2-18-109972/115

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-109972 Otsuse kuupäev Tartu, 21. oktoober 2020. a Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Peeter Jerofejev ja Kalev Saare Kohtuasi OÜ Pro Beauté hagi Natalia Batalina vastu raha tasumise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 22. aprilli 2020. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Pro Beauté kassatsioonkaebus Tsiviilasja hind Riigikohtus 1324 eurot 89 senti Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus nende Hageja OÜ Pro Beauté, esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostja Natalia Batalina Asja läbivaatamise kuupäev 21. september 2020. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. aprilli 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-109972 ja jätta jõusse Harju Maakohtu 16. oktoobri 2019. a otsus samas tsiviilasjas, arvestades ka Riigikohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

2.Kassatsioonkaebus rahuldada.

3.Jätta menetluskulud apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes Natalia Batalina kanda.

4.Rahuldada OÜ Pro Beauté apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata OÜ Pro Beauté apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 1500 eurot.

5.Rahuldada OÜ Pro Beauté kassatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata OÜ Pro Beauté kassatsiooniastme menetluskulude suuruseks 900 eurot.

6.Mõista Natalia Batalinalt OÜ Pro Beauté kasuks välja apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud 2400 eurot.

7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab Natalia Batalina tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

2-18-109972 8. Jätta Natalia Batalina kassatsioonkaebuse vastuses esitatud taotlused rahuldamata.

9.Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon OÜ Pro Beauté kontole.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ Pro Beauté (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Natalia Batalina (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 1131 euro suuruse põhivõla ja 90 euro 98 sendi suuruse viivise (kokku 1221 eurot 98 senti). Kuna kostja esitas vastuväite, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule hagimenetluses menetlemiseks. Hageja esitas 28. juunil 2018 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja 1131 euro 84 sendi suuruse põhivõla ja 102 euro 21 sendi suuruse viivise.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 3. augustil 2015 töölepingu. Pooled leppisid kokku, et hageja ostab sülearvuti ja kostja hüvitab selle soetusmaksumuse talle osamaksetena. Samuti leppisid pooled kokku, et kui töölepingu kehtivuse ajal tekib kostjal õigus saada tulemustasu, on kostjal õigus tasumisele kuuluvad osamaksed tulemustasuga tasaarvestada. Tööleping lõppes 10. mail 2017. Hageja palus kostjal arvuti tagastada. Kostja ei ole hagejale arvuti eest midagi maksnud ega ole ka arvutit tagastanud. Samuti ei teeninud kostja tulemustasu, millega saaks arvuti maksumuse tasaarvestada. Hageja nõuab kostjalt lepingu täitmist ehk arvuti soetusmaksumuse (1131 eurot 84 senti) tasumist, samuti tasumisega viivitamisest tulenevat viivist.

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ta nõustus, et pooltel oli sülearvuti ostmise kokkulepe ja et kostja kohustus tasuma arvuti eest osamaksetena 1131 eurot 84 senti. Kostja on teeninud tulemustasu ja lisaks on tal õigus saada hagejalt töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 järgi hüvitist, mille saab hageja nõudega tasaarvestada. Lisaks peab arvuti hind arvestama amortisatsiooni.

3.Harju Maakohus rahuldas 16. oktoobri 2019. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivise 1234 eurot 9 senti, samuti edasiulatuva viivise 1131 euro 84 sendi suuruselt põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 29. juunist 2018 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras hageja menetluskulud kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 200 euro suuruse riigilõivu ja 960 euro suuruse lepingulise esindaja tasu.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid kokkuleppe, et kostja ostab sülearvuti hagejalt välja soetusmaksumusega 1131 eurot 84 senti. Kostja on tuginenud sellele, et tal on hageja vastu tulemustasu nõue ja töölepingu rikkumisest tuleneva hüvitise nõue. Seega on kostja esitanud tasaarvestuse vastuväite.

Maakohus kontrollis, kas kostjal on hageja vastu tasaarvestatavaid nõudeid, ja leidis, et jõustunud lahendiga tsiviilasjas nr 2-17-17615 on kostja tulemustasu nõue jäetud rahuldamata. Tsiviilasjas nr 2-17-17615 rahuldas kohus kostja TLS § 100 lg-st 4 tuleneva 1096 euro 74 sendi suuruse hüvitise nõude ja see tasaarvestati täies ulatuses hageja menetluskulude hüvitamise nõudega kostja vastu.

