, tl 71-72) ning 26,5 h oli üldine raamatupidamine, st 21 kuu jooksul osutati teenust iga kuu veidi üle 1 h (26,5/21) ja jagades perioodi jooksul tehtud 301 raamatupidamislikku kannet 21 kuuga, tegi hageja umbes 14 kannet igas kuus.
5. Kostja ei tugine sellele, et hageja oleks oma kohustusi rikkunud, vaid asjaolule, et ta soovib teenuse osutamises veenduda, mida hageja on kohtu hinnangul ka võimaldanud. Muuhulgas on hageja esitanud arve osas põhjalikud selgitused juba oma 29.01.2019 e-kirjas (vt tl 6-7). Esitatud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud hagejapoolses kohustuses kirjutada veelgi põhjalikumalt lahti kõik teenuse osutamise käigus tehtavad toimingud ja nende ajakulu. Kohtu hinnangul ei saa kostja põhjendada arve tasumata jätmist vaid asjaoluga, et tema hinnangul ei osutatud teenust arvel toodud mahus, jättes samal ajal selgitamata, kui suures osas ei ole esitatud arve kostja arvates põhjendatud või miks on ajakulu kostja arvates ebamõistlik. Samuti ei ole kostja põhjendanud ega tõendanud, milliseid puuduseid esines teenuse kvaliteedis.
6. Kohus leiab, et hageja on piisavalt selgitanud nõude alust ja sisu, tehes seejuures viiteid tõenditele, millega ta oma nõuet kinnitab. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et hagejal pole täiendavat kohustust oma võlanõude suurust ja kujunemist tõendada. Kohus märgib seoses kostja vastuväidetega, et juba hagivastuses peab kostja esitama selge ja tervikliku seisukoha hagi osas ning kõik oma taotlused ja väited. Samuti peab kostja juba hagivastuses esitama tõendid oma faktiväidete tõendamiseks (TsMS § 394 lg 2 punktid 2 ja 3). Hageja tõendamiskoormis ei saa olla 7 2-19-11768 piiramatu ja ebamõistlik. Kui kostja ei olnud päri hageja selgitustega arve osas (mh tl 6-7), siis korrektne olnuks esitada kohtule omapoolsed konkreetsed vastuväited ja neid kinnitavad tõendid, mitte nõuda veelkord ülevaadet teenuse osutamisele kulunud ajast. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 23.

§ 111

sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kostja leidis, et on

§ 111

alusel õigustatud keelduma hagejale arve tasumisest, kuivõrd hageja on hoidnud kinni kostja raamatupidamisdokumente ning keeldunud tõendamast väidetavalt osutatud teenuse reaalset osutamist. Kohus leiab, et kostja poolt tuginemine

§ 111on põhjendamatu.

Hageja on 29.07.2019 ülesütlemisavalduses teavitanud kostjat dokumentide üleandmise kohta ja palunud tulla raamatupidamisdokumentidele järele hiljemalt 02.08.2019 (tl 47). Hageja on kostja poolt 12.08.2019 e-kirjas nõutud dokumendid 22.08.2019 kostjale edastanud (tl 54) ja hageja on mh viidanud, et kostja ei ole jätkuvalt tulnud üle võtma raamatupidamise algdokumente. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks lepingut oluliselt rikkunud ja jätnud oma kohustused täitmata. Vastupidi, hageja on piisavalt selgitanud ja tõendanud kostjale teenuste osutamist ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks keeldunud kostjale raamatupidamisdokumente üle andmast. 24. Arvestades eeltoodut on käesolevas asjas leidnud tõendamist, et kostja ei ole maksnud hagejale tasu raamatupidamisteenuse eest, kuigi raamatupidamisteenust on kostjale osutatud. Kuivõrd kohus leiab, et hageja on oma lepingulised kohustused kohaselt täitnud ja kostja tasukokkulepet ei eita, siis on kostja kohustatud hagejale maksma lepingujärgse tasu 1920 eurot.

§ 627

lg 1 sätestab, et isegi kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lõike 1 ja § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 76

lg 2 sätestab, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kui võlgnik on kohustust rikkunud

§ 100

tähenduses, siis on võlausaldajal õigus

§ 101

lg 1 punktist 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 25. Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist, s.o hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 31.10.2018 kuni 06.08.2019 eest summas 268,80 eurot ja lisanduv viivis alates 07.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Arve nr 201809438 tasumise tähtaeg möödus 30.10.2018 ja nõue muutus sissenõutavaks 31.10.

1. Seega saab hageja nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist alates 31.10.2019 kuni 06.08.2019 ja edasiulatuvat viivist TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla 8 2-19-11768 summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohalduvale viivise määrale 0,05% päevas ei ole kostja vastuväiteid esitanud, mistõttu võib seda viivisemäära kohtu hinnangul lugeda pooltevahelise suulise kokkuleppe osaks. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja viivisearvestusele.
2. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja on oma nõuet piisavalt selgitanud ja tõendanud. Arvestades nõude tagasiloovutust (tl 85), mille osas kostja vastuväiteid pole esitanud, saab hageja oma nõude ise maksma panna. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1920 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 268,80 eurot ja lisanduv viivis põhivõlgnevuselt (1920 eurot) määraga 0,05% päevas alates 07.08.2019 kuni põhivõlgnevuse kohaselt täitmiseni. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
3. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
4. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõiv 275 eurot (tl 9) ja lepingulise esindaja kulud 2008,66 eurot (tl 15; tl 96), kõik kulud kokku summas 2283,66 eurot.
5. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 275 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja on esitanud hageja menetluskuludele vastuväite ja palub kohtul kontrollida hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
6. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 115 eurot/h (käibemaksuta) ei ole ülemäärane ja kohus peab seda tunnitasu mõistlikuks. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta. Kohus ei pea hageja näidatud mahus põhjendatuks hageja 13.08.2019 menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu (sh arve nr xxxx ja arve nr xxxx). Kohus leiab, et arvestades muuhulgas hagi mahtu ja lisasid, et 13.08.2019 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute mõistlik ajakulu kokku ei ületa 4,5 h. Kohus märgib, et õigusabiks ei saa pidada hagiavalduse lisade komplekteerimist ja kohtule esindaja kohta teate saatmist, mis on tehnilise ja korraldusliku iseloomuga tegevus. Samuti ei ole põhjendatud hageja ajakulu 30 min menetluskulude nimekirja koostamisele ja selle esitamisele. Riigikohus on selgitatud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Hageja ajakulu 04.10.2019 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutele on kohtu hinnangul samuti põhjendatud osaliselt, kokku 5 h ulatuses, arvestades mh kostja vastuse ning hageja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Eelnevast tulenevalt loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatuks kokku mahus 9 h, mis vastab summale 1035 eurot (9 x 115). Kohus leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 1310 eurot (õigusabikulu 1035 eurot + riigilõiv 275). Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1310 eurot ning menetluskuludelt (1310 eurot) viivis

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni 9 2-19-11768 menetluskulude täieliku tasumiseni. 31. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 10