) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäituri Mati Roodes 16.03.2020 otsusele täiteasjas nr 026/2012/1540. 16.03.2020 otsusega jättis kohtutäitur avaldaja 21.02.2020 kaebuse täiteasjas nr 026/2012/1540 rahuldamata. Kaebaja esitas 25.03.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 16.03.2020 otsusele. Seega on avaldus esitatud tähtaegselt ning
Kohus selgitab, et kontrollib vaid kohtutäituri 16.03.2020 otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte. Kaebaja palub tühistada Tallinna kohtutäituri Mati Roodes 16.03.2020 otsus, millega kohtutäitur keeldus läbi vaatamast täiteasjas nr 026/2012/1540 tehtud kohtutäituri põhitasu otsust ning kohustada kohtutäituri Mati Roodes läbi vaatama S L´i 23.01.2020 taotlus, milles S L palus kohtutäituril teha uus põhitasu otsus. Kaebuses märgitud asjaolude kohaselt leiab võlgnik, et kohtutäitur on põhjendamatult keeldunud avaldajale määratud kohtutäituri põhitasu otsuse uuesti läbivaatamisest ning põhitasu vähendamisest. Kaebuse esitaja leiab, et kuigi vastav taotlus on läbinud kohtuliku kontrolli ning Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2019 määrusega on lõplikult tuvastatud, et avaldajal puudus esitatud asjaoludel õigus nõuda täitetasu vähendamist ei välista see võimalust esitada edaspidi taotlust täituritasu muutmiseks või tühistamiseks. Avaldaja leiab, et peale 4 otsuse tegemist on ilmnenud uus asjaolu, mille tõttu tuleb kohtutäituri põhitasu otsus uuesti läbi vaadata ja vähendada põhitasu, nimelt on solidaarvõlgniku suhtes tehtud kohtutäituri poolt 13.02.2020 otsus, millega kohtutäitur täitetasu nõude täitmata osas lõplikult tühistas. Kaebuse esitaja on seisukohal, et solidaarvõlgnikke ei tohiks kohelda erinevalt. Kohus kontrollib esimesena kohtutäituri 16.03.2020 otsuse seaduslikkust, nimelt kas kohtutäituril oli õigus keelduda 27.12.2018 tehtud kohtutäituri põhitasu otsuse uuesti läbivaatamisest. Võlgnik esitas 04.01.2019 kohtutäiturile kaebuse 27.12.2018 kohtutäituri tasu otsuse peale. Kohtutäitur jättis 25.01.2019 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Võlgnik esitas kohtutäituri 27.12.2018 ja 25.01.2019 otsusel peale kohtusse kaebuse, mille Harju Maakohus 25.02.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-1855 jättis rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.07.2019 määrusega võlgniku määruskaebuse rahuldamata ja kohtulahend jõustus 14.10.2019. Kaebuse esitaja esitas 23.01.2020 kohtutäiturile e-kirjas avalduse vaadata üle S L´i suhtes täiteasjas nr 026/2012/1540 tehtud tasuotsus ja teha uus otsus, millega tühistada kohtutäituri põhitasu nõue. Kohtutäitur vastas 13.02.2020 selgitava kirjaga, et kaebuse kohta on olemas jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-19-1855 ja kaebuse uueks läbivaatamiseks alus puudub. 21.02.2020 esitas avaldaja kohtutäiturile kohtutäituri keeldumise peale, vaadata kaebus uuesti läbi, kaebuse. 16.03.2020 otsusega jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri otsusest nähtuvalt leiab kohtutäitur, et kaebuse uueks läbivaatamiseks puudub alus, sest kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu nõude osas on juba läbinud kohtuliku kontrolli ning tasu seaduslikkuse kohta on olemas 14.10.2019 jõustunud kohtulahend. Kohtutäitur leiab, et asjaolu, et teises täiteasjas on jõustunud kohtumäärus, kus kohtutäituri tasu suhtes on tehtud teise solidaarvõlgniku suhtes teistsugune otsus, ei kohusta kohtutäiturit S L´i suhtes tehtud kohtutäituri tasu otsus uuesti läbi vaatama ja tegema kohtu poolt kontrollitud otsusest erinevat otsust. Kohtutäitur leiab 16.03.2020 otsuses, et tulenevalt täitemenetluse formaliseeritusse ja õiguskindluse nõudest puudub kohtutäituril alus asuda täiteasjas nr 026/2012/1540 sama asjaolu suhtes tehtud ja jõustunud kohtumääruse resolutsioonist tulenevast seisukohast erinevale seisukohale.
lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kohtutäitur on teinud avaldaja poolt 27.12.2018 kohtutäituri tasu otsuse peale 04.01.2019 esitatud kaebuse osas otsuse 25.01.2019, mida kohus on kontrollinud ning mille osas on 14.10.2019 jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 219-
lg 1 kehtestab täitedokumentide loetelu, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on
Selles osas on sissenõudjaks kohtutäitur. Kohtutäiturimäärustiku § 23 lõike 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga, ning isikul on õigus täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada. Kohtutäitur vastas 31.01.2020 avaldajale selgitavalt, et tsiviilasjas nr 2-19-1855 (täiteasi nr 026/2012/1540) on olemas 14.10.2019 jõustunud kohtulahend ning kordas 13.02.2020 vastuses, et täiteasjas nr 026/2012/1540 on võlgniku 04.01.2019 esitatud kaebuse kohta olemas jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2191855 ja kaebuse uueks läbivaatamiseks alus puudub. Seega on kohtutäitur täitnud kohtutäiturimäärustikust tuleneva kohustuse vastata menetlusosaliste poolt esitatud avaldustele. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri 16.03.2020 otsus täiteasjas nr 026/2012/1540 on seaduslik ja kohtutäituri tegevus õiguspärane. Kohtutäitur ei pidanud kohtutäituri tasu kohta esitatud kaebust, mis oli juba kohtu poolt kontrollitud ja mille osas oli jõustunud kohtuotsus kohtutäituri tasu seaduslikkuse osas, uuesti läbi vaatama ning uut otsust tegema ja vähendama täituritasu seetõttu, et teises täiteasjas oli tehtud solidaarvõlgniku osas teistsugune otsus kui avaldaja osas. Kohus asub eeltoodust lähtuvalt seisukohale, et kohtutäituri 16.03.2020 otsus täiteasjas nr 026/2012/1540 on kooskõlas seadusega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus S L´i kaebuse Tallinna kohtutäituri Mati Roodes 16.03.2020 otsusele täiteasjas nr 026/2012/1540 rahuldamata. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. 6 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kooskõlas TsMS § 172 lg-test 1 ning 10 jäävad avaldaja menetluskulud avaldaja enda kanda, sh avaldaja poolt kantud riigilõiv summas 15 eurot. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.