Jätta Rein Kase (Kask) kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kase (Kask) 22.07.2020.a otsus väärteoasjas nr 2670,20,003010 muutmata.
) § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
22.07.2020. a otsusega nr 2670,20,003010 määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest Rein Kasele (Kask) karistuseks
320 €. Kaebaja R. Kask ei soovinud kohtuistungist osa võtta. Kaebuse sisu 04.08.2020. a esitas Rein Kask Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele, kuna ei nõustu määratud karistusega. R. Kask on seisukohal, et menetleja on otsust tehes lähenenud asjale formaalselt, pealiskaudselt ja asjaolusid kontrollimata (seda iseloomustab mitteasjakohasele paragrahvile viitamine ning puuduvale tunnistaja protokollile tuginemine), ei ole uurinud tegelikke asjaolusid ja menetlusaluse isiku tausta. Seetõttu ei ole menetlusaluse isiku õigused tagatud ega määratud karistus piisavalt põhjendatud ega proportsionaalne. Menetlusalune isik palub osaliselt tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas, s.o karistuse suuruse osas ning vähendada menetlusalusele määratud rahalist karistust võttes arvesse, et menetlusaluse sissetuleku moodustab riiklik pension. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond, menetlusgrupp III vanemväärteomenetleja Aime Kask on 17.08.2020 kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palunud jätta Rein Kase (Kask) kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Karistus on Rein Kasele määratud rahatrahvi keskmisest suuremas karistusmääras. Karistust kergendavaid ja karistust raskendavaid asjaolud Rein Kase puhul ei tuvastatud. Tegu on toimepandud tahtlikult Rein Kase (Kask) poolt. Isik ei esitanud vastulauset ega kahetsenud toimepandud tegu. Rein Kask pidas normaalseks, et läks nn jääknähtudega rooli. Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Rein Kask seda ei teinud. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toimepandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Sellises seisundis liikuma asudes seab juht reaalselt ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Liiklusseadus § 224 lg 1 näeb ette karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut s.o. 400 EUR-i või juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Juhtimisõiguse saanud isikuna on menetlusalune isik teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Isik peeti kinni politseioperatsiooni “Kõik puhuvad“ käigus. See, et Rein Kask on pensionär ei anna talle õigust panna toime tõsiseid liiklusseaduse nõuete rikkumisi. Kohtuväline menetleja palub Rein Kase (Kask) kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 4-20-3315 Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et Rein Kase poolt maakohtule esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Rein Kask ei vaidlusta väärtegude toimepanemist, seega selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Kohus leiab samuti, et Rein Kase käitumine on õigesti kvalifitseeritud ja talle süüks arvatud väärtegu on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud tõenditega. VTMS § 72 lg 1 kohaselt teeb kohtuväline menetleja VTMS §-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Väärteo toimepanemise tõendamisel on kohtuväline menetleja tuginenud menetlusaluse isiku xx.2020 ütlustele, tõendusliku alkomeetri väljatrükile xx.2020, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus xx.2020 ja tunnistaja X X (X) 24.06.2020 protokollitud ütlustele. Rein Kasele (Kask) pannakse süüks
lg 3 nõude rikkumist ning sellega
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.t mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi. Väärteoprotokolli ja otsusesse on märgitud
lg 3.
lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. xx.2020 koostatud väärteoprotokolli on kantud rikutud õigusnormina
lg 3, mille kohta on kohtuväline menetleja avaldanud, et väärteo otsusesse sisestamisel väärteoprotokollist üle kandunud viga õigusnormi osas lahendati vea ilmnemisel 05.08.2020 ebaselguste lahendamise määrusega. nimetatud määrusega on põhjendatud tekkinud vea põhjuseid, mida kohus loeb usutavaks. Asja lahendamisel on lähtutud normi tegelikust sisust, mistõttu ei ole toonud viga paragrahvi numbris kaasa ebaõiget otsust.
