lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõudeid summas 9 825.23 eurot, sh: 1) Kohtutäitur Tatjana Afanasieva 681.09 eurot; 2) AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal 794.52 eurot; 3) PlusPlus Capital AS 1 616 eurot; 4) Maksu- ja Tolliamet 4 693.63 eurot; 5) AS SEB Pank 2 039.99 eurot.
Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole.
lg 1 p 2 alusel tunnustatud II rahuldamisjärgu nõuded kogusummas 9 825.23 eurot, sh: 1) Kohtutäitur Tatjana Afanasieva 681.09 eurot; 2) AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal 794.52 eurot; 3) PlusPlus Capital AS 1 616 eurot; 4) Maksu- ja Tolliamet 4 693.63 eurot; 5) AS SEB Pank 2 039.99 eurot.
Tasu palub haldur mõista välja haldurit teenindavale büroole OÜ-le Civilex. 7. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku süüline käitumine, mistõttu on teda süüdi mõistetud kriminaalkorras ja väärtegudes. Nimetatud asjaolud on põhjustanud ka erinevate rahaliste nõuete tekkimise, mida võlgnik tulu puudumisel ei ole suutnud tasuda. Halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu
Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Juhul, kui kohus algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, siis on tal võimalik nimetatud menetluse raames asuda oma kohustusi võlausaldajate ees täitma.
p 2 alusel pankrotimenetlus lõppeb muu hulgas ka
sätestatud pankrotimenetluse raugemisega.
lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlgniku pankrotivarast ei jätku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 11. Pankrotimenetluses tunnustati
lg 1 p 2 alusel II rahuldamisjärgu nõudeid kogusummas 9 825.23 eurot, sh: 1) Kohtutäitur Tatjana Afanasieva 681.09 eurot; 2) AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal 794.52 eurot; 3) PlusPlus Capital AS 1 616 eurot; 4) Maksu- ja Tolliamet 4 3
lg 6 alusel ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse ajal ei ole võlgnik tulu teeninud. Halduri aruande kohaselt on võlgnikule laekunud tulu Töötukassalt ja talle on teinud ülekandeid eraisikud, kuid võlgniku tulud ei ole ületanud limiiti, mis on seaduse alusel võlgnikule kasutamiseks lubatud. Võlgniku puudub realiseeritav vara või arestitav sissetulek. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku süüline käitumine, mistõttu on teda süüdi mõistetud kriminaalkorras ja väärtegudes. 13. 26.08.2020 on kohus vastavalt
lg 1 teavitas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu A B`i võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 1 000 eurot ettetasumiseks kuni 15.09.2020, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast
p 2 ja § 158 lg 4 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Halduri tasu 14.
lg 1 esimese ja teise lause kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Kohus teatas 26.08.2020 väljaande Ametlikud Teadaanded kaud võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele lõpparuande esitamisest ning pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust. Võlausaldajad ei ole kohtule pankrotihalduri tasule vastuväiteid esitanud. 15.
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 16. Pankrotihaldur taotleb halduri töötasuks 396 eurot (lisandub käibemaks) kinnitamist. Pankrotihaldur on esitanud taotluse menetlusabi saamiseks, s.o riigieelarvest pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks summas 396 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 79.20 eurot, kokku 475.20 eurot. 4
lg 11 ja § 23 lg 3, lg 4 alusel riigi vahenditest OÜ Civilex kasuks pankrotihalduri tasu 396 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 79.20 eurot, kokku 475.20 eurot Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 19. Võlgnik on 30.10.2019 esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus sama seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Et võlgniku suhtes esinevad
lg 2 punktides 1-5 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, ei ole tuvastatud. Võlausaldajad ja pankrotihaldur ei ole nende asjaolude esinemisest kohtule teatanud, samuti ei ole nad esitanud vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Halduri aruande kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku süüline käitumine, mistõttu on teda süüdi mõistetud kriminaalkorras ja väärtegudes. Nimetatud asjaolud on põhjustanud ka erinevate rahaliste nõuete tekkimise, mida võlgnik tulu puudumisel ei ole suutnud tasuda. Halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu
Sellepärast koos pankrotimenetluse lõpetamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 20. Vastavalt
lg 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb sama seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Maksu- ja Tolliamet on edastanud 21.07.2020, Tatjana Afanasieva 20.07.2020 ja AS SEB Pank 21.07.2020 pankrotihaldurile nõusolekud võlgniku usaldusisikuks määramise kohta. Vastavalt
lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus on veendunud, et võlgnik suudab täita usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitab võlgnikule, et
lg 1 tulenevalt on ta kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust (
Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (
Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole (
22. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule kord aastas aruanded võlgniku tulude ning tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta. Kohus hoiatab võlgnikku, et
lg 1 alusel võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. 23. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning
MS § 428 lg 1 p 3, § 433 lg 1, § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 25.09.2020 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Parandada Viru Maakohtu 22.09.2020 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-19-16828 esinenud viga ja lugeda kohtumääruses õigeteks menetlustoiminguteks: -Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega -Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks 22.09.2020 kohtumäärus 2-19-168287 jõustus 21.10.2020 vigade parandamise määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.