← Eesti

1-20-4771/12

Obsah (5)§ 238§ 414§ 126§ 180§ 175

1-20-4771 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4771 (20233000147) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtu

) §-dest 233, 238 ja §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: Tunnistada Nikita Jung süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Nikita Jungile karistuseks 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 06.11.2017 kohtuotsuse järgi mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistuse osa, s.o 2 (kahe) aasta 4 (nelja) kuu ja 17 (seitsmeteistkümne) päeva 1 1-20-4771 pikkuse vangistuse võrra ning mõista Nikita Jungile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kahe) aasta 7 (seitsme) kuu ja 7 (seitsme) päeva pikkune vangistus.

§ 414

lg 1 alusel teatab maakohus Nikita Jungile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Nikita Jungi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Nikita Jung ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Asitõendid: - Elektroonilised andmekandjad, s.o 3 DVD-R plaati – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

Tsiviilhagi: Kannatanu tsiviilhagi rahuldada ja mõista Nikita Jungilt kannatanu AS O (registrikood XXX, asukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 7 (seitse) eurot ja 36 senti, mis tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele XXX Swedbank pangas. Menetluskulud: Mõista Nikita Jungilt Eesti Vabariigi kasuks välja 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot sundraha ning 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) eurot ja 48 senti riigi õigusabi kulude (kaitsja Arri Toomingu tasu osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses summas 129,60 eurot ning kaitsja Arvo Suubani tasu osutatud õigusabi eest kohtumenetluses summas 242,88 eurot) katteks.

§ 180

lg-te 1, 3 alusel kohustub Nikita Jung hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1248 (üks tuhat kakssada nelikümmend kaheksa) eurot ja 48 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700031486 ning selgitus „Nikita Jung, 1-20-4771, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

