Obsah (6)

§ 429§ 174§ 168§ 477§ 172§ 150

Tsiviilasi nr 2-19-13477 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13477 Tsiviilasi KÜ

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 209 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma korral, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. V. K. i üldõigusjärglasteks on M. K. ja M. G., kes on avaldanud, et nad ei soovi menetlusse astuda.

1. Avaldaja on esitanud XXX korteriühistu korteriomanike üldkoosoleku protokolli, millest nähtub üldkoosoleku otsus tsiviilasja nr 2-19-13477 lõpetamiseks, kuna puudutatud isik V. K. on surnud. Lisaks nähtub üldkoosoleku otsus, et ei soovita M. K. ja M. G. menetlusse kaasamist, kuna korteriühistu ja pärijate vahel on saavutatud kohtuväline lahendus (ruumide vabastamine, kommunaalvõlgnevuse tasumine ja osaline menetluskulude hüvitamine).
2. Korteriühistu XXX on seega esitanud kohtule avalduse avaldusest loobumiseks ning taotleb tsiviilasjas nr 2-19-13477 menetluse lõpetamist. Kuna puudutatud isiku üldõigusjärglased ei ole soovinud menetlusse astuda ning seda ei ole taotlenud ka avaldaja, ega XXX korteriomanikud, siis puudub alus menetluse jätkamiseks ka vastuavalduses kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks.
3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et avaldusest loobumine ja menetluste lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Eeltoodu alusel kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasjas nr 2-19-14377 menetluse. 11.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, 3 kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 12.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 172lg 1 2.

lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna menetluskulude osas on saavutanud avaldaja ja puudutatud isiku üldõigusjärglased omavahelise kokkuleppe menetluskulude hüvitamiseks ja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust kohtule esitatud ei ole, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramata. 13.

§ 150

lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kuivõrd KÜ XXX on avaldusest loobunud, on põhjendatud tagastada avaldajale pool riigilõivust, st 25 eurot. 14. Ka V. K. on tasunud vastuavalduse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

§ 150

lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4