4-20-1259 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetleja Menetluse viis Harj

) § 19 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 euro suuruses summas Paul Puustusmaa, isikukood 36409052721 kodakondsus: xxx elukoht: xxx töökoht: xxx Esindaja: vandeadvokaat Raul Ainla Advokaadibüroo Eipre & Partnerid tel: 6270551; e-post: raul.ainla@eipre.ee Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060 E-post: ppa@politsei.ee Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3, §-dest 133-135, § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KRMS) § 180 lg 1, maakohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri teabehaldus- ja menetlusosakonna 28.02.2020 otsus väärteoasjas nr 2210,19,
3. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
4. Jätta kaebus rahuldamata.
5. Jätta rahuldamata taotlus hüvitada Paul Puustusmaale valitud kaitsjale makstud tasu 1974 eurot.
6. Otsuse koopia saata Paul Puustusmaale, kaitsjale ning Politsei- ja Piirivalveametile. 4-20-1259 EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada Riigikohtule kirjalikult kassatsioon 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. VÄÄRTEOETTEHEITE KOKKUVÕTE Erakonnaseaduse (EKS) § 1210 lg 1 kohaselt kontrollib erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK), kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad EKS-s sätestatud nõudeid. Paul Puustusmaale heidetakse ette, et tema, olles nimetatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poolt ERJK-i liikmeks, osales 14.03.2019 ERJK koosoleku päevakorrapunkti „Saabunud kirjad“ 1.3 J. P. avalduse EKRE võimaliku valimisreklaami rikkumise kohta menetluse algatamise üle otsustamises. Otsuse tegemise ajal oli Paul Puustusmaa ühtlasi EKRE volikogu esimees. Paul Puustusmaa osales ERJK koosolekul haldusmenetluse alustamise üle otsuse tegemises endaga seotud juriidilise isiku suhtes, millega rikkus

-s sätestatud toimingupiirangut. Nimetatud koosolekul otsustas komisjon, sh Paul Puustusmaa, komisjonile esitatud avalduse alusel menetlust mitte algatada.

§ 11

lg 1 p 1 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes.

§ 7

lg 1 p 3 käsitleb seotud isikuna juriidilist isikut, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise. ERJK töökorra V. peatüki „Komisjoni koosolek“ punkti 221 kohaselt ei või komisjoni koosoleku päevakorrapunkti otsustusprotsessist ega päevakorrapunktiga seotud muust infovahetusest võtta osa komisjoni liige ja asendusliige, kui päevakorrapunkt puudutab järelevalve teostamist isiku enda või temaga seotud isiku üle. Temaga seotud isikuks loetakse

§ 7nimetatud isikud.

EKRE põhikirja punkti 11.1 kohaselt on kongressivahelisel ajal erakonna kõrgeim organ volikogu, kes kontrollib kongressi otsuste elluviimist erakonna teiste organite, sh juhatuse poolt. Erakonna volikogu reglemendi 2.1 järgi lisaks volikogu töötab ka ise välja, suunab ja viib ellu erakonna poliitikat. Võtab vajadusel vastu edasilükkamatuid otsuseid. Volikogu tööd juhib volikogu esimees ja tema äraolekul aseesimees. Seega oli Paul Puustusmaale ERJK liikmena seotud isikuks juriidilise isikuna erakond, kuna ta kuulus volikogu esimehena erakonna kõrgeimasse organisse. Paul Puustusmaa rikkus

§ 11

lg 1 p 1 sätestatud nõudeid ning pani toime

§ 19järgi kvalifitseeritava väärteo.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1. Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo menetlustalituse 28.02.2020 otsusega väärteoasjas nr 2210,19,000017 karistati Paul Puustusmaad

§ 19alusel rahatrahviga 400 eurot.