  1. juulist
  2. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe 2 1-20-4771 kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  3. juulist
  4. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
  5. augustist
  6. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu ja kriminaalasja menetluse käik
  7. Nikita Jungi süüdistatakse kohtusse edastatud süüdistusakti (tl 86-89) kohaselt selles, et ta, tegutsedes võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos alaealise A I, 24.08.2019.a kella 17.08 paiku, varastas XXX asuvast kauplusest Grossi Toidukaubad ASile O kuuluvat kaupa kogusummas 7,36 eurot. Täpsemalt 24.08.2019.a kell 17.05 võttis Nikita Jung kaupluse müügiriiulilt kaks pudelit alkohoolset jooki Gin Long Drink Sinebryhoff maksumusega 3,68 eurot pudel, s.o kogumaksumusega 7,36 eurot ning väljus kell 17.08 kaubaga Grossi kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest tahtlikult tasumata. 24.08.2019.a kella 17.04 ja 17.05 vahelisel ajal võttis A I kaupluse müügiriiulilt ühe pudeli alkohoolset jooki Gin Long Drink Sinebryhoff maksumusega 3,68 eurot, ühe 6-paki õlut A.Le Coq Premumim maksumusega 6,98 eurot, ühe pudeli karastusjooki Coca-Cola maksumusega 0,82 eurot ja ühe pudeli karastusjooki Fanta maksumusega 0,78 eurot ning väljus kell 17.08 kaubaga Grossi kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest tahtlikult tasumata. Eelnevalt kirjeldatud teoga tekitas Nikita Jung kannatanule AS-ile O varalist kahju summas 7,36 eurot ning A I varalist kahju summas 12,26 eurot.
  8. Nikita Jungi süüdistatakse ka selles, et tema, olles 24.08.2019.a kella 19.54 paiku pannud toime varguse XXX asuvast AS-i O asuvast kauplusest Grossi Toidukaubad, mille eest teda karistati väärteokorras PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 24.09.2019 otsusega väärteoasjas nr 233019004142 KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga summas 120 eurot, tegutsedes võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos alaealise A I, 25.08.2019.a kella 20.49 paiku varastas XXX asuvast kauplusest Grossi Toidukaubad AS-ile O kuuluvat kaupa. Täpsemalt 25.08.2019.a kell 20.46 võttis Nikita Jung kaupluse müügiriiulilt kaks pudelit karastusjooki CocaCola maksumusega 1,74 eurot pudel, s.o kogumaksumusega 3,48 eurot. Samal ajal võttis A I kaupluse müügiriiulilt kolm pakki kartulikrõpse Pringles maksumusega 2,28 eurot pakk, s.o kogumaksumusega 6,84 eurot. Kella 20.47 kuni 20.48 vahelisel ajal pani Nikita Jung koos A I kaupluse müügiriiulitelt võetud kaubad viimase seljakotti. Kell 20.49 väljusid Nikita Jung ja A I AS-ile O kuuluva kaubaga Grossi kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest tahtlikult tasumata. Eelnevalt kirjeldatud teoga tekitasid Nikita Jung ja A I kannatanule AS-ile O varalist kahju kogusummas 10,32 eurot. Sel moel pani Nikita Jung toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  9. Viru Maakohtu Narva kohtumajja saabus
  10. juulil 2020 kriminaalasi nr 1-20-4771 ja see jagati kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu kohtunik Mari-Liis Aviksoni menetlusse. Viru Maakohtu 27.07.2020 määrusega andis kohus Nikita Jungi kohtu alla ning määras kriminaalasja arutada lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumaja ruumides
  11. juulil 2020 kell 16:
  12. Kannatanu AS O tsiviilhagi võttis kohus menetlusse.
  13. Kohtuistungil süüdistatav Nikita Jung tunnistas ennast süüdi mõlemas varguse kuriteoepisoodis ning nõustus kriminaalasja arutamisega lühimenetluses. Ta taotles ka enda ülekuulamist ja võttis tsiviilhagi õigeks.
  14. Kohtuistungil taotles prokurör tunnistada Nikita Jung süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning arvestades seda, et kahjud olid väiksed, et kaks kuriteoepisoodi, siis tuleks Nikita Jungi karistada 4 kuu pikkuse vangistusega, mis on miinimumi lähedal. Kuna kriminaalasja arutatakse lühimenetluses, siis 1/3 läheb sellest maha. Seega jääb 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel tuleb moodustada liitkaristus Viru 3 1-20-4771 Maakohtu Jõhvi kohtumaja 06.11.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-156 mõistetud karistuse ära kandmata osaga ja ära kandmata osa on 2 aastat 4 kuud ja 17 päeva vangistust. Liitkaristuseks on 2 aastat 7 kuud ja 7 päeva vangistust. Prokuröri nägemus oli see, et see karistus tuleb reaalselt ära kanda. Rahalise karistuse mõistmist, arvestades tausta, kuriteo toimepanemise asjaolusid, kõiki neid väärtegusid prokurör võimalikuks ei pea. AS O kasuks tuleb välja mõista Nikita Jungilt kuriteoga tekitatud kahju.
  15. Kaitsja nõustus prokuröriga selles, et vaidlusküsimuseks on ainult karistus. Süü ei ole antud juhul suur. Põhimõtteliselt asus samale seisukohale ka prokurör pakkudes miinimumi lähedast karistust. Samas jättis süüdistaja kaitsja arvates tähelepanuta reaalseid asjaolusid hinnates isiku süüd. Nikita Jung selgitas, et ta tegutses nende varguste toimepanemisel teise isiku mõjutusel. Tekitatud kahju on ebaoluline. Toimepanemisest on möödunud praktiliselt aasta. Käesoleval ajal Nikita Jung õpib ja töötab, tal on sissetulek. Õppida on jäänud veel kaks aastat. Asja materjalide hulgas puuduvad andmed, et ta oleks toime pannud uusi kuritegusid või mingisuguseid väärtegusid käesoleval aastal. Esineb üks kergendav asjaolu, s.o süü ja hagi tunnistamine ning kahetsemine. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja leiab, et nimetatud asjaolud kogumis võimaldavad väita, et isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest kohaldades talle rahalist karistust ja seda kaitsja paluski teha. II Maakohtu seisukoht ja põhjendused
  16. Kohus, hinnanud kogumis kohtu poolt vastu võetud ja kohtuistungil uuritud tõendeid, asub seisukohale, et Nikita Jungi suhtes esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi leidis kohtuliku uurimise tulemusena täielikult tõendamist ning põhjendatud on ta süüdi mõista süüdistuses toodud ajal ja kohas kahel korral grupis ja süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtu eeltoodud seisukoha kujunemine on ära toodud kohtuotsuse alapunktis I.
  17. Kuna kohus jõudis kohtuliku uurimise tulemusena seisukohale, et Nikita Jung on toime pannud talle inkrimineeritavad vargused, siis seoses sellega tuleb talle ka mõista karistus, mille liigi ja määra valiku osas on kohus kujundanud enda seisukoha kohtuotsuse II alapunktis. Käesolevas kriminaalasjas esitas kannatanu AS O tsiviilhagi, mille ka kohus 27.07.2020 määrusega menetlusse võttis. Kohtuotsuse III alapunktis on leitavad kohtu seisukohad seoses tsiviilhagi rahuldamisega. Asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete osas võttis kohus seisukoha kohtuotsuse alapunktis IV ning menetluskulude suuruse ja hüvitamise osas kohtuotsuse V alapunktis. I
  18. Nikita Jungile esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi 9.
  19. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi

) §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. 9.

