← Eesti

1-17-11039/62

Obsah (4)§ 76§ 751§ 78§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.oktoober 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör Evelin

§ 76lg 5 alusel määrata Nikita Merzljakovile katseaeg kuni 14.05.2023.

3.

§ 751lg 3 p-le 2 vastavalt määrata Nikita Merzljakovile elektroonilise valve kestuseks kümme

(10)kuud.

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Nikita Merzljakov keha külge. 4.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.

§ 76

lg 5 alusel allutada Nikita Merzljakov käitumiskontrollile kuni 24 kuuks ning kohustada teda täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx • ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ajavahemike järel 6.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 5, 8, 9 alusel määrata Nikita Merzljakovile käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: • • mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid • asuda tööle või võtma ennast arvele Töötukassas ühe ( 1 nädala) nädala jooksul rehabilitatsiooni lõppemisest arvates; • alluma psühholoogilisele/psühhiaatrilisele sõltuvusvastasele nõustamisele/ravile, olles selleks kohtuistungil nõusoleku andnud; • osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis • alluma elektroonilisele valvele kohtumääruse resolutsiooni p 3 toodud tähtaja jooksul, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

  1. Määrus Nikita Merzljakovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
  2. Vabastada süüdimõistetu Nikita Merzljakov karistuse kandmiselt tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu 20.12.2017 otsusega tunnistati Nikita Merzljakov süüdi karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning tema karistuseks mõisteti 4 aastat 7 kuud vangistust.

§ 76

lg 8 ja § 65 lg 2 alusel moodustati Harju Maakohtu 20.05.2014 otsusega 1-14-3507 mõistetud ja ärakandmata karistuseosaga liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 05.07.2017. 09.07.2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks Nikita Merzljakov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Nikita Merzljakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Nikita Merzljakov tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab isiku vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Nikita Merzljakov tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega on siiski põhjendatud. Nikita Merzljakov kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Nikita Merzljakov on ära kandnud kohtuistungi toimumise ajaks 3 aastat 2 kuud, so. enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Samuti on ta nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxx. Tegemist on rehabilitatsiooni- ja adaptatsioonikeskusega xxx, kus on olemas kõik eluks vajalik. Kõnealune elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Rehabilitatsioonikeskuse xxx juhatuse liige J. M. andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks aadressile xxx. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks ning sinna on võimalik paigaldada ka elektroonilise järelevalve seade. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