1. Paul Puustusmaa esitas 17.03.2020 kaitsja vahendusel mainitud otsuse peale kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist väärteotunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti esitati 27.04.2020 taotlus mõista välja Paul Puustusmaa kasuks väärteoasjas tema poolt kantud õigusabikulu summas 1974 eurot. Kaebuses tuuakse esile väärteoprotokollile esitatud vastuväited ning palutakse neid arvestada kohtumenetluses. Vastuväidetest selgub kokkuvõtvalt, et tulumaksuseaduse (TuMS) § 9 toodud mõistete „juhtimine“ ja „kontrollimine“ sisustamisel tuleb lähtuda organite pädevusest. Poliitilist erakonda ei saa käsitada tavalise mittetulundusühinguna. Erakonna organite pädevust on vaja eriti hoolikalt analüüsida. MTÜS § 26 kohaselt peab MTÜ-l olema juhatus ning § 31 kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et teatud tehingute tegemiseks määratakse lisaks juhatusele muu organ, mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjas. EKRE põhikirjas on ette 4-20-1259 nähtud revisjonikomisjon, mis kontrollib erakonna finanatsmajanduslikku tegevust ja asjaajamist. Revisjonikomsjoni Paul Puustusmaa otsuse tegemise ajal ei kuulunud. EKRE põhikirja p 11 näeb juhtorganina ette ka volikogu, mis kontrollib kongressi otsuste elluviimist erakonna teiste organite, sh juhatuse poolt. Volikogu ei teosta erakonna finantsmajanduslikku tegevust ega ka kontrolli seda. Volikogu on loodud selleks, et tagada-kontrollida erakonna poliitiliste otsuste elluviimist. EKRE volikogu ülesandeks on üldine-poliitiline (igapäevase finantsmajandusliku tegevuse ülene) juhtimine. Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja on jätnud kaitsja vastuväidetes esitatud seisukohad tähelepanuta ning on paljasõnaliselt asunud seisukohale, et grammatiline, süstemaatiline ja eesmärgipärane normi tõlgendamine näitavad, et volikogul kui erakonna kõrgemail organil, on õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel TuMS tähenduses. Samuti leitakse, et menetleja on lisaks otsuse põhjendamiskohustuse rikkumisele kohaldanud vääralt materiaalõigust – TuMS § 9, kuna ei ole lähtunud juhtimisorgani mõiste sisustamisel organite pädevusest. Kaebaja kohaselt EKRE õigusvõimet teostab juhatus, mitte volikogu. Volikogu ei saa EKRE kui juriidilise isiku nimel omada ega võtta tsiviilkohustusi. Ka ei ole EKRE volikogu organ, mis teostab juhatuse tegevuse üle järelevalvet, st kontrollib, kas EKRE juhatus on täitnud EKRE kui juriidilise isiku esindamisel (õigusvõime teostamisel) lojaalsus- ja hoolsuskohustust. Selleks on loodud revisjonikomisjon. EKRE volikogu ei teosta erakonna finantsmajanduslikku tegevust ning ka ei kontrolli seda. Volikogu on organina loodud selleks, et tagada-kontrollida erakonna poliitiliste otsuste elluviimist. EKRE volikogu ülesandeks on üldine-poliitiline (igapäevase finantsmajandusliku tegevuse ülene) juhtimine. Seepärast ei kvalifitseeru volikogu juht- ega kontrollorganiks TuMS § 9 mõttes. Kaebusele on lisatud volikogu pädevuse näitlikustamiseks EKRE volikogu 05.01.2019 ja 30.03.2019 istungite päevakorrad.
2. Paul Puustusmaa nõustus 01.04.2020 kaitsja vahendusel kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
3. 09.04.2020 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha Paul Puustusmaa esitatud kaebusele. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
4. Kohtuväline menetleja palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning jätta kaitsjatasu menetlusaluse isiku enda kanda. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaitsja etteheidetega põhjendamiskohustuse puudulikkuses ja vääras ning formaalses juhtimis- ja kontrollorgani mõiste sisustamises TuMS § 9 järgi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et EKRE volikogul on õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. Seda kinnitab EKRE põhikiri, mille punkti 11.9 järgi volikogu muuhulgas:
5. võtab vastu volikogu, erakonna juhatuse, aukohtu ja revisjonikomisjoni reglemendi;
6. kontrollib erakonna põhikirja ja programmide täitmist ning kongressi otsuste elluviimist;
7. võtab vastu erakonna eelarve ja kontrollib selle täitmist;
8. kinnitab juhatuse poolt esitatud majandusaasta aruande;
9. otsustab EKRE osalemise valitsusliidus ja vabariigi valitsuses;
10. otsustab kõiki muid küsimusi, mis pole antud kongressi ainupädevusse. Lisaks sellele on volikogu reglemendi punkti 13.1 kohaselt EKRE juhatus volikogu ees aruandekohustuslik. Seega läbi aktiivsete tegevuste (võtab vastu, kontrollib, kinnitab, otsustab jms) on volikogul õigus osaleda ja kõrgeima organina ta osalebki reaalselt juriidilise isiku juhtumisel ja juhtorgani tegevuse kontrollimisel. Kohtuväline menetleja leiab, et TuMS § 9 lg 1 ja lg 2 vahel ei ole vastuolu, sest lg 2 loetleb osaliselt, mida kindlasti saab käsitleda juhtimis- või kontrollorganina. Sõnastus „muu hulgas“ tähendab, et loetelu ei ole ammendav. Seadusandja tahe on olnud TuMS § 9 lg 1 all käsitleda juriidilise isiku organeid laiemalt, piisab, kui vastaval organil on õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. Kohtuväline menetleja märgib, et kaebusele lisatud volikogu päevakordadest ilmneb, et EKRE juhatus esitab perioodiliselt aruandeid volikogule möödunud perioodi tegevusest. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaitsjaga, et volikogu on loodud üksnes erakonna poliitiliste otsuste elluviimise 4-20-1259 tagamiseks ja kontrollimiseks. Juhatus muuhulgas näiteks tagab ka EKRE valitud organite otsuste elluviimise, koostab erakonna eelarve, mille kinnitab volikogu. See asjaolu kinnitab veenvalt õigust osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu, et volikogu õiguste realiseerimine sõltub tihti volikogu liikmete aktiivsusest. Kaitsja esitatud tõendid ei anna tervikpilti volikogu otsustuspädevusest ja mandaadist, vaid seda näitab erakonna põhikiri koosmõjus volikogu reglemendiga. Kokkuvõtvalt jääb kohtuväline menetleja seisukohale, et volikogul, kui erakonna kõrgeimal organil, on õigus osaleda ja see organ osalebki juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel TuMS tähenduses. Seega on toimingupiirangu järgimise kohustuse puhul on erakonna volikogu esimees