  1. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus järgnevalt toob mõlema inkrimineeritava kuriteoepisoodi puhul eraldi välja, miks ta leiab, et Nikita Jung on süüdi süüdistuses toodud ajal ja kohas toime pandud varavastase süüteo toimepanemises. Nikita Jungi poolt varguse toimepanemine 24.08.2019 kella 17.08 paiku aadressil XXX asuvas kaupluses Grossi Toidukaubad 4 1-20-4771 9.
  2. Süüdistatav Nikita Jung tunnistas ennast süüdi talle inkrimineeritavas kuriteos. Tema ütluste kohaselt pani ta neid varguseid toime, kuna lihtsalt läks kaasa A I jutuga. Ta kahetseb tehtut. Ka kaassüüdistatav A I on tunnistanud enda süüd kahes Narva episoodis 24.08.2019 (tl 39-45). 9.
  3. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendatud lisaks süüdistatava ja kaassüüdistatava süüd omaksvõtvatele ütlustele ka tunnistaja J S ütlustega (tl 4-7), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt on ta XXX asuva Narva Grossi toidukaubad kaupluse juhataja. Kui ta 26.08.2019 tööle tuli, siis ta sai vahetuse vanemalt R K teada, et 24.08.2019 on kaupluses toime pandud kauba vargus ja nimelt 24.08.2019 kell 17.00 tulid kauplusesse kaks noormeest, väljanägemise järgi olid nad umbes 20 aastased. Ühel noormehel olid pruunid juuksed, ta oli pikka kasvu, kõhna kehaehitusega, seljas oli tal punane džemper ja jalas musta värvi lühikesed püksid. Teisel noormehel olid tumedad juuksed, ta oli keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, seljas oli tal musta värvi kapuutsiga jope, parema käe peal oli tal musta-valge kirju tätoveering. Noormehed kõndisid müügisaalis ringi. Seejärel läksid nad jookide osakonda ja võtsid sealt kolm 1, 5 liitrist pudelit alkohoolset jooki Gin Long Drink Sinebryhoff, maksumusega 3, 68 eurot pudel, kokku väärtusega 11, 04 eurot; ühe pakendi (kuus 0, 5 liitrist purki) heledat õlut A-le Coq Premium 4, 7%, kogumaksumusega 6, 98 eurot, pooleliitrise pudeli Coca-Colat, väärtusega 0, 82 eurot; 0,5 liirise pudeli Fantat, maksumusega 0, 78 eurot. Seejärel väljusid noormehed koos kaubaga kauplusest, jättes kauba eest maksmata, pannes sellega toime jookide varguse. Kauplusele tekitatud kahju suurus on tema hinnangul 19, 62 eurot. Rohkem tal selle asja kohta midagi selgituseks öelda ei ole. 9.
  4. Eeltoodud tunnistaja ütlustega on kooskõlas AS O poolt 20.09.2019 esitatud avaldus (tl 3), mille kohaselt 24.08.2019 kella 17.00 paiku varastasid kaks noormeest AS O kaupluse Grossi Toidukaubad (XXX) müügisaalist järgmised kaubad: muu alk. Gin Long Drink Sinebryhoff (3 tk), tükihinnaga 3, 68 eurot; hele õlu A Le Coq Premium 4, 7% 0, 5 l (6 pakk) – 1, 16 eurot/tükk, kokku 6, 98 eurot, Coca-Cola 0,5 1 tk, tükihinnaga 0,82 eurot, Fanta 0,5 1 tk, tükihinnaga 0,78 eurot. Isikut ei õnnestunud teolt tabada. Kaup on tagastamata nende asutusele. Eeltoodu alusel on O AS-le tekitatud varalist kahju 19,62 euro väärtuses. Avaldusega esitati ka link videosalvestusele koos parooliga. 9.
  5. Eeltoodud usaldusväärsete tõenditega haakub täielikult asitõendi vaatlusprotokoll 11.02.2020 (tl 8-12), mille kohaselt vaadeldavaks objektiks on CD-plaat XXX Grossi kaupluse valvekaamerate 24.08.2019 tehtud videosalvestisega. Videosalvestis on tehtud 24.08.2019 ajavahemikul 17:04:17 kuni 17:08:
  6. Videosalvestus on tehtud mitme turvakaamera abil. Nähtuvalt sellest protokollist kella 17:04:22 ajal sisenevad poodi kaks noormeest. Teisel noormehel on tumedad lühikesed juuksed. Tal on seljas musta värvi kampsun kapuutsiga, mustad lühikesed püksid ja musta värvi plätud. Videosalvestusel on näha, kuidas isikud liiguvad poes ringi mööda kaupluse saali. Fotolt nr 1 on nähtav, kuidas kahtlustatavad kell 17:04:22 sisenevad läbi ostuvärava kauplusesse, käes neil midagi ei ole. Fotolt nr 2 nähtub see, et kell 17:05:10 võtavad kahtlustatavad riiulitelt alkohoolseid jooke. Fotolt nr 3 nähtub see, et kahtlustatavad liiguvad koos alkohoolsete jookidega käes mööda poe saali. Fotolt nr 6 nähtub see, et „kahtlustatav 2“ liigub koos maksmata kaubaga ostuvärava alt läbi ning jookseb minema. 9.
