Obsah (6)

§ 436§ 657§ 652§ 238§ 651§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-7649 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2020, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok

) § 436 lõikele 4 tuginenud üllatuslikult asjaoludele, mida menetluse käigus ei arutatud või millele kumbki pool ei tuginenud. Samuti on maakohus rikkunud

§ 436lõikes 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet.

Kostja on vastanud 14.08.2019 istungil kohtule, et tal ei ole vastuväiteid hageja eluaseme- ja telekommunikatsioonikuludele kokku summas 267,48 eurot. Samas on maakohus leidnud, et kulusid tuleb vähendada, kuna hageja seadusliku esindaja perre sünnib laps, kuigi kostja sellele ei tuginenud. Maakohus jättis tähelepanuta hageja selgitused selle kohta, kuidas moodustub hageja osakaal eluasemekuludest. Maakohus muutis eluasemekulude proportsiooni juba septembri algusest, kuigi perre sündis teine laps septembri teises pooles. Kuigi poolte vahel puudus vaidlus selles, et isal kulub lapse toidule 150 eurot kuus ja meelelahutusele 40 eurot kuus, siis on maakohus leidnud, et isal kulub toidule hoopis 128,56 eurot ning meelelahutusele hoopis 30 eurot.

1. Maakohus on põhjendamatult vähendanud koolikohustusega seonduvaid kulusid 40 eurolt 30 eurole. Samuti on maakohus ekslikult jätnud arvestamata hageja huvitegevusega seotud kulud summas 18,33 eurot kuus. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja suuremad ühekordsed ostud ei ole hageja põhjendatud kulutused. Lähtuma peab ka sellest, et ülalpidamise suurust ei määra mitte ainult lapse esmavajadused, vaid ka vanemate käsutuses olevad varalised vahendid, mis praegu võimaldaksid mõlemal vanemal anda lapsele ülalpidamist 400 eurot kuus. Maakohus pole arvestanud sellega, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Maakohus on ebaõigesti arvestanud kostja poolt kantavaid kulusid. Maksimaalselt võiks kostja poolt väljamõistetavalt elatiselt arvata maha 42,44 eurot (sidekulud 11 eurot, toidukulud 21,44 eurot ning meelelahutusega seotud kulud 10 eurot). Kostja poolt hagejale taskuraha maksmine ei ole seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmine. Vastustaja seisukoht
2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata tagasiulatuva elatise ajavahemiku 01.09.2018 – 14.05.2019 eest 637,35 euro ulatuses. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata elatise ajavahemiku 15.05.2019-31.08.2019 eest 42,90 euro ulatuses kuus, ajavahemiku 01.09.2019-30.09.2020 eest 71,56 euro ulatuses kuus ning alates 01.10.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 120,51 euro ulatuses kuus. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab nimetatud osas hagi. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 22.

§ 652

lg 3 alusel saab uusi asjaolusid ja tõendeid ringkonnakohtusse esitada üksnes seaduses sätestatud piiratud juhtudel.

§ 652

lg 4 sätestab, et uue tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama.

§ 238

lg 3 p 3 kohaselt võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada, kui 6 tõend esitatakse hilinenult. Hageja on koos apellatsioonkaebusega esitanud kohtule fotod oma vanast telefonist, kuid pole fotode esitamist alles apellatsioonimenetluses millegagi põhjendanud. Kuna hageja pole põhistanud, miks tal ei olnud võimalik neid tõendeid maakohtule esitada, siis jätab kohus koos apellatsioonkaebusega 28.10.2019 esitatud tõendid asja materjali juurde vastu võtmata. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis pole neid vaja tagastada. Samuti on hageja 31.08.2020 taotlenud apellatsioonimenetluses uute tõenditena vastu võtta uue elukoha üürilepingu, elukoha kommunaalkulude arved ning pärast hageja breketite kandmist vajamineva hambakatte arve. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud hageja nimetatud tõendeid esitada maakohtus, kuna need tekkisid pärast asja lahendamist maakohtus. Seega rahuldab kohus hageja 31.08.2020 taotluse ja võtab esitatud tõendid

§ 652lg 3 p 2 kohaselt vastu.