Seega ei ole kostjal hageja vastu töölepingust ja selle ülesütlemisest tulenevaid täitmata raha tasumise nõudeid ja kostja ei saa neid praeguses asjas tema vastu esitatud nõuetega tasaarvestada.

Kostja leiab, et arvuti eest saaks nõuda amortisatsiooni arvestavat hinda, kuid ei ole tuginenud seadusele ega kokkuleppele, mis annaks talle õiguse tasuda lepingus kokkulepitud hinna asemel asja väärtus. Seetõttu ei pidanud hageja nõude esitamisel arvestama amortisatsiooni ega lähtuma sarnase arvuti keskmisest hinnast.

2(8) 2-18-109972 Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist ja 1131 euro 84 sendi tasumist.

Nõue ei ole lõppenud ja kostjal ei ole õigust kohustuse täitmisest keelduda. Samuti on hagejal õigus nõuda viivist.

4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kostja tugines apellatsioonkaebuses sellele, et tema ja hageja vahel sõlmitud müügileping oli tingimuslik. Tingimus oli see, et kostja teenib tulemustasu. Kuna kostja tulemustasu ei teeninud, siis leping ei jõustunud ja hageja ei saa lepingu täitmist nõuda.

5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22. aprilli 2020. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimata. Pooled tuginesid asjaoludele, millest nähtuvalt oli nende vahel omandireservatsiooniga müügileping. Maakohus jättis tähelepanuta, et mõlema poole esiletoodud asjaolude kohaselt nõudis hageja pärast töösuhte lõppemist kostjalt arvutit tagasi ja kuna kostja arvutit ei tagastanud, esitas kuriteoteate. Ringkonnakohus küsis pooltelt, kas arvuti tagasinõudmist ja kuriteoteadet saab käsitada lepingust taganemisena. Kostja ei vaielnud sellele vastu. Hageja avaldas, et ta ei soovinud müügilepingust taganeda ja leping on kehtiv.

Ringkonnakohus leidis, et hageja taganes müügilepingust konkludentselt. Taganemisavaldusel ei ole sisu- ega vorminõudeid. Oluline on vaid see, et lepingu teisele poolele oleks selge taganeda sooviva poole tahe leping ühepoolselt lõpetada. Hageja väidetel nõudis ta sülearvutit tagasi seetõttu, et kostja omandas selle omandireservatsiooniga ja pärast töösuhte lõppemist olnuks mõistlik, et arvuti on kuni ostuhinna tasumiseni tema valduses. Ringkonnakohus asus seisukohale, et eeltoodud põhjendus ei ole loogiline. Ka kuriteoteatest ei nähtu, et hageja soovinuks arvutit tagasi vaid seepärast, et see hoiule võtta. Hageja avaldatust nähtub, et ta pidas ennast arvuti omanikuks, kellel on õigus arvuti tagasi saada. Kuna pooled olid sõlminud omandireservatsiooniga müügilepingu, mille järgi sai hageja nõuda asja tagastamist ainult juhul, kui ta on lepingust taganenud, siis tuleb hageja tahteavaldusi pidada lepingust taganemiseks.

Hageja väidetel ei olnud taganemise eeldused täidetud mh seetõttu, et ta ei andnud kostjale kokkulepitud ostusumma tasumiseks täiendavat tähtaega. Sisuliselt väidab hageja, et taganemine ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi tema enda rikkumiste tõttu.

VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Põhjus lepingust taganemiseks oli olemas, sest kostja oli müügilepingut rikkunud. Kostja saanuks väita, et taganemine ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi, kuna kostjale ei antud võimalust rikkumist kõrvaldada, või et hageja taganes lepingust pärast mõistlikku tähtaega. Kostja ei ole seda väitnud. Hageja aga neile asjaoludele tugineda ei saa.

Taganemine on ühepoolne tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 järgi. Kostja sai tahteavaldused kätte. Tahteavaldus on tagasivõtmatu.