-i mõistes seotud isikuks, kellele lasub huvide konflikti korral taandamiskohustus. KOHTU PÕHJENDUSED 6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning hinnanud väärteoasjas olevaid tõendeid, leiab, et Paul Puustusmaa tegevus 14.03.2019 ERJK töökoosolekul vastab

§ 19

tunnustele, kuid menetlus tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel järgmistel põhjustel. 7.

§ 19

näeb ette väärteovastustuse ametiisiku poolt toimingupiirangu või toimingupiirangu kohaldamata jätmise tingimuste teadva rikkumise eest. Kohus leiab, et Paul Puustusmaa oli ERJK 14.03.2019 töökoosolekul osaledes ametiisik. Seda põhjusel, et ERJK on EKS § 1210 lg 1 sätestatut arvestades avalikku ülesannet täitev organ ning P. Puustusmaa oli ERJK töös osalev komisjoni liige. P. Puustusmaa komisjoniliikme staatust tõendab väärteotoimikus olev ERJK-le adresseeritud EKRE 07.03.2016 kiri „Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni liikme nimetamine“ (tl 78-79), mille kohaselt erakonna esindajana jätkab ERJK-s Paul Puustusmaa. Samuti P. Puustusmaa menetlusaluse isikuna (tl 131-133) kinnitas, et teda nimetati ERJK-i

