3.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Nikita Merzljakov keha külge. 4.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.
lg 5 alusel allutada Nikita Merzljakov käitumiskontrollile kuni 24 kuuks ning kohustada teda täitma
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx • ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ajavahemike järel 6.
lg 2 p 2, 21, 4, 5, 8, 9 alusel määrata Nikita Merzljakovile käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: • • mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid • asuda tööle või võtma ennast arvele Töötukassas ühe ( 1 nädala) nädala jooksul rehabilitatsiooni lõppemisest arvates; • alluma psühholoogilisele/psühhiaatrilisele sõltuvusvastasele nõustamisele/ravile, olles selleks kohtuistungil nõusoleku andnud; • osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis • alluma elektroonilisele valvele kohtumääruse resolutsiooni p 3 toodud tähtaja jooksul, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
) § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning tema karistuseks mõisteti 4 aastat 7 kuud vangistust.
lg 8 ja § 65 lg 2 alusel moodustati Harju Maakohtu 20.05.2014 otsusega 1-14-3507 mõistetud ja ärakandmata karistuseosaga liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 05.07.2017. 09.07.2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks Nikita Merzljakov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Nikita Merzljakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Nikita Merzljakov tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab isiku vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Nikita Merzljakov tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega on siiski põhjendatud. Nikita Merzljakov kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 1 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Nikita Merzljakov on ära kandnud kohtuistungi toimumise ajaks 3 aastat 2 kuud, so. enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Samuti on ta nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxx. Tegemist on rehabilitatsiooni- ja adaptatsioonikeskusega xxx, kus on olemas kõik eluks vajalik. Kõnealune elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Rehabilitatsioonikeskuse xxx juhatuse liige J. M. andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks aadressile xxx. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks ning sinna on võimalik paigaldada ka elektroonilise järelevalve seade. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
lg 2 p 5,8 lisakohustus – alluda sõltuvusvastasele nõustamisele/ravile tema antud nõusoleku alusel ning läbida tuleb kriminaalhooldaja poolt määratud programm, mis aitavad kinnistada saavutatud muutusi. Isiku vabastamise kasuks kõneleb ka garanteeritud töökoht O. T. G.. Tööandja A.B. on kinnitanud, et nõus N. Merzljakovi võtma tööle plaatijana. Töötasuks saab olema 1000 eurot kuus. Töötamise vastu isikul midagi ei ole, sest töötanud on ta ka kohusetundlikult vangistuses. K-raha 08.07.2020 andmetel puuduvad kinnipeetaval rahalised nõuded, vabanemisfondis 1755.81 eurot. Toetada nii moraalselt kui ka majanduslikult on lubanud süüdlase ema. Lähedaste toetus ja töökoha olemasolu annab kindlustunnet süüdlasele endale, kuid võib aidata kaasa ka uute kuritegude vältimisele ning õiguskuuleka käitumise süvenemisele. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Nikita Merzljakov katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Elektroonilist valvet saab kohaldada isikule, kes on end vangistuse jooksul korrektselt ülal pidanud, näidanud end kohustetundliku ja motiveerituna ning kel on ka kindel plaan vabanemise puhuks. Seetõttu kohus leiab, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ning usalduskrediit tema suhtes on lõplikult otsa saanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik 1 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/uus_polvkond_teenuse_info_ et_0.pdf
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.