3(8) 2-18-109972 Hageja leiab, et lepingust taganemine on tühine ka seetõttu, et kostja esitas hagejale pärast töölepingu lõppemist tasaarvestuse avalduse. VÕS § 193 järgi on lepingust taganemine olulise lepingurikkumise tõttu tühine, kui lepingupool, kelle suhtes lepingust taganeda sooviti, võib kohustuse lõpetada tasaarvestusega ja teatab tasaarvestusest viivitamata pärast seda, kui teine pool teatab lepingust taganemisest. Kuid hageja tugines menetluses ise asjaolule, et kostjal ei ole nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada. Maakohus nõustus sellega. Seega ei saa taganemine olla sel põhjusel tühine.

Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe lepingu tagasitäitmise võlasuhteks.

VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Kui lepingust on taganetud, siis ei saa täitmist enam nõuda.

Alternatiivselt on hageja seisukohal, et kui kohus leiab, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud, on kostjal kohustus hüvitada sülearvuti lepingujärgne väärtus, kuna kostja on arvuti ära tarvitanud.

Sülearvuti on praegusel kujul sisuliselt väärtusetu. Selle eluiga on keskmiselt 3-5 aastat. Vaidluse all olev sülearvuti anti kostja valdusesse 2015. a. Kostja on ise leidnud, et arvutite amortisatsioon on 40% aastas. Ringkonnakohus leidis, et praegu ei saa lugeda, et kostja oleks arvuti VÕS § 189 lg 2 mõttes ära tarvitanud. VÕS § 189 lg 4 näeb ette, et kui tagastamisele või väljaandmisele kuuluv asi on halvenenud ja asi ei ole halvenenud korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb hüvitada asja väärtuse vähenemine. Hüvitusnõuded on hoolimata asja väärtuse vähenemisest välistatud, kui isik, kelle kasutuses asi oli, kasutas seda mõistlikult. Praegu ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid hagejale võimaluse nõuda asja väljanõudmise asemel hüvitist. Seega tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.

Hagejal on õigus nõuda kostjalt arvutit tagasi ja kuna kostja on sellega nõustunud, tuleb pooltel arvuti üleandmise koht ja viis kokku leppida.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse või alternatiivselt saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus hageja nõude sisuliselt lahendamata.

Hageja ei saa vaidluse tulemusel kostjalt sülearvuti ostuhinda, sülearvuti väärtust ega ka sülearvutit.

Selleks, et arvuti tagasi saada, peab hageja uuesti kohtusse pöörduma. Kohus selgitas pooltele õigussuhte ümberkvalifitseerimise võimalust alles 9. aprillil 2020 ehk poolteist kuud pärast kaebuse menetlusse võtmist. Seejuures oli ringkonnakohus määranud poolte lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja 15. aprilliks 2020. See tähtaeg ei olnud mõistlik.

Ekslik on ringkonnakohtu väide, et kohus küsis pooltelt, kas arvuti tagasinõudmine ja kuriteoteade oli lepingust taganemine. Kostjalt ei küsinud kohus midagi. Kohus palus üksnes hagejal seda asjaolu selgitada. Lisaks rikkus ringkonnakohus tahteavalduse tõlgendamise reegleid. Hageja ei ole teinud lepingust taganemise tahteavaldust. Hageja soovis võtta arvuti oma valdusse, kuni kostja tasub ostuhinna. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks see ei ole loogiline selgitus.

Samuti ei ole ringkonnakohus põhjendanud, millal muutus väidetav taganemisavaldus kehtivaks.

Kohus ei ole analüüsinud taganemise eelduseid. Hageja ei ole andnud kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega ja taganemisavaldus pole tehtud mõistliku aja jooksul. Isegi kui tegu oli taganemisega, on taganemisavaldus tühine. Kostja tegi tasaarvestusavalduse ja VÕS § 193 sätestab, et lepingust taganemine olulise lepingurikkumise tõttu on tühine, kui lepingupool, kelle suhtes lepingust taganeda 4(8) 2-18-109972 sooviti, võib kohustuse lõpetada tasaarvestusega ja teatab tasaarvestusest viivitamata pärast seda, kui teine lepingupool teatab lepingust taganemisest.

Ringkonnakohus on tuvastanud asjaolusid, mille kohta pooled ei ole tõendeid ega faktilisi väiteid esitanud, ja jätnud põhjendamatult rahuldamata arvuti väärtuse hüvitamise nõude. Ei ole teada, kas arvuti on alles ja kas kostja on seda kasutanud mõistlikult. Arvuti on amortiseerunud.

