Obsah (6)

§ 433§ 178§ 430§ 187§ 428§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-20-7181 Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi S. A. ja S. A. hagia

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on S. A. ja S. A. hagiavaldus V. A. vastu elatise nõudes. Hagis toodud asjaoludel elavad hagejate vanemad lahus. Kostja on ebaregulaarselt andnud hagejatele ülalpidamist, mistõttu esitasid hagejad nõude elatise väljamõistmiseks miinimumsummas ning tagasiulatuva elatise nõude kokku 400 eurot.
2. 27.09.2020 esitas hagejate esindaja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt olid menetlusosalised jõudnud kohtuvälisele kompromissile ning otsustasid sõlmida notariaalse kokkuleppe elatisraha maksmiseks.
3. Kohus tegi pooltele 28.09.2020 ettepaneku lõpetada asi kohtu poolt kinnitatud kompromissiga, mis võimaldaks notaritasu kulu vältida. 29.09.2020 edastati kohtule kinnitamiseks kompromiss. 2 Tsiviilasi nr 2-20-7181 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtule 29.09.2020 edastatud ja allkirjastatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss (resolutsioon punkt 1) tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

5. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise tagajärjed on sätestatud

§-s 432, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud 6.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule ei ole teistsugust kokkulepet esitatud, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole pooltel menetluskulusid ka tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 3