1. aastal ning
2. aasta märtsis volitused lõppesid, erakond tegi selle kohta otsuse. P. Puustusmaa sõnul oli 14.03.2019 ERJK päevakorra punkti 1.3 otsus menetlust mitte alustada konsensuslik otsus.
3. ERJK-i 14.03.2019 koosoleku protokoll (tl 31-33, samuti 62-65) näitab, et P. Puustusmaa osales 14.03.2019 ERJK-i töös. Osalust tõendavad ka tunnistaja L. O. ütlused (tl 121- 123), millest nähtuvalt 14.03.2019 päevakorra punktis 1.3 tegi komisjon konsensusliku otsuse menetlust mitte alustada ning P. Puustusmaa osales selles otsustusprotsessis. ERJK-i 14.03.2019 protokolli punktist 1.3 ilmneb, et J.P. avalduse alusel oli otsustamisel võimaliku valimisreklaami osas menetluse alustamine EKRE suhtes. Protokollist nähtuvalt otsustas ERJK menetlust mitte alustada. Taandumise osas protokollis viited puuduvad. Kuivõrd ERJK töökorra (tl 51-54) p 24 esimene lause võimaldab komisjonil ühehäälset otsuse vastuvõtmist ehk nn konsensuslikku otsustust, siis laienevad kohtu hinnangul ka sellises vormis otsuse tegemisel osalevale ametiisikule

§ 11lg 1 ettenähtud toimingupiirangud.

Sealhulgas

§ 11

lg 1 p 1 sätestatud keeld osaleda otsuse või toimingu tegemisel, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. Niisamuti näeb ERJK töökorra punkt 221 ette, et komisjoni koosoleku päevakorrapunkti otsustusprotsessist ega päevakorrapunktiga seotud muust infovahetusest ei või võtta osa komisjoni liige ja asendusliige, kui päevakorrapunkt puudutab järelevalve teostamist isiku enda või temaga seotud isiku üle. Temaga seotud isikuks loetakse korruptsioonivastase seaduse § 7 nimetatud isikud. Praegusel juhul tehti ERJK 14.03.2019 protokolli punktist 1.3 nähtuvalt otsus EKRE suhtes, sest J.P avalduse alusel ei alustatud võimaliku valimisreklaami osas EKRE suhtes menetlust. 9. Järgnevalt analüüsib kohus, kas 14.03.2019 ERJK töökoosolekul punktis 1.3 näidatud otsuse tegemise ajal oli EKRE P. Puustusmaaga seotud isik.

§ 7

lg 1 p 3 kohselt on

-i 4-20-1259 tähenduses seotud isik juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või

§ 7lg 1 p 1 või p 4 nimetatud isik.

EKRE on juriidiline isik, seda mittetulundusühingu vormis, kuivõrd erakonnaseaduse § 1 lg 2 kohaselt on erakond mittetulundusühing. Sellisele vormile viitab ka EKRE põhikirjas esile toodud juriidilise isiku struktuur ning organite pädevused. TuMS § 9 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. TuMS § 9 lg 2 esimese lause kohaselt on juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Kohus leiab, kuna TuMS § 9 lg 2 kasutab sõnu „muu hulgas“, annab see säte üksnes näidisloetelu võimalikest juhtimis- ja kontrollorganitest. Juhtimis- ja kontrollorganite mõiste avab aga TuMS § 9 lg 1. Kohus märgib, et TuMS § 9 lg 1 sõnastuses eristatakse mõisteid „juhtimisorgan“ ja „juhtorgan“. Juhtorgan on TsÜS § 31 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhatus. Tegemist on juriidilise isiku vahetut juhtimist teostava organiga. Kuivõrd nii

§ 7lg 1 p 3 kui ka Tu

MS § 9 lg 1 eristavad juhtorgani kõrval veel juhtimisorganit, mis TuMS § 9 lg 1 sõnastuses võib olla „igasugune volitatud organ“, siis on kohus seisukohal, et juhtimisorgani mõiste on avaram, kui juhtorgani mõiste. Kohus leiab seetõttu, et seotud isiku mõiste avamisel ei peeta juhtimisorgani ja kontrollorgani all silmas mitte üksnes selliseid organeid, kes on juriidilise isiku esindusorganiteks õigussuhetes kolmandate isikutega, vaid ka kõiki muid organeid, kes seadusest tulenevalt või juriidilise isiku sisesuhtest tulenevalt on saanud ülesande (sisemise pädevuse) osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel.