  7. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kohtuliku uurimise tulemusena leidis usaldusväärselt tõendamist see, et Nikita Jung pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Kohus olles näinud süüdistatavat vahetult kohtuistungil ning arvestades eeltoodud asitõendi vaatlusprotokolli fotolt nr 1 nähtuvat leiab, et sellel fotol kahtlustatavana nr 2 tähistatud isik on Nikita Jung, sest visuaalne sarnasus on äärmiselt suur. Seda kohtu seisukohta kinnitavad ka AS O avaldus 24.08.2019 (tl 13-15) ja asitõendi vaatlusprotokoll 02.09.2019 (tl 16-17). Ka nimetatud vaatlusprotokolli fotodelt on kohtu hinnangul võimalik ühe menetlusaluse isikuna ära tunda just Nikita Jung. Seda kinnitab ka kiiremenetluse otsus 24.09.2019 (tl 18-21), mille kohaselt Nikita 5 1-20-4771 Jungi karistati KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 120 eurot, sest ta 24.08.2019 kell 19:54, s.o samal päeval, mil kohus leidis, et ta pani toime varguse samast poes, pani XXX toime poevarguse tekitades kauplusele varalise kahju suuruses 24,08 eurot. 9.
  8. Kokkuvõtvalt eeltoodud tõenditega kogumis on usaldusväärselt tõendatud see, et Nikita Jung täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas varguse objektiivse koosseisu, kuna ta võttis XXX asuvast Grossi Toidukaubad kauplustest ära alkoholi, mis olid tema jaoks võõras. Süüdistatav lõpetas senise valdaja valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja, s.o AS O nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et Nikita Jung sai selle asja üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasja suhtes valitsemissoov. 9.
  9. Vargus eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Riigikohus on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (RKKKo nr 3-1-1-142-05). 9.
  10. Kohus on seisukohal, et Nikita Jung pani varguse toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Nikita Jung teadis, et poes olev vallasasi on tema jaoks võõras, see on kellegi teise valduses ning kohtu hinnangul läkski ta Grossi Toidukaubad kauplusesse XXX eesmärgiga võtta sealt enda tarbeks jooke. 9.
  11. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Nikita Jung pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kuivõrd äravõetud vara väärtus ei ületanud KarS § 218 lg 4 ja KarS § 44 lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot, pani Nikita Jung selles episoodis toime võõra väheväärtusliku vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk siis eraldivõetuna KarS § 218 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsele koosseisule vastava teo. Nikita Jungi poolt varguse toimepanemine 25.08.2019 kella 20.49 paiku aadressil XXX asuvas Grossi Toidukaubad kaupluses 9.
  12. Süüdistatav Nikita Jung tunnistas ennast süüdi talle inkrimineeritavas kuriteos. Ka kaassüüdistatav A I on tunnistanud end süüdi ühes Narva episoodis 25.08.2019 (tl 39-45). 9.
  13. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendatud lisaks süüdistatava ja kaassüüdistatava süüd tunnistavatele ütlustele ka AS O avaldusega 25.08.2019 (tl 23-25), mille kohaselt 25.08.2019 kella 20.45 paiku varastas kaks 19-21 aastast noormeest, seljakotiga brünett, jalas tumedad lühikesed püksid ja hele džemper, brünett, seljas valge t-särk AS O kaupluse Grossi toidukaubad (XXX) müügisaalist järgmised kaubad: kartulikrõpsud Pringles 3 tk ×2, 28, karastusjook Coca-Cola 2 tk ×1,
