← Eesti

2-10-12908/170

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-10-12908 Kohtuasi Osaühingu DEKTOREST hagi Altenberg-Reval Aktsiaseltsi (pankrotis) vastu põhivõla ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. juuli
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja liik Osaühingu DEKTOREST apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant) Osaühing DEKTOREST (registrikood 10543368), seaduslik esindaja JS, lepinguline esindaja Mehis Adamson
  5. augusti
  6. a Kostja (vastustaja) Altenberg-Reval Aktsiaselts (registrikood 10205654) (pankrotis), lepinguline esindaja Erki Casar; pankrotihaldur Toomas Saarma, lepinguline esindaja Sulev Mander Menetluse liik Asja läbivaatamine
  7. septembri
  8. a kohtuistungil RESOLUTSIOON
  9. Kinnitada Osaühingu DEKTOREST ja Altenberg-Reval Aktsiaseltsi (pankrotis) kompromiss tsiviilasjas nr 2-10-12908, millega pooled kinnitavad, et neil ei ole vastastikku töövõtulepingust nr S35-1 tulenevaid nõudeid.
  10. Tühistada Harju Maakohtu
  11. juuli
  12. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-12908 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
  13. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.
  14. Tagastada Osaühingule DEKTOREST apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 550 eurot Osaühingu DEKTOREST pangakontole nr EE
  15. 2-10-12908 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 tööpäeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. Osaühing DEKTOREST (hageja) esitas
  17. märtsil 2010 Harju Maakohtule hagi (hagi terviktekst esitatud viimati
  18. augustil 2014) Altenberg-Reval Aktsiaseltsi (pankrotis; kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 57 185 eurot 10 senti ja viivise. Hagiavalduse ja selle
  19. augusti
  20. a täienduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
  21. juulil 2008 töövõtulepingu nr S35-1 laohoone fassaadi ja katusetööde tegemiseks aadressil SuurSõjamäe 35, Tallinn (leping). Tööde kogumaksumusena lepiti kokku 3 995 000 krooni, millele lisandus käibemaks. Lepingu kohaselt tuli tasuda töö eest seitsme tööpäeva jooksul töö vastuvõtmisest. Kostja jäi tööde maksmisega hagejale võlgu ning hageja taganes lepingust. Kostjal tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 2 p 1 alusel tagastada 57 185 eurot 10 senti ning arve nr 46-1208 alusel
  22. detsembri 2008 kuni
  23. märtsi 2009 eest viivis, mida hageja vähendab lepingu p 8.
  24. alusel 5198 euro 15 sendini.
  25. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Mh tõi kostja esile, et tal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue, kuna tööd olid puudustega.
  26. Harju Maakohus rahuldas
  27. veebruari
  28. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 44 823 eurot 91 senti ning edasiulatuva viivise. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
  29. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  30. detsembri
  31. a otsusega Harju Maakohtu
  32. veebruari
  33. a otsuse osas, millega kohus hagi rahuldas ja jagas menetluskulud, ning saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
  34. Harju Maakohus jättis
  35. juuli
  36. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  37. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palus hageja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  38. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
  39. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  40. juuni
  41. a otsusega Harju Maakohtu
  42. juuli
  43. a otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9750 eurot 7 senti. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus hagi rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest jäeti 84% hageja ja 16% kostja kanda. 2 2-10-12908
  44. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  45. juuni
  46. a otsuse osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 9750 eurot 7 senti, samuti menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
  47. Riigikohus tühistas
  48. veebruari
  49. a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu
  50. juuni
  51. a otsuse osas, millega hagi osaliselt rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 9750 eurot 7 senti, ning menetluskulude jaotuse osas. Riigikohus saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu
  52. juuni
  53. a otsus on jõustunud osas, millega hagi jäeti 9750 eurot 7 senti ületavas osas rahuldamata.
  54. Pooled esitasid
  55. septembril 2020 ringkonnakohtule kompromisskokkuleppe ja palusid selle kinnitada. Hageja palus tagastada poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  56. Ringkonnakohus leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
  57. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 I lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
  58. Praeguses asjas vaidlesid pooled töövõtulepingu nr S35-1 tagasitäitmisest tuleneva raha ja viivise maksmise kohustuse üle. Kompromissi korras leppisid pooled kokku, et neil ei ole vastastikku töövõtulepingust nr S35-1 tulenevaid nõudeid. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada poolte vaidlus kokkuleppel ning asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku avalikku huvi.
  59. Kuna hageja palus kompromissi sõlmimise tõttu tagastada talle TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, tuleb riigilõiv nimetatud ulatuses tagastada.
  60. Menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi poolte enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.