) § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus
Maakohus põhjendas määrust järgmiselt.
lg 1 p 8 kohaselt tuleb kohtule esitatav hagi allkirjastada esindusõigust omava isiku poolt. Äriregistri andmetel on AB volitused juhatuse liikmena 29.04.2015 lõppenud. Kuivõrd seadus ei näe ette juhatuse liikmeks olemise suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes ja kohtule ei ole esitatud ka osanike otsust, millest nähtub, et juhatuse liikme volitused oleksid pikenenud, siis on hagiavaldus esindusõigust omava isiku poolt allkirjastamata.
lg 1 p-de 1-3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), nõude aluseks olevad asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagi on ebaselge nii hagi aluse kui hagi eseme osas ja esitatud kujul ei ole hagi menetletav. Hagiavalduses on esile toomata kahju hüvitamise eeldused, kahju nõude suurus, hageja selgelt väljendatud taotlus (nõue) ning lisamata tõendid, millega tõendatakse kahju tekkimist ja suurust.
lg 2 järgi tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist. Hageja riigilõivu tasunud ei ole. Eelnevast tuleneb, et hagiavaldus on esitatud oluliste puudustega, mistõttu tuleb selle menetlusse võtmisest keelduda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas 21.11.2019 määruskaebuse, milles leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on vale ja soovib, et algset nõuet uuesti arutataks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Kohus ei teavitanud hagejat puuduste kõrvaldamise määrusest õigel ajal. AB on jätkuvalt hageja seaduslikuks esindajaks. Hageja palub kohtul loobuda nõutavast riigilõivust, kuna hageja ei suuda seda maksta halva tervise tõttu. 2 2-19-13243 Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 02.12.2019 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tagastas 06.12.2019 kirjaga tsiviilasja toimiku maakohtule määruskaebuse osas kohase eelmenetluse läbiviimiseks. Maakohus jättis kaebuse 20.12.2019 ja 19.02.2020 määrustega käiguta. Hageja täpsustas kaebust ja esitas puuduste kõrvaldamiseks täiendavaid lisasid 06.02.2020 ning 05.03.2020. Maakohus küsis seejärel kostjalt määruskaebuse osas seisukoha, jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle uuesti lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus on lõppjärelduses õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid
Määruskaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab sellega seonduvad menetluskulud. Esmalt lahendab ringkonnakohus menetluslikud küsimused. Määruskaebuse ja selle täiendustega koos on hageja esitanud arvukaid tõendeid hageja seadusliku esindaja esindusõiguse ja tervisliku seisundi kohta. Määruskaebuse põhjendamiseks saab esitada uusi väiteid ja tõendeid, mistõttu tuleb nendega arvestada (
Maakohus on esitatud tõendid vastu võtnud. Hageja heidab maakohtule ette, et teda teavitati hagiavalduse puudustest alles tagantjärele, s.o pärast hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Ringkonnakohus hageja etteheitega ei nõustu ja põhjendab seda järgmiselt. 9.1.
¹ lg 1 alusel tehtavat puuduste kõrvaldamise määrust ei pea maakohus hagejale kätte toimetama, kuna menetlusseadustik sellist kohustust ette ei näe. Menetlusdokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, edastatakse menetlusosalisele kohtu valitud viisil (vt
9.
Hageja ei ole seda teinud, mistõttu eelviidatud teiste puudustega koostoimes ei vasta hagiavaldus sellele esitatavatele olulistele sisu- ja vorminõuetele. Kohus võib jätta hagiavalduse
lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Praegusel juhul ongi tegemist sellise olukorraga. Hagis puudub selgelt väljaandetud hagi ese, samuti ei ole hagis esile toodud asjaoludel (vt eespool p 1) (nende õigust eeldades) võimalik hagiavaldust ühelgi õiguslikul alusel rahuldada. Selles osas täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi. 10.2. Õige on maakohtu järeldus, et hagi menetlusse võtmisest tuli keelduda riigilõivu tasumata jätmise tõttu (
Hageja ei tasunud nõutavat riigilõivu ega esitanud maakohtule menetlusabi taotlust. Käesoleval juhul ei oleks
lg 1 p-st 2 ja § 183 lg-st 1 tulenevalt hageja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ka alust. Seejuures on asjakohatud määruskaebuses esitatud väited hageja seadusliku esindaja tervislikust seisundist, kuna need ei oma hageja kui äriühingu riigilõivu tasumise kohustuse üle otsustamisel tähendust. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu põhjendustega, nagu ei oleks AB-l õigust hagejat esindada ja tema nimel menetlusdokumente allkirjastada. Sellekohased põhjendused tuleb maakohtu määrusest välja jätta. Äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 2 esimese lause kohaselt valitakse osaühingu juhatuse liige tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. AB on hageja ainuosanik ning ÄS § 34 lg-st 2 tuleneva eelduse ja äriregistri andmete põhjal puudub alus arvata, et AB ei oleks hageja seaduslikuks esindajaks. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu
Kuna maakohus ei määranud kulusid rahaliselt kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (
lg 4).
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.