1. Seega vajab järgnevalt kontrollimist, kas EKRE volikogul kui EKRE põhikirja (tl 87-93) järgsel organil on pädevus ehk õigus osaleda EKRE kui juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. EKRE volikogu pädevus tuleneb EKRE põhikirjast (tl tl 8793) ning volikogu reglemendist (tl 85-86). EKRE põhikirja punkti 11.1 järgi on EKRE volikogu kongressidevahelisel ajal erakonna kõrgeim organ, kes kontrollib kongressi otsuste elluviimist erakonna teiste organite, sh juhatuse poolt. Punktist 11.1 järeldub kohtu hinnangul otseselt, et EKRE volikogu on kontrollfunktsiooniga organ TuMS § 9 lg 1 mõistes, kuivõrd ta kontrollib kongressidevahelisel ajal EKRE juhatuse (ehk juhtorgani) tegevust kongressi otsuste elluviimisel.
2. Seda, et EKRE volikogul on TuMS § 9 lg 1 tähenduses õigus osaleda juhtorgani tegevuse kontrollimisel, aga ka juriidilise isiku tegevuse juhtimisel, näitab EKRE põhikirja punkti 11.9 alapunktides on antud mitteammendav loetelu volikogu pädevusse kuuluvatest tegevustest. TuMS § 9 lg 1 tähenduses EKRE volikogul kontrollorgani funktsiooni olemasolule viitavad järgmised EKRE põhikirja punktid. Punkti 11.9.3 järgi EKRE volikogu kontrollib erakonna põhikirja ja programmide täitmist ning kongressi otsuste elluviimist. Punkti 11.9.7 järgi kuulab EKRE volikogu ära erakonna esimehe või aseesimehe ettekande juhatuse tööst. Punkti 11.9.10 järgi võtab EKRE volikogu vastu erakonna eelarve ja kontrollib selle täitmist. Punkti 11.9.11 järgi kinnitab EKRE volikogu juhatuse poolt esitatud majandusaasta aruande. Punkti 11.9.12 järgi kinnitab EKRE volikogu juhatuse poolt esitatud erakonna audiitori. Lisaks näitab ka EKRE volikogu reglemendi punkt 13.1, et EKRE juhatus on volikogu ees aruandekohustuslik igal volikogu korralisel istungil, vajadusel ka erakorralisel istungil. Nimetatut kinnitavad kaitsja poolt esitatud EKRE volikogu 05.01.2019 ja 30.03.2019 istungite päevakorrad, mis näitavad mõlemal istungil EKRE juhatuse aruande ära kuulamist möödunud perioodi tegevusest. TUMS § 9 lg 1 tähenduses EKRE volikogul juhtimisorgani funktsiooni olemasolule (juriidilise isiku tegevuse juhtimisel osalemisele) viitavad järgmised EKRE põhikirja punktid. Punkti 11.9.1 järgi võtab EKRE volikogu vastu volikogu, erakonna juhatuse, aukohtu ja 4-20-1259 revisjonikomisjoni reglemendi. Punkti 11.9.10 järgi võtab EKRE volikogu vastu erakonna eelarve ja kontrollib selle täitmist. Punkti 11.9.14 järgi kehtestab EKRE volikogu liikmemaksu suuruse ja selle maksmise korra. Punkti 11.9.18 järgi otsustab EKRE volikogu EKRE osalemise valitsusliidus ja vabariigi valitsuses. Punkti 11.9.19 järgi kinnitab EKRE volikogu erakonna osalusel sõlmitavad poliitilised lepped. Punkti 11.9.21 järgi otsustab kõiki muid küsimusi, mis pole antud kongressi ainupädevusse. Lisaks näitab ka EKRE põhikirja punkt 11.3, et volikogu tööst võtavad sõnaõigusega osa teiste seas erakonna juhatuse liikmed. Juhatuse liikmete sõnaõigusega kaasamine volikogu töösse toetab kohtu hinnangul EKRE volikogul juhtimisalase sisepädevuse olemasolu.
3. EKRE põhikirja punktist 11.5 nähtuvalt on EKRE volikogul esimees. EKRE volikogu reglemendi punkti 2.
4. järgi juhib volikogu tööd volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees. EKRE 13.01.2020 vastusest kohtuvälisele menetlejale ja sellele lisatud vastavast EKRE volikogu esimehe ja aseesimehe valimise otsusest ilmneb, et P. Puustusmaa valiti EKRE volikogu esimeheks 03.06.
5. P. Puustusmaa volitused EKRE volikogu esimehena lõppesid 09.06.
6. Eelnev tõendab, et seisuga 14.03.2019 oli P. Puustusmaa EKRE volikogu esimees. Kuivõrd eelnevalt jõudis kohus järeldusele, et EKRE volikogu on juhtimis- ja kontrollorganiks TuMS § 9 lg 1 mõistes ning P. Puustusmaa oli 14.03.2019 volikogu esimees, siis sellest tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et EKRE oli 14.03.2019 P. Puustusmaaga seotud isikuks