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, mille eest on ette nähtud karistus rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus on seisukohal, et Rein Kask on täitnud
xx.2020. a koostatud väärteoprotokollist nähtub, et Rein Kask juhtis xx.2020 kella 11:18 ajal x linnas x tee ja x vahel juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,20 mg/l. Tõendusliku alkomeetri lõplik tulemus 0,15 mg/l. Väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist kinnitavad lisaks Rein Kase xx.2020 ütlused selle kohta, et menetlusalune isik juhtis autot alkoholi jääknähtudega. Alkoholijoobe olemasolu R. Kasel on tõendatud xx.2020 tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, millelt nähtub alkoholijoove 0,15 mg/l. Sõiduki juhtimist R. Kase poolt kinnitab veel sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus xx.2020 ja tunnistajana ülekuulatud politseiniku X X (X) xx.2020 protokollitud ütlused, mille kohaselt peatati xx.2020 toimunud operatsioonil „kõik puhuvad“ Rein Kask mootorsõiduki juhina ja R. Kase joobe kontrollimisel selgus, et tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,20 mg/l (lõplik 0,15 mg/l). Väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas viibimist ning alkoholijoovet ei ole eitanud ka menetlusalune isik Rein Kask. Menetlusaluse isiku ülekuulamisel on R. Kask selgitanud, et juhtis autot jääknähtudega. Eeltoodud alusel on tõendamist leidnud, et Rein Kask on xx.2020 kell 11.18 juhtinud mootorsõidukit x, x linn, x linnas isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,20 mg/l, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,15 mg/l. Seega on tuvastatud Rein Kaski tegevuses
lg 1 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine, s.t mootorsõiduki juhtimine eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on 3 4-20-3315 ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Rein Kask pani väärteo toime kavatsetusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ja vastulauses on Rein Kask tunnistanud, et ta asus xx.2020 mootorsõidukit juhtima alkoholi tarvitamise jääknähtudega. Menetlusalune isik möönis, et oleks pidanud ootama ja veenduma, et ei asuks autot juhtima enne, kui on kindel jääknähtude puudumises. R. Kask ei nimeta ka põhjust, miks ta oleks võinud arvata, et tal jääknähud puuduvad. Seega oli Rein Kask teadlik, et tema tervislik seisund ei võimalda autot alkoholijoobe tõttu juhtida, kiites sellega ühtlasi heaks õigusvastase olukorra. Kohus on seisukohal, et Rein Kask pani
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kaudse tahtlusega, see tähendab Rein Kask teadis, et tal on alkoholi jääknähtudest tingitud alkoholijoove ja asus sellele vaatamata tahtlikult mootorsõidukit juhtima. Seega on Rein Kask täitnud KarS § 224 lõikes 1 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et Rein Kasele omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt. Käesolevas väärteoasjas on põhiküsimus on selles, kas kohtuväline menetleja on kaebajale karistuse määramisel arvestatud isiku süü suurusega ja tema vastutust mõjutavate asjaoludega. Kohtuväline menetleja on Rein Kasele karistuseks määranud
320 eurot. Kaebuse esitaja leidis, et üle keskmise sanktsioonimäära mõistetud rahatrahv ei ole käesoleval juhul põhjendatud, sest kohtuväline menetleja ei ole seda põhjendanud. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 sätestab põhikaristuse sanktsioonina kõige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ning kõige raskema karistusliigina sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks. Seega on seaduses ette nähtud kaks põhikaristuse liiki – rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine. Rein Kase süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning Rein Kask pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt kaudse tahtlusega. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et Rein Kase alkoholijoove oli ühes liitris väljahingatavas õhus 0,15 mg/l, seega saab antud süüteokoosseisu arvestades rääkida üle keskmise süüst. R. Kask on oma vastulauses toonud välja, et ta oleks saanud vältida õigusvastase olukorda, kui ta oleks oodanud auto juhtimisega, sest ta võis eeldada, et jääknähtud on veel olemas. Üldteada asjaolu on see, et joobe tulemusena on isiku reaktsioonivõime madalam, mis võib kaasa tuua ohu. Puudusid erandlikud asjaolud, miks oli menetlusalusel isikul vaja tingimata autot juhtima asuda ja riskida sellega nii enda, kui ka kaasliiklejate elu ja tervisega. Selles olukorras oli menetlusalusel isikul võimalus valida, kas istuda auto rooli või jääda veel ootama, mida tuleb kohtu hinnangul süü suuruse hindamisel arvesse võtta. Kohus leiab, et rahatrahv on karistusena põhjendatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et Rein Kaski puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid. R. Kask on vabandanud väärteo toimepanemise pärast, kuid kohtu hinnangul ei saa väljendatud kahetsusele asjas määravat tähendust omistada. Karistust kergendava asjaoluna tuleb lugeda kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Arvestades R. Kaski süü suurust mõjutavaid asjaolusid, leiab kohus, et tema süü on keskmisest suurem, seejuures on kohtuväline menetleja põhjendatult viidanud eripreventiivsetele kaalutlustele. Karistus peab mõjutama isikut edaspidi hoiduma sarnaste õigusrikkumist toimepanemisest, mis antud juhul on vastab R. Kase süü suurusega. Rikkumiste eest on Rein Kaskile mõistetud karistuseks nii rahatrahv kui ka 4 4-20-3315 juhtimisõiguse äravõtmine. Seega on isiku mõjutamiseks kasutatud erinevaid karistusliike. Kuigi R. Kaske ei ole varem väärteo korras karistatud, ei mõjuta see kohtu järeldust, sest korduva rikkumise korral oleks karistus olnud sanktsiooni maksimummäära lähedal ja toonud lisakaristusena kaasa ka juhilubade äravõtmise.
lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, mistõttu on kohtu hinnangul karistuse määramisel kergendavat asjaolu arvestatud. Asjaolu, et R. Kask on pensionär ei väära kohtu järeldust, võttes arvesse rikkumise iseloomu on põhjendatud rahatrahv 80 trahviühikut. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Alkoholijoobes juhtimine on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seega ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt Rein Kasele (Kask) põhikaristuseks määratud rahatrahv 80 trahviühikut, vastab Rein Kase (Kask) süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seega puudub kohtul alus põhikaristuse muutmiseks. Menetluskulud VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd esitatud kaebuse jätab kohus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur teabebüroo 22.07.2020 otsuse väärteoasjas nr 2670,20,003010 muutmata, siis jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.