8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja palub määrata, et ta peab tagastama arvuti hagejale tähitud posti või kulleriga, ja kohustada hagejat maksma kostjale kokku 2286 eurot 34 senti. Alternatiivselt palub kostja määrata amortisatsiooni arvestades arvuti väljaostuhinnaks 350 eurot. Kostja palub tasaarvestada hageja nõudega Riigikohtu 25. aprilli 2019. a otsusest asjas nr 2-17-13912 tulenev hagejalt kostja kasuks välja mõistetud põhinõue 1334 eurot 34 senti ja kohustada hagejat tasuma kostjale tasaarvestuse tulemusel 984 eurot 34 senti. Samuti palub kostja kohustada hagejat maksma kostjale 1936 eurot 34 senti. Lisaks eelnevale palub kostja lõpetada tsiviilasja nr 2-19-13555 menetlus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 691 p 5 alusel tuleb jätta jõusse maakohtu otsus, millega maakohus hagi rahuldas, arvestades ka Riigikohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.

10.Hageja on praeguses asjas esitanud müügilepingu täitmise ehk arvuti müügihinna tasumise nõude.

Sellise nõude alus on VÕS § 108 lg 1, mille kohaselt on võlausaldajal juhul, kui võlgnik rikub lepingust tulenevat raha maksmise kohustust, õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja on nõude alusena toonud välja, et pooled sõlmisid kehtiva müügilepingu, mille kohaselt kostja pidi vaidlusaluse sülearvuti ostuhinna tasuma osamaksetena. Samuti on hageja tuginenud sellele, et kostjal oli õigus hageja müügihinna tasumise nõue tasaarvestada oma tulemustasu nõudega hageja vastu, kuid kuna kostja ei teeninud tulemustasu, siis ei ole tasaarvestus võimalik. Hageja ei ole menetluses kordagi tuginenud sellele, et tema ja kostja vahel sõlmitud müügileping oleks mingil põhjusel lõppenud.

11.Kostja märkis hagiavaldusele vastates, et ta ei vaidle vastu sellele, et pooltel oli kokkulepe sülearvuti väljaostmise kohta ning et ta kohustus sülearvuti eest osamaksetena tasuma 1131 eurot 84 senti. Samuti märkis kostja, et ta ei vaidle vastu sellele, et müügileping on sõlmitud ja et see on kehtiv. Kostja vastuväideteks on menetluses läbivalt olnud esiteks, et tal on õigus hageja nõue tulemustasu nõudega tasaarvestada, ja teiseks, et arvuti müügihinna nõue ei saa olla suurem kui arvuti amortisatsiooni arvestav väärtus. Kostja ei ole menetluses seega esitanud vastuväidet, et müügihinna tasumise nõue on lõppenud lepingust taganemise tõttu. Kostja ei ole hagile esitatud vastuväidetes vaidlustanud, et ta oli sõlminud hagejaga lepingu, see leping kehtis ja kostjal tekkis lepingust ostuhinna tasumise kohustus.

12.Lepingupool saab lepingust taganeda taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 188 lg 1). Taganemisavaldus on ühepoolne tehing TsÜS § 67 lg-te 1 ja 2 mõttes, mis tähendab, et selles peab sisalduma kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

Taganemisavalduses peab seega olema väljendatud selle teinud isiku tahe lepinguline võlasuhe lõpetada. Ringkonnakohus pidas arvuti tagasiküsimist pärast töösuhte lõppu ja politseile kuriteoteate esitamist konkludentseks taganemisavalduseks TsÜS § 68 lg 3 mõttes. Konkludentne on seejuures selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse 5(8) 2-18-109972 tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg. Hageja on menetluses väitnud vaid seda, et kui ta küsis kostjalt arvutit tagasi, soovis ta saada arvuti enda valdusesse. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks soovinud müügilepingust tuleneva võlasuhte lõpetada. Ka kostja ei ole sellele tuginenud ega seda tõendanud. Kokkuvõttes ei ole kumbki pool menetluses tuginenud sellele, et sülearvuti müügileping oleks mingil põhjusel lõppenud.

