) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused 05.02.2020 esitas Saue Vald (Saue Vallavalitsuse kaudu) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse F E vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus andis 23.04.2020 määrusega avalduse üle hagimenetluses jätkamiseks Harju Maakohtule. Saue Vald (Saue Vallavalitsuse kaudu) esitas 18.05.2020 Harju Maakohtule hagi F E vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale oma lapse lasteaiamaksu eest kokku summas 798,60 eurot (võlg seisuga 18.05.2020), mis on tekkinud kostja lapse lasteaiaarvete maksmata jätmisest. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 21.07.2020 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagile vastus 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kohus toimetas 21.07.2020 määruse ja hagiavalduse kostjale kätte 08.08.2020 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel (
Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, s.t. hiljemalt 24.08.2020 oma vastust hagile esitanud.
Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab menetluskulud
lg 1 alusel kostja kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 2
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
näeb ette, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks.
lg 9 teise lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Vastavalt
lg-le 5 tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Võttes aluseks tsiviilasja hinna ning
lg 5, tuli hagejal tasuda kokku riigilõivu 175 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv). Seega kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses ette nähtud summast enam, on tal õigus
Kohus leiab, et riigilõiv 175 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud ning need kuuluvad kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.