§ 7lg 1 p 3 mõttes.

Kuna ERJK 14.03.2019 töökoosolekul päevakorra punkti 1.3 all oli arutusel menetluse alustamine P. Puustusmaaga seotud isiku EKRE suhtes ning

§ 11

lg 1 p 1 ning analoogselt ka ERJK töökorra punkt 221 keelasid tal osaleda otsuse või toimingu tegemisel, kui see tehakse temaga seotud isiku suhtes, siis on P. Puustusmaa kohtu hinnangul rikkunud talle kui ametiisikule seatud toimingupiirangut. 13. Kohus leiab, et P. Puustusmaa rikkus toimingupiirangut otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul on väljaspool vaidlust fakt, et P. Puustusmaa oli 14.03.2019 teadlik, et ta on ühtlasi nii ERJK liige kui ka EKRE volikogu esimees. Niisamuti, arvestades ERJK töökorra p 19 toodut, mille kohaselt komisjoni liikmetele saadetakse koosoleku aja teatavaks tegemisel päevkorraprojekt ning päevakorraga seotud dokumendid hiljemalt viis päeva enne koosoleku päeva, oli P. Puustusmaa teadlik, et 14.03.2019 tuleb arutusele J.P avaldus võimaliku EKRE valimisreklaami osas, mille osas ERJK peab otsustama haldusmenetluse alustamise küsimuse EKRE suhtes. P. Puustusmaa ütlustest nähtub, et ta oli teadlik, et huvide konflikti korral tuleb taanduda, ruumist lahkuda. Taandumise korda tutvustati talle siis, kui ta ERJK esimesele istungile läks. Kuivõrd P.Puustusmaa nimetati ERJK liikmeks EKRE poolt 07.03.2016, siis järelikult oli ta ERJK liikmena kursis ERJK poolt 20.04.2016 koosolekul vastu võetud ERJK töökorda täiendatud punktiga 221, mis keelas liikmel osaleda komisjoni koosoleku päevakorrapunkti otsustusprotsessis ja päevakorrapunktiga seotud muus infovahetuses, kui päevakorrapunkt puudutab järelevalve teostamist isiku enda või temaga seotud isiku üle. Seejuures on punktis 221 toodud seotud isiku mõiste osas viide

§-le 7. Väljatrükk EKRE veebilehelt näitab, et Paul Puustusmaa on kõrgharidusega jurist (tl 36 pöördel). Kohtu hinnangul on EKRE põhikirjas esile toodud EKRE volikogu kontrollfunktsioon, aga ka volikogul juhtimisalaste pädevuste olemasolu piisavalt arusaadav ka õigusalaste teadmisteta isikule. Tunnistaja T. L. tajus n-ö kõrvalseisjana sellisel ametikohal oleva isiku taandumisvajadust ERJK-i vastava päevakorrapunkti arutamiselt. Seega on kohus seisukohal, et P. Puustusmaa ei olnud 14.03.2019 end taandamata jättes eksimuses EKRE volikogu pädevusest. Kohus leiab, et koosseisueksimus KarS § 17 lg 1 tähenduses on välistatud. Kohtu hinnangul oli P. Puustusmaa teadlik sellest, et EKRE on temaga seotud isik, kuna ta ise oli EKRE volikogu esimees ning oli kursis volikogu pädevusega. Sellele teadmisele vaatamata ta osales 14.03.2019 ERJK hääletusprotsessis, kus otsustati küsimust EKRE suhtes menetluse alustamisest. Kohtu hinnangul vastavad need asjaolud otsesele tahtlusele. Kohus leiab, et

4-20-1259 § 11 lg 1 p 1 nõuete rikkumine ning seeläbi

§ 19järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine P.

