1-18-6058/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Võru Kohtunik Ingrid Kullerkann Kriminaalasja number 1-18-6058 Kriminaalasi Kalmer Paabi vabastamiseks Süüdimõistetu Kalmer Paap. Isikukood 37011306538; xxxxxxxxxxxxxxxxxx; ametlik töökoht puudub; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel eesti keel avaldus vangistusest enne tähtaega RESOLUTSIOON Jätta Kalmer Paabi avaldus tema vabastamiseks talle Tartu Maakohtu
2. septembri
3. a otsusega mõistetud vangistusest enne tähtaega läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a otsusega tunnistati Kalmer Paap süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ja § 3312 järgi ja teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu
7. juuni
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud ja 12 päeva vangistust võrra ja mõisteti K. Paapi liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
9. septembrist
11. Tartu Maakohtu
12. novembri
13. a määrusega jäeti K. Paap talle Tartu Maakohtu
14. septembri
15. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu
16. novembri
17. a määrus jõustus
18. novembril
19. 1
20. K. Paap saatis
21. septembril 2020 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus tema vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna
22. augustil 2020 suri tema abikaasa ja nüüd pole kedagi, kes maksab maja eest üüri. Avaldusest nähtub, et K. Paabi abikaasa üüris maja ja pidi saama endale korteri. K. Paabi poeg pole nõus maksma maja eest üüri ja kui omanik võtab maja ära, pole K. Paabil pärast vabanemist kuskil elada. K. Paap ei soovi lahkuda elukoha vallast ja minna elama tugiteenuse ühiselamusse, sest tema elukoha vallas on lähedased, kes teda aitavad, ja tema naine ja noorem poeg on maetud tema elukoha valda. K. Paap soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, et ta saaks maja eest üüri maksta. Kohtumääruse põhjendused
23. Vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele on ette nähtud kindel kord. Vangistusseaduse § 76 lg 1 kohaselt sellise avalduse menetlemiseks peab vangla esitama kohtule mh kinnipeetava isikliku toimiku, iseloomustuse, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja, käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Neid andmeid omamata ei ole võimalik ennetähtaegse vabastamise avaldust menetleda. Praegusel juhul on kohtule avalduse esitanud kinnipeetav. Menetluskorra järgimata jätmine tingib avalduse läbi vaatamata jätmise.
24. Senises kohtupraktikas on leitud järgmist. Vangistusest katseajaga tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalust ei saa käsitada kinnipeetava subjektiivse õigusena. Küll on aga kinnipeetaval vangistusseadusest tulenev subjektiivne õigus taotleda tingimisi ennetähtaega vabastamise avalduse menetlemist vangla direktori poolt (RKHK 3-3-1-6-06 p 24). Kohus selgitas välja, et vangla administratsiooni poole avaldusega sellega pöördutud.
25. Kohtupraktikas on lahendatud küsimus sellest, kuidas toimida, kui vangla administratsioon keeldub kohtule avalduse esitamisest. Riigikohus on leidnud järgmist. Kriminaalmenetlusõigus ei näe ette menetlusreegleid kaebuse lahendamiseks, mis on esitatud vangla tegevuse peale, mis seisnes maakohtule kinnipeetava taotluse ja nõusoleku edastamisest keeldumises. Siiski on tegemist pigem karistusõigusliku küsimuse lahendamisega, mis eeldab karistusseadustiku normide, eelkõige KarS § 76 tõlgendamist, vajadusel ka kriminaalasjades tehtud jõustunud kohtulahendite selgitamist. KrMS § 431 sätestab ulatuslikult („kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused“) täitmiskohtuniku pädevuse kohtuotsuse täitmisel tekkivate probleemide lahendamiseks. Selline üldklausel on kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud seetõttu, et seadusandjal pole võimalik ette näha kõiki kohtulahendi täitmisega seonduvaid vaidlust tekitavaid olukordi (RKHK 3-3-1-52-12 p 18).
26. Täitmiskohtunikul tekib pädevus küsimuse lahendamiseks alles pärast seda, kui vangla administratsioon on menetlemisest keeldunud ning selle peale on esitatud kaebus. /allkirjastatud digitaalselt/ 2