13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. Kohtul on küll kohustus pooltevaheline suhe õiguslikult kvalifitseerida, kuid see ei tähenda, et kohus saaks seejuures tugineda asjaoludele, mida pooled ei ole esitanud. Samuti ei saa kohus olukorras, kus kostja ei ole tuginenud vastuväitele, et hagejal ei ole tema vastu lepingust tulenevat täitmisnõuet põhjusel, et leping on taganemisega lõppenud, asuda hageja nõude rahuldamise eeldusena ise kontrollima, ega leping ei ole taganemise tõttu lõppenud. Erinevalt näiteks tehingu tühisusest või ka õigustlõpetavatest tähtaegadest, mida kohus peab nõude rahuldamise võimalikkuse üle otsustamisel ise kontrollima, peab pool olema taganemise vastuväite korral tuginenud faktilistele asjaoludele, millest võiks järeldada, et hageja on lepingust taganenud.

14.Seega selleks, et lugeda hageja müügilepingust taganenuks, pidanuks üks pooltest (eelduslikult kostja) tuginema lepingust taganemise asjaoludele. Kumbki pool ei ole seda praegusel juhul teinud.

Lisaks on õige kassatsioonkaebuse seisukoht, et ringkonnakohus ei ole taganemise eeldusi sisuliselt kontrollinud. Ringkonnakohus ei saanudki taganemise eeldusi kontrollida, sest kumbki pool ei ole neid asjaolusid kohtule esitanud. Selleks, et lugeda lepingupool lepingust taganenuks, peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused (vt nt Riigikohtu 1. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p 25; 30. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-13, p 14). Muu hulgas peab tegu olema olulise lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 2) ja taganemisavaldus peab olema tehtud mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist (VÕS § 118 lg 1).

15.Eeltoodust tulenevalt väljus ringkonnakohus asja lahendamisel asjaoludest, millele pooled oma nõuete ja vastuväidete alusena tuginesid, ja ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, kuna rikkumine mõjutas asja lahendamise tulemust ringkonnakohtus (TsMS § 669 lg 2). Kolleegium leiab siiski, et eelviidatud menetlusõiguse normi rikkumise saab kõrvaldada Riigikohtu menetluses ja asja ei ole vaja saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

16.Kostja esitas apellatsioonkaebuses uue asjaolu ja tugines sellele, et leping tema ja hageja vahel ei ole jõustunud, kuna see oli tingimuslik ja tingimus ei saabunud. Kolleegium märgib, et TsMS § 652 lg 4 kohaselt pidanuks kostja selle uue asjaolu esitamise lubatavust oma kaebuses põhjendama. Ta ei ole seda teinud. Kostja on maakohtu menetluses selge sõnaga kinnitanud, et müügileping on sõlmitud ja et tal tekkis ostuhinna tasumise kohustus. Seega ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada ja asja ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks saates ei saaks asja lahendamise tulemus erineda maakohtu lahendi tulemusest.

17.Kuna maakohus tuvastas asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja kvalifitseeris poolte õigussuhte õigesti ega rikkunud seejuures menetlusõiguse norme, siis saab kolleegium jätta jõusse maakohtu otsuse, arvestades ka Riigikohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

18.Järgmiseks lahendab kolleegium kostja kassatsioonimenetluses esitatud taotlused. Esiteks palub kostja määrata, et ta peab tagastama arvuti hagejale tähitud posti või kulleriga, ja kohustada hagejat maksma kostjale kokku 2286 eurot 34 senti. Alternatiivselt palub kostja määrata amortisatsiooni 6(8) 2-18-109972 arvestades arvuti väljaostuhinnaks 350 eurot. Kostja palub tasaarvestada hageja nõudega Riigikohtu 25. aprillil 2019 asjas nr 2-17-13912 tehtud otsusest tuleneva hagejalt kostja kasuks välja mõistetud põhinõude 1334 eurot 34 senti ja kohustada hagejat tasuma kostjale tasaarvestuse tulemusel 984 eurot 34 senti. Samuti palub kostja kohustada hagejat maksma kostjale kokku 1936 eurot 34 senti. Lisaks eelnevale palub kostja lõpetada menetluse tsiviilasjas nr 2-19-13555.

18.1. Kolleegium selgitab, et kostja taotlusi ei ole võimalik rahuldada. Hageja ei ole esitanud arvuti tagastamise nõuet ja seega ei saaks kostjat kohtulahendiga kohustada arvutit tagastama isegi juhul, kui ostuhinna tasumise nõue jääks rahuldamata. Arvuti müügihind tuleneb müügilepingust ja maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole esile toonud, miks ta peaks tasuma arvuti eest amortisatsiooni arvestava väärtuse, mitte müügilepingus kokkulepitud hinna.