Puustusmaa poolt on tõendatud. 14.

§ 19

järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras rahatrahviks sanktsiooni keskmisele vastava summa. Kohus leiab, et karistamise aluseks oleva P. Puustusmaa teosüü määratlemisel tuleb arvestada süüteo toimepanemise asjaolusid, samuti karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, P. Puustusmaa isikut ja ka avalikke huve. Väärteomaterjalidest selgub, et 14.03.2019 ERJK otsus päevakorra punkti 1.3 osas, s.o EKRE suhtes menetluse alustamise osas, oli konsensuslik. Ehk teisisõnu tegemist oli kõikide ERJK liikmete üksmeelse otsusega, et menetluse alustamine EKRE suhtes ei ole põhjendatud. P. Puustusmaa taandumine ei oleks ERJK-i vastavat otsust muutnud. Põhjus, miks ERJK oli nii üksmeelselt menetluse alustamise vastu, selgub ERJK-i vastuskirjast J.P-le (tl 74-75). Vastuskirjast ilmneb, et maakonnalehe “Meie Maa“ arvamuse rubriigis ilmunud artikkel, mis avaldaja J.P arvates sisaldas EKRE valimisreklaami, ei kvalifitseerunud rikkumiseks põhjusel, et arvamusrubriigis lähtuti tasakaalustatuse põhimõttest ja anti võrdselt sõna kõigile kandideerivatele erakondadele. Vastuses on selgelt esile toodud, et arvamuse rubriigis avaldatud artiklite eest ei olnud vaja tasuda. Sellest nähtub üheselt mõistetavalt, et ajalehe artikkel ilmus tasuta, seega puudusid valimisreklaami kulud, mida erakond võinuks ERJK-le esitatavas aruandes valesti kajastada. Kohtu hinnangul oli otsustamiselt taandumata jätmine sellises olukorras formaalset laadi rikkumine.

1. Kohtu hinnangul ei ole eelmises punktis esiletoodud asjaolusid arvestades vastava päevakorra punkti arutamisest ja otsustusprotsessist taandumata jäämisel P. Puustusmaa süü suur. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid väärteoasjast ei ilmne. P. Puustusmaa on karistusregistri väljavõtte (tl 148) kohaselt karistamata isik. Kuivõrd P. Puustusmaa on varasemalt karistamata, siis võib järeldada, et praeguse väärteoasja menetlemise fakt kui selline on piisav mõjutamaks teda edaspidi sarnaseid õigusrikkumisi mitte toime panema ning puudub igasugune mõistlik põhjendus asuda seisukohale, et varasemalt karistamata isik võiks asuda edaspidi taas sarnaseid õigusrikkumisi toime panema. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel ning P. Puustusmaa varasemat laitmatut käitumist arvestades ei nõua praegusel juhul avalikud huvid vajadust mõjutada P. Puustusmaad õiguskuulekale teele asuma karistamise kaudu. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus asub seisukohale, et käesolev väärteoasi on selline, mis tuleb selle asjaoludest tingituna lõpetada otstarbekuse kaalutlustel, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
2. Kuivõrd P. Puustusmaa kaebus lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste pudumise tõttu jääb rahuldamata, sisuliselt kohus tuvastas P. Puustusmaa poolt süülise väärteo toimepanemise, kuid lõpetas menetluse otstarbekuse kaalutlusel, siis tulenevalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 sätestatust kannab P. Puustusmaa temal tekkinud menetluskulud ise ning kohus jätab rahuldamata kaitsja taotluse hüvitada P. Puustusmaale menetluskulud summas 1974 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg Kohtunik Osaliselt jõustunud Tallinna RK lahendiga.