lg 1 järgi 6 kuud vangistust,
lg 1 alusel ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust, mis
lg 1, 3 alusel jäetud tingimisi täielikult täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Määratud lisakohustused
lg 2 p 8 ja § 75 lg 4 alusel.
lg 1 p 1 alusel võetud lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks; tõkend: ei ole kohaldatud)
MS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Toomas Täär süüdi karistusseadustiku (
) § 329 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Toomas Täärile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.01.2020.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 (viie) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra ja lugeda Toomas Tääril kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel asendada Toomas Täärile mõistetud 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust üldkasuliku tööga 297 (kakssada üheksakümmend seitse) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates.
lg 4 alusel on Toomas Täär kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Toomas Täärile katseajaks
Määrata Toomas Täärile katseajaks
lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 09.01.2020.a otsusega kriminaalasjas nr 1-199031
lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja kellele kohaldati
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks, s.o ajavahemikus 25.01.2020.a kuni 25.04.2020.a, juhtis 24.04.2020.a kella 08.03 ajal Viljandi linnas Riia mnt 81a juures mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX XXX , hoides sellega teadlikult kõrvale eelnevalt nimetatud kohtuotsusega mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 4 kuud vangistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 09.01.2020.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel asendada mõistetav karistus 9 kuud ja 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga 297 tundi, määrates tegemise tähtajaks 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Toomas Täär kohustatud järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et Toomas Tääril on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud 3 süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Toomas Tääri kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 147,12 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestades asjaolu, et Toomas Täär on vanaduspensionär ning töökohalt saadav tasu ei ületa miinimumpalka, on põhjendatud osa sundrahast summas 376 eurot ja kaitsja sõidukulu summas 82,32 eurot jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 564,80 eurot: sundraha 500 eurot ja riigi õigusabi tasu 64,80 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.