MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2020. a, Tallinn Haldusasja number 3-20-1785 Haldusasi XX kaebus Tallinna Vangla 17.09.2020 otsuse nr
§ 11lg 5).
Kaebaja on küll vanglale vaide esitanud, kui vangla ei ole vaide osas veel otsust teinud. Kohtusse saab aga pöörduda alles pärast vaidemenetluse läbimist ehk 30 päeva jooksul pärast seda, kui vangla on tema vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud või rahuldamata jätnud (
§ 11lg 5, HKMS § 47 lg 2).
Kui kaebajale tagastatakse tema vaie põhjusel, et ta ei ole määratud tähtaja jooksul vaides esinevaid puudusi kõrvaldanud, ei saa ta kaebusega sama vaidemenetluse eseme osas kohtusse pöörduda (
§ 11lg 81).
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2) ja kohtumenetlust seega käesolevas asjas ei toimu.
- Kohus leiab, et kaebajal puuduvad piisavad rahalised vahendid esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumiseks, mistõttu tuleb ta riigilõivu tasumisest vabastada. Kaebusele lisatud K-raha perioodi 21.05.2020-21.09.2020 väljavõtte kohaselt ületab esialgse õiguskaitse taotluselt tasutava riigilõiv 15 eurot (RLS § 60 lg 6) kaebaja HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, sh arvestades ka et kinnipeetavate isikute puhul võib eeldada vältimatuid kulutusi ca 5% ulatuses töötasu alammäärast (vt Riigikohtu 12.04.2016 otsuse nr 3-3-1-35-15 p 51).
- HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus peab võimalikuks kaebaja taotlust tõlgendada ka esialgse õiguskaitse taotlusena vaidemenetluse ajaks (HKMS § 249 lg 2). Toodud tõlgendus ei muuda taotluse lahendust. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi isikule, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne.
- Kohus leiab, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtu hinnangul on kaebaja õigusi võimalik tõhusalt hilisemas kohtumenetluses kaitsta. Juhul, kui vangla rahuldab kaebaja vaide või kohus rahuldab kaebuse hilisemas kohtumenetluses, ei ole kaebaja lühiajalisele väljasõidule lubamine välistatud. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist konkreetsel viisi, nähtub kohtule, et kaebaja võib soovida lühiajalise väljasõidu lubamist ehk kaebuse sisulist rahuldamist. Selline esialgse õiguskaitse meede ei ole kooskõlas esialgse õiguskaitse eesmärgiga, milleks on olemasoleva olukorra säilitamine kohtumenetluse ajaks. Õiguskirjanduse kohaselt peaks esialgse õiguskaitse kohaldamine ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse positiivne tulemus ei ole kaebuse esitaja jaoks tulemuslik.1 Esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (vt Riigikohtu 22.09.2014 määruse nr 3-3-1-59-14 p 12). Reeglina tähendab eeltoodu seda, et esialgse õiguskaitse korras või- 1 Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. § 249 komm, p A. I. 2
(3)dakse peatada isikule kohustusi seadva haldusakti kehtivus, küll aga ei anta isikule kohtumenetluse ajaks taotletud soodustust. Kaebaja väidab, et lühiajalise väljasõidu mittelubamine mõjutab halvasti tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning piirab tema õigust väljasõidult naasmisel tuua kaasa esmatarbekaupu. Kohtu hinnangul ei ole lühiajaline väljasõit õigus, mis tuleb kinnipeetavale ilmtingimata tagada, vaid pigem soodustus. Lühiajaline väljasõit on vangistuse täideviimisel kasutatav kohtlemisabinõu eesmärgiga korraldada vabanemisjärgseid töö-, õppimis-, eluaseme ja muid asju. Samuti ei ole tingimisi enne tähtaega vabanemise tähtaja lähenemine iseenesest lühiajalise väljasõidu lubamise alus, ehkki lühiajalise väljasõidu võimalusel on tavaellu suundumisel oluline tähtsus.2 Karistusseadustiku § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eelnevast ei mõjuta lühiajalisele väljasõidule mittelubamine kohtu hinnangul tingimisi ennetähtaegselt vabastamist selliselt, et vangla 17.09.2020 keeldumine välistaks tingimisi ennetähtaegse vabanemise. Elamistingimuste ja elukohaga ning töö ja/või õppimisega seonduvat on kinnipeetaval võimalik korraldada ka vanglast. Kohus nõustub ka vastustajaga, et kuna kaebaja tingimisi enne tähtaega vabanemise kuupäev avaneb alles 07.04.2021, oleks kokkulepete sõlmimine elu- ja töökoha pakkujatega ilmselgelt ennatlik. Seetõttu ei tulene kohtu hinnangul lühiajalise väljasõidu lubamisest kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei tulene ka sellest, et tal ei ole lühiajaliselt väljasõidult võimalik vanglasse kaasa võtta esmatarbekaupu. Võimaluse puudumine muretseda esmatarbekaupu väljaspool vanglat on vangistusega paratamatult kaasnev piirang (
§ 41lg 1), mis ei õigusta käesoleval juhul esialgse õiguskaitse kohaldamist.
Vanglas lubatud esmatarbekaupu on kaebajal võimalik soetada vangla kauplusest.
- Kohtu esialgsel hinnangul on pärast võimalikku vaidemenetlust esitatava kaebuse eduväljavaated pigem vähesed. Vanglal on lühiajalisele väljasõidule lubamisel suur kaalutlusõigus ja kohtule ei nähtu praegusel hetkel kaebusest ega 17.09.2020 otsusest, et vangla oleks lühiajalise väljasõidu mittelubamisel jätnud mõne olulise asjaoluga arvestamata. Kohus nõustub ka vastustajaga selles, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise vastu esineb avalik huvi selle vastu, et kinnipeetavate üle teostataks tõhusat järelevalvet, sh ei lubataks lühiajalisele väljasõidule kinnipeetavaid, kelle puhul puudub veendumus, et nad lühiajaliselt vanglast väljas viibides seadusekuulekalt käituvad.
- Kuna kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, kaebuse eduväljavaated ei ole suured ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise vastu esineb avalik huvi, jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2 Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, Madise jt. § 32 komm p 1-2, lk
- 3
(3)