23. Apellatsioonkaebuses on hageja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude elatise väljamõistmiseks alates 15.05.2019 igakuiselt 400 eurost väiksemas osas, samuti osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude PKS § 108 järgi elatise maksmata jätmise eest kahju hüvitamiseks 2153,40 euro osas. Lisaks on hageja vaidlustanud maakohtu menetluskulude jaotust. Kolleegium kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi ainult apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas.

1. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on kohustatud PKS § 96 ja 97 p 1 järgi hagejat ülal pidama ning vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja ei ole seda piisaval määral teinud. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et laps viibib kostja juures kaks päeva kahe nädala jooksul ehk lapse poolt ema juures veedetud aeg on 14,29% ühes kuus.
2. Hageja on palunud kostjalt elatise välja mõista miinimummäärast suuremas määras. Hagiavalduse kohaselt kulub lapse ülalpidamisele 800 eurot kuus, millest pool tuleb välja mõista kostjalt. Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul on vajalik lapse kulutuste kandmist tõendada. Riigikohus on korduvalt leidnud, et miinimumelatisest suuremas määras elatise nõudmisel peab tõendama lapse vajadusi ja kulutuste põhjendatust. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (vt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-69-13, p 22; Riigikohtu
5. mai
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12).
7. Maakohus leidis, et hageja igakuised põhjendatud kulutused ajavahemikul 01.09.2018 kuni 30.09.2020 jäävad vahemikku 598,84 eurot kuni 696,73 eurot ning alates 01.10.2020 on hageja põhjendatud kulutused 541,52 eurot. Kolleegium ei nõustu maakohtu otsusega osas, milles maakohus leidis, et igakuised kulutused on põhjendatud erinevates suurusjärkudes. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud igakuiste kulude suurust maakohtu tehtud viisil eristada. Harva tehtavaid suuremaid kulusid tehakse erinevatel aegadel erinevates summades ning ei ole õige mõnda suuremat kulu arvestada, kuid teist mitte. Kuna elatis mõistetakse välja muuhulgas etteulatuvalt, ei olegi võimalik kõikide harva tehtavate suuremate kuludega täpselt arvestada.
8. Eluasemekulude kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on õigesti lugenud hageja üüri-, kommunaal-, elektri- ja telekommunikatsiooni põhjendatud kuluks kokku 267,48 eurot kuus, arvestades, et kogu leibkonna vastav kulu on 802,44 eurot, mis tuleb jagada kolmega. Küll aga leidis maakohus, et kuna lapse isa perre sünnib uus laps, siis pärast lapse sündi on põhjendatud jagada kogu leibkonna eluasemekulud neljaga. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Ka apellatsioonkaebuses on lapse isa leidnud, et uue lapse sünd eluasemekulude proportsioone märkimisväärselt ei muuda. Ringkonnakohus leiab, et uue lapse 7 osakaal eluasemekulude jaotuses on väike ning vastavat osa kulude jaotuses pole võimalik arvutada vaid kulude jagamisel neljaga. Kostja on apellatsioonimenetluses 11.09.2020 esitatud seisukohas väitnud, et temale teadaolevalt käib laps XXX ning seega ei ole kulutused lapse eluasemele põhjendatud hagis toodud ulatuses. Kolleegium märgib, et kostja pole tõendanud, millise aja on laps seetõttu kodust eemal. Hageja on apellatsioonimenetluses asunud seisukohale, et menetluse jooksul on hageja põhjendatud eluasemekulud muutunud, kuna hageja ja tema isa on asunud elama uuele üüripinnale, kus alates 2020.a maikuust elatakse vaid kahekesi ja üür on 750 eurot, seega hageja osa moodustab 375 eurot. Uute kommunaalkulude (55,44 eurot elaniku kohta kuus) tõendamiseks on hageja esitanud kahe kuu kommunaalarved. Telekommunikatsiooni kulu kohta pole hageja ringkonnakohtule tõendeid esitanud. Kolleegiumi hinnangul pole tõendatud, et eluasemekulude suurenemine on hageja osas olnud põhjendatud. Eelnevalt elas lapse isa kogu perega korteris, mille üür oli 580 eurot kuus ning nüüd moodustab üür kahe inimese jaoks juba 750 eurot kuus. Riigikohus on 16.