  14. Isikut ei õnnestunud teolt tabada. Kaup tagastamata nende asutusele. Eeltoodu alusel on O AS-le tekitatud varalist kahju 10, 32 euro väärtuses. 9.
  15. Eeltoodud tõenditega haakub ka asitõendi vaatlusprotokoll 03.09.2019 (tl 26-27), mille kohaselt vaadeldavaks objektiks on CD plaat ühe videosalvestisega, mis on tehtud XXX AS O kaupluse Grossi Toidukaubad müügisaali paigaldatud turvakaameratega. Videosalvestisel on olemas kuupäev ja kellaaeg, videosalvestis on tehtud 25.08.2019 ajavahemikul 20:45:48 kuni 20:49:
  16. Videosalvestis on tehtud mitme turvakaamera abil. Videosalvestis algab turvakaamera kellaaja järgi kell 20:45:48, kaamerapildi nimetusega 671, Kell 20:45:48 sisenevad poodi kaks 6 1-20-4771 noormeest, edaspidi „menetlusalused isikud“. Esimesel meesterahval on tumedad lühikesed juuksed. Tal on halli värvi sviiter seljas, mustad lühikesed püksid ja mustad tossud embleemiga „Nike“ jalas. Edaspidi nimetatakse „Menetlusalune isik 1“. Samuti tal on musta värvi seljakott seljas. Teisel meesterahval on tumedad lühikesed juuksed, tal on valge t-särk seljas, sinised lühikesed püksid ja mustad tossud jalas. Edaspidi nimetatakse „menetlusalune isik 2“. Kella 20:46 paiku meesterahvad tulevad riiuli juurde. „Menetlusalune isik 1“ võtab 4 pakki krõpsudega ja „Menetlusalune isik 2“ võtab teiselt riiulilt 2 Coca-Cola pudelit (vt Pilt nr 2). Kella 20:47:13 paiku noormehed peatuvad ja siis panevad 4 pakki krõpse ja 2 pudelit Coca-Colat „menetlusaluse isiku 1“ seljakotti. Kella 20:49:25 paiku turvakaamera 672 näitab kaupluse kassaliinid, tagaplaanil on saal kaupadega. „Menetlusalune isik 1“ ja „menetlusalune isik 2“ kõnnivad mööda kassast suunaga väljapääsu poole. Nad ei maksa kauba eest (vt pilt nr 5). Kohtu hinnangul on võimalik pildilt nr 1 ära tunda Coca-Colat käes hoidva noormehena Nikita Jung, sest just sellise välimusega noormees saabus kohtuistungile ja isiku tuvastamise tulemusena selgus, et tegemist on Nikita Jungiga, kes esitas kohtule kehtiva isikut tõendava dokumendina ID-kaardi nr XXX. 9.
  17. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on usaldusväärselt tõendatud see, et Nikita Jung täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas varguse objektiivse koosseisu, kuna ta võttis XXX Grossi Toidukaubad kauplusest ära Coca-Cola ja krõpsud, mis olid tema jaoks võõrad vallasasjad. Süüdistatav ja A I lahkusid Rimi kauplusest möödudes kassast selliselt, et ära võetud kaubad asusid seljakotis. Seega süüdistatav lõpetas senise valdaja valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja, s.o AS O nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et Nikita Jung sai selle asja üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasja suhtes valitsemissoov. 9.
  18. Kohus on seisukohal, et Nikita Jung pani varguse toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Nikita Jung teadis, et poes olevad vallasasjad on tema jaoks võõrad, need on kellegi teise valduses ning kohtu hinnangul läkski ta Grossi Toidukaubad kauplusesse aadressil XXX eesmärgiga võtta sealt enda tarbeks kaupu, sest tal oli see juba varasemalt päev varem õnnestunud. 9.
  19. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Nikita Jung pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kuivõrd äravõetud vara väärtus ei ületanud KarS § 218 lg 4 ja KarS § 44 lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot, pani ka selles episoodis Nikita Jung toime võõra väheväärtusliku vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk siis eraldivõetuna KarS § 218 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsele koosseisule vastava teo. Süüdistatava Nikita