  1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
  2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Nikita Merzljakov puhul põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on antud tingimus täidetud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, suhetes ametnikega ei ole probleeme esinenud. On soovinud vangistuses töötada, töödistsipliiniga pole probleeme esinenud, vangla iseloomustusest nähtub, et N.Merzljakov subkultuurile ei allu. Seega kinnitab tema käitumine vangistuse jooksul kinnipeetava suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Kinnipeetava suurimaks probleemiks on joovastid, nii alkohol, kuid eelkõige narkootikumid. Viimase pärast on süüdlane ka tagasi vangistuses. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes olles, millega kaasnenud ka vägivald. Eeltoodu viitab asjaolule, et alkoholi tarvitamise tagajärjel nõrgeneb isiku enesekontrollivõime. N. Merzljakov on ka uimastisõltlane, akuutne kuni juuli
  3. Esiuimastiks heroiin, mille tarvitamist alustas umbes 28-aastaselt. Enne käesolevat vangistust tarvitas igapäevaselt narkootikume, paralleelselt nii heroiini kui ka teisi opiaate. On süstinud narkootikume. Seega kulutas N.Merzljakov vabaduses olles suurema osa ajast nende hankimisele, tarvitamisele ning ka käitlemisele. Sellele viitab muuhulgas asjaolu, et nii käesolev kui ka sellele eelnev kuritegu on seotud narkootikumide käitlemisega. Enda sõnul saab ta aru, et kogu tema kuritegelik käitumine on tingitud sõltuvusprobleemidest, kuid selles osas muutusi ette võtnud ei ole. Kuigi N. Merzljakov läbis eelneva vangistuse ajal Tartu Vanglas sõltuvusrehabilitatsiooni, jätkas viimane vanglast vabanemise järel narkootikumide tarvitamise ja käitlemisega. Kohtuistungil süüdlase avaldatust, aga ka vangistusasutuse iseloomustusest ilmneb, et ta on valmis oma eluviisides muutusi tegema. Nii nähtub vangla arvamusest, et kinnipeetav on käesoleva vangistuse jooksul läbinud järgmised rehabiliteerivad tegevused: • töövihiku täitmine "Heroiin". • sõltuvusteemalised loengud ajavahemikul 25.10.18 - 13.12.18 • sotsiaalprogramm Eluviisitreening 12.06.2019-12.09.
  4. • tagasilanguse ennetamise tugigrupp ja töövihiku täitmine Kõik läbiviijad on hinnanud süüdlase osavõttu positiivselt ning motiveerituks. Läbiviijad on leidnud, et N.Merzljakov on valmis muutma sõltuvuskäitumist, teab tarvitamisega seotud riske, on kogenud korduvalt ainete tarvitamise negatiivset mõju käitumisele. Kui prokuratuur leidis, et võrreldes varasemaga uusi asjaolusid ei ole, millele ennetähtaegsel vabastamisel tugineda, siis kohtu arvates on. Nimelt nähtub kohtule esitatud materjalidest, et seekordne vangistus ja rehabiliteerivad programmid on pannud süüdlast mõistma, et ilma pikaajalise ravi ja kontrollita ta oma elukorraldust ise muutma pole suuteline. Nii on ta valmis vahetama senise elukoha rehabilitatsioonikeskuse vastu, siirdudes rehabilitatsioonikeskusesse xxx. Sealne keskkond aitab kaasa vanglast vabanenu hoidumisele uutest kuritegudest; vabanenu teadmiste ning individuaalsete ja sotsiaalsete oskuste arendamine, mis võimaldab neil edukamalt naasta kodanikuühiskonda. Ülaltoodud protsessi toetamiseks pakutakse vanglast vabanenule toetavaid vabanemisjärgseid teenuseid, mille tulemusena lihtsustub vabanenu jaoks ühiskonda naasmise protsess1 . Kinnipeetav avaldas samuti tal on ka tugiisik, kelle on ta ise otsinud – J. M.. Kui eelmisest vangistusest vabanes süüdlane oma tavapärasesse elukeskkonda ja hakkas koos elama elukaaslasega (hilisem abikaasa), kes samuti osutus narkomaaniks, siis nüüd püüab N.Merzljakov elukorralduses muudatusi tehes õigusvastasest eluviisist vabaneda. Ka abikaasast on ta tänaseks lahutanud. Seega on märgata edasiminekut ja on lootust, et ta võib sõltuvuse kontrolli alla saada. Seega tuleb isikule määrata

§ 75

lg 2 p 5,8 lisakohustus – alluda sõltuvusvastasele nõustamisele/ravile tema antud nõusoleku alusel ning läbida tuleb kriminaalhooldaja poolt määratud programm, mis aitavad kinnistada saavutatud muutusi. Isiku vabastamise kasuks kõneleb ka garanteeritud töökoht O. T. G.. Tööandja A.B. on kinnitanud, et nõus N. Merzljakovi võtma tööle plaatijana. Töötasuks saab olema 1000 eurot kuus. Töötamise vastu isikul midagi ei ole, sest töötanud on ta ka kohusetundlikult vangistuses. K-raha 08.07.2020 andmetel puuduvad kinnipeetaval rahalised nõuded, vabanemisfondis 1755.81 eurot. Toetada nii moraalselt kui ka majanduslikult on lubanud süüdlase ema. Lähedaste toetus ja töökoha olemasolu annab kindlustunnet süüdlasele endale, kuid võib aidata kaasa ka uute kuritegude vältimisele ning õiguskuuleka käitumise süvenemisele. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Nikita Merzljakov katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Elektroonilist valvet saab kohaldada isikule, kes on end vangistuse jooksul korrektselt ülal pidanud, näidanud end kohustetundliku ja motiveerituna ning kel on ka kindel plaan vabanemise puhuks. Seetõttu kohus leiab, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ning usalduskrediit tema suhtes on lõplikult otsa saanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik 1 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/uus_polvkond_teenuse_info_ et_0.pdf

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.