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 kohtuotsuse p-s 21 selgitanud, et kohus võib otsustada kasutuseelise väärtuse oma siseveendumuse kohaselt. Arvestades asjaolu, et menetluse jooksul on hageja elanud erineva suurusega leibkondades ning ka erinevatel üüripindadel, samuti on kommunaalkulud ja elektrienergiakulud kuude lõikes erinevad ning kõikide kuude kohta ei ole täpseid kulusid ka esitatud, siis ei ole elamiskulude täpse suuruse kindlakstegemine võimalik, ning ringkonnakohus loeb hageja põhjendatud keskmiseks eluasemekuluks 267,48 eurot kuus.
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega osas, milles maakohus leidis, et hageja põhjendatud toidukulu ühes kuus on 150 eurot. Hageja on apellatsioonkaebuses leidnud, et kuigi poolte vahel puudub vaidlus selles, et isal kulub lapse toidule 150 eurot, siis on maakohus vähendanud põhjendamatult toidukulu osas, milles hageja viibib kostja juures. Kolleegium selgitab, et kostja pole nõustunud sellega, et lapse isal kulub lapse toidule 150 eurot kuus, vaid 14.08.2019 kohtuistungil nõustus kostja sellega, et lapse toidukulud ühes kuus on 150 eurot kokku. Hageja pole tõendanud põhjendatud toidukulu suuremas ulatuses. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et hageja põhjendatud toidukulu on 150 eurot kuus.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega osas, milles maakohus leidis, et hageja põhjendatud kulu hügieenile ja tervishoiule igakuiselt on 30 eurot, rõivastele ja jalanõudele igakuiselt 65 eurot ning meelelahutusele igakuiselt 40 eurot. Kostja on nimetatud kulutustega maakohtus 14.08.2019 toimunud kohtuistungil nõustunud. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga osas, milles maakohus leidis, et hageja koolikohustuste täitmisega seonduvad põhjendatud kulud on 30 eurot kuus. Hageja ei ole koolikohustuse täitmisega seotud kulutusi suuremas ulatuses tõendanud.
11. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti jätnud kostjalt elatise väljamõistmisel arvestamata hageja huvitegevuse kulud. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga. Asjaolu, et kostja on enne hageja elatisenõude perioodi tasunud ühel korral huvitegevuse (laager) kulu, ei anna alust asuda seisukohale, et hageja ülalpidamiskuludes ei tule huvitegevuse kuludega arvestada. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et vanemad on jõudnud huvitegevuse kulude hüvitamise osas kokkuleppele. Seega on põhjendatud hageja huvitegevuse kuludeks arvestada 18,33 eurot kuus.
12. Hageja on seisukohal, et suurematele ostudele (nt breketid, prillid, jalgratas, tehnikaseadmed, reisid) kulub 175 eurot kuus. Maakohus on elatise väljamõistmisel arvestanud breketitega seonduvat kulu (1860 eurot). Prillidega seonduva kulu on maakohus lugenud 8 tervishoiu ja hügieenikulude hulka. Teiste harva tehtavate suuremate ostude kulu ei ole maakohus elatise väljamõistmisel arvestanud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et kostjalt elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka harva tehtavate suuremate ostudega, mis ei kajastu teistes eelnevalt nimetatud elatise kulukategooriates. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et sellised kulud ei pea sisalduma elatises, vaid tuleb vanemate vahel eraldi kokku leppida. Kuna hageja elab isaga, siis on lapse isal parem ülevaade lapse vajadustest ning isa peab saama teha oste vajaduspõhiselt. Samuti on põhjendatud, et isa saab selliste ostude tegemisel arvestada hagejale makstava igakuise elatisega, mis laseks oste pikema ajavahemiku jooksul planeerida. Hageja on tõendanud selliste ostude tegemist, mitte aga 175 euro ulatuses kuus. Kolleegium leiab, et arvestades selliste kulude tavapärast suurust ning elatise väljamõistmise perioodi (kuni 28.05.2022), on põhjendatud arvestada harva tehtavate suuremate kulutuste (sh breketid) suuruseks 100 eurot kuus. Prillidega seonduvad kulud sisalduvad tervishoiu ja hügieenikuludes, nii nagu leidis maakohus.
13. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et kostja poolse vahetu ülalpidamise hulka ei saa arvestada kostjalt hagejale makstavat taskuraha 15 eurot kuus. Tsiviilasjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et vanemad on taskuraha andmise osas omavahel kokku leppinud ülalpidamise osutamises muul viisil. Riigikohus on 21.03.2007 tsiviilasja nr 3-2-1-3-07 kohtuotsuse p-s 12 selgitanud, et ülalpidamiskohustust tuleb täita reeglina mitte alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Kuna käesolevas asjas pole kostja tõendanud, et tal oli taskuraha hagejale andmisel olemas lapse isa nõusolek või heakskiit, siis ei ole põhjendatud nimetatud summat lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
14. Apellatsioonkaebuses on hageja möönnud, et põhjendatud hageja kulutuseks võib olla kostja poolt hageja sidekulude tasumine igakuiselt summas 11 eurot. Seega leiab kolleegium, et hageja sidekulud on põhjendatud summas 11 eurot ning selle osas on vanemate vahel kokkulepe elatise tasumiseks muul viisil.
15. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja põhjendatud igakuised kulutused on kokku summas 711,81 eurot, mis jagunevad järgmiselt – eluasemekulud 267,48 eurot, toidukulu 150 eurot, rõivad ja jalanõud 65 eurot, hügieen ja tervishoid 30 eurot, meelelahutus 40 eurot, koolikohustuse täitmisega seonduvad kulud 30 eurot, huvitegevuse kulud 18,33 eurot, suuremad ostud 100 eurot ning sidekulud 11 eurot.
16. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). See tähendab, et lapse isa ja ema kannavad mõlemad hageja kulutusi summas 355,91 eurot (711,81/2). Kostja on palunud elatise väljamõistmisel arvestada lapse isale laekuvat peretoetust ning kostja poolt hagejale vahetu ülalpidamise andmist ajal, mil hageja viibib kostja juures (maakohtu poolt tuvastatud 14,29% ühes kuus).
17. Maakohus leidis, et käesoleval juhul on põhjendatud arvestada sellega, et lapse ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud lapsetoetusega, mh jagas maakohus lapsetoetuse suuruse kahega (50% ema osa ja 50% isa osa). Hageja on apellatsioonkaebuses lapsetoetusega arvestamisele vastu vaielnud ning leidnud, et kostja pole toonud esile asjaolusid, mis lubaksid lapsetoetusega arvestada, mh pole kostja varaline seis halb ega hageja vajadused miinimummäärast väiksemad. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on selgitanud, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene nagu võiks miinimummääras väljamõistetavat elatist 9 vähendada üksnes seetõttu, et elatist saama õigustatud lapsel on õigust saada lapsetoetust. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu
18. märtsi
19. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p‑d 11 – 14, Riigikohtu
20. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et käesoleval juhul ei ole kostja selliseid asjaolusid esile toonud. Seega pole kolleegiumi hinnangul põhjendatud vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist osaliselt peretoetuse võrra.
21. Kuna hageja viibib 14,29% ühest kuust kostjaga, siis on põhjendatud selles osas vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist eluasemekulude osas 38,22 euro võrra (14,29% 267,48 eurost). Samal põhjusel tuleb vähendada ka kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist toidukulude osas 21,44 euro võrra (14,29% 150 eurost).
22. Kuna vastavalt vanemate kokkuleppele tasub kostja ainuisikuliselt hageja sidekulud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist vähendada 11 euro võrra. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et vanemate vahel pole kokkulepet elatise tasumiseks igakuiselt 15 euro osas kostja poolt hagejale taskuraha andmisel, siis selle võrra ei ole põhjendatud vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist. Maakohus on jaganud hageja põhjendatud meelelahutuse kulud 40 eurot vanemate vahel selliselt, et hageja kannab 30 eurot ning kostja 10 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt nõustub hageja sellise meelelahutuse kulude jaotusega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist vähendada 10 euro võrra.
23. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat elatist vähendada 80,66 euro võrra (38,22+21,44+11+10) ja kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 275,25 eurot ((711,81/2)-80,66) kuus. Seega mõistab kolleegium käeoleval juhul kostjalt hageja kasuks elatise välja summas, mis 2020.a seisuga jääb alla miinimummäära (
24. aastal 292 eurot kuus). Ringkonnakohtu hinnangul esineb selleks mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 järgi, milleks on kostja poolt hageja vahetu ülalpidamine ajal, mil hageja viibib kostjaga ning osade kulude jooksev katmine (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 23 ja 28.3). Kuna maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise ajavahemiku 15.05.2019-31.08.2019 eest 232,35 eurot kuus, ajavahemiku 01.09.2019-30.09.2020 eest 203,69 eurot kuus ning alates 01.10.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 154,74 eurot kuus, siis tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja täiendav elatis ajavahemiku 15.05.2019-31.08.2019 eest 42,90 eurot kuus, ajavahemiku 01.09.2019-30.09.2020 eest 71,56 eurot kuus ning alates 01.10.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 120,51 eurot kuus. Kokkuvõtvalt tuleb kostjal tasuda hagejale elatist alates 15.05.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni 275,25 eurot kuus.
25. Lisaks on hageja palunud maakohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.09.2018 kuni 14.05.2019 eest summas 3400 eurot, s.o 8,5 kuu eest. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hageja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata summas 2153,40 eurot. Kolleegium selgitab, et kuna ringkonnakohus on maakohtust erinevalt tuvastanud hageja igakuised põhjendatud kulutused, siis muudab ringkonnakohus maakohtu otsust ka tagasiulatuva elatise osas. Maakohus on tuvastanud, et hageja on kostjalt esmakordselt nõudnud elatise tasumist 04.09.
27. Arvestades ringkonnakohtu poolt eelnevalt tuvastatud hageja põhjendatud kulutusi, on hageja õigustatud ajavahemiku 04.09.2018 kuni 14.05.2019 eest nõudma kostjalt tagasiulatuvalt elatist summas 275,25 eurot kuus. Ajavahemiku 04.09.2018 – 30.09.2018 eest (27 päeva) moodustab tasumata elatis 247,73 eurot (275,25/30*27). Ajavahemiku
28. a 10 oktoober kuni
29. a aprill (kaasaarvatud) eest moodustab tasumata elatis 1926,75 eurot (7*275,25) ning ajavahemiku 01.05.2019 – 14.05.2019 eest (14 päeva) 124,31 eurot (275,25/31*14). Tasumata elatis perioodil 04.09.2018 – 14.05.2019 moodustab kokku seega 2298,79 eurot (247,73+1926,75+124,31).
30. Maakohus tuvastas, et kostja poolt on ajavahemikul 01.09.2018 kuni 14.05.2019 tehtud põhjendatud kulutused hageja ülalpidamiseks kokku summas 414,84 eurot. Kolleegium leiab, et maakohus on oma otsust vastavas osas põhjendanud ning tuginenud tsiviilasjas esitatud tõenditele. Seega tuleb nimetatud summa maha arvutada tasumata elatise summalt 2298,79 eurot ning hageja tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud summas 1883,95 eurot (2298,79414,84). Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata tagasiulatuva elatise ajavahemiku 01.09.2018 – 14.05.2019 eest 637,35 euro ulatuses (1883,95 – 1246,60).
31. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, ei ole põhjust maakohtu menetluskulude jaotust muuta. Maakohus on õigesti jätnud menetluskulud

§ 163lg 1 kohaselt poolte endi kanda.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt, lisaks võttis hageja nõuded osaliselt tagasi. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud samuti

§ 163lg 1 järgi poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 11