18.2. Kolleegium märgib, et Riigikohus ei ole tsiviilasjas nr 2-17-13912 teinud ühtegi otsust, vaid on 10. juuni 2019. a määrusega jätnud kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

18.3. Kostja esitatud tasaarvestuse vastuväide on praegu mh lahendamisel kohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-19-13555. Kostja on taotlenud selle menetluse lõpetamist. Kolleegium selgitab, et asja menetluse saab lõpetada vaid see kohus, kes asja menetleb, ja vaid siis, kui esinevad menetluse lõpetamise alused (TsMS § 428).

18.4. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja kassatsioonkaebuse vastuses esitatud taotlused jätta rahuldamata.

19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud ja kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustanud. Alljärgnevalt määrab kolleegium kindlaks ka hageja apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud.

19.1. Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista 2910 euro suuruse õigusabikulu ehk lepingulise esindaja tasu. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi kokku 24,25 tundi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, palub ta mõista menetluskulude hüvitise välja ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et eelnimetatud õigusabikulu on seotud vaid käesoleva tsiviilasjaga.

19.2. Lepingulise esindaja kulu apellatsiooniastmes tulenes järgmistest toimingutest: maakohtu lahendiga tutvumine, õiguslik analüüs ja konsultatsioon kliendiga – 2 tundi; apellatsioonkaebusega tutvumine, õiguslik analüüs ja konsultatsioon kliendiga – 1,5 tundi; apellatsioonkaebuse vastuse koostamine ja kohtule esitamine – 6 tundi; kohtukutse edastamisega tutvumine ning sellele vastamine

–0,25 tundi; kohtu ettepanekuga istung tühistada tutvumine ning sellele vastamine – 0,25 tundi; kompromissiettepaneku koostamine, konsultatsioon kliendiga, ettepaneku esitamine ja kostja seisukohaga tutvumine – 2 tundi; kohtu 9. aprilli 2020. a kirjaga tutvumine – 0,25 tundi; hageja 15. aprilli 2020. a vastuse koostamine ja kohtule esitamine – 10 tundi; hageja lõplike seisukohtade koostamine ja kohtule esitamine – 2 tundi.

19.3. Kolleegium leiab, et hageja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

7(8) 2-18-109972 19.4. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et üldjuhul ei tohiks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ja et hagihinnast suuremate lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine ning vastaspoolelt väljamõistmine oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14; 8. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.1). Tsiviilasja hind käesolevas asjas on 1324 eurot 89 senti, asi ei ole eriliselt keerukas ja selle maht ei ole suur. Seetõttu ei saa põhjendatud ja vajalikud menetluskulud oluliselt ületada hagihinda. Samas tuleb arvestada seda, et apellatsiooniastmes esitas kostja uusi argumente ja ka ringkonnakohus küsis hagejalt seisukohta asjaolude ja õigusliku kvalifikatsiooni kohta, mida maakohtu menetluses ei käsitletud.

19.5. Eeltoodust tulenevalt on taotletavatest õigusabikuludest TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud, mis vastavad kokku 12,5 tunnile.

19.6. Seega tuleb hageja menetluskuludeks apellatsiooniastmes määrata 12,5 × 120 = 1500 eurot ja see summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

20.Kassatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista 1725 euro suuruse lepingulise esindaja kulu (11,5 tundi tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks). Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu ja leiab, et need on liiga suured.

20.1. Lepingulise esindaja kulu tulenes järgmistest toimingutest: ringkonnakohtu otsuse analüüs, toimiku ja asjaoludega tutvumine, kassatsioonkaebuse perspektiivi hindamine – 4 tundi; kassatsioonkaebuse koostamine – 7 tundi; menetluskulude aruande koostamine – 0,5 tundi. Ka kassatsiooniastme menetluskulud palub hageja mõista välja ilma käibemaksuta.

20.2. Kolleegium leiab, et ka hageja kassatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Taotletavatest õigusabikuludest on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud, mis vastavad kokku 6 tunnile, kuna menetlusdokumentide ja menetlustoimingute maht kassatsiooniastmes ei ole suur.

20.3. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kassatsioonimenetluses 6 × 150 = 900 eurot.

21.Kokku tuleb kostjalt apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kuludena hageja kasuks välja mõista 1500 + 900 = 2400 eurot.

22.Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

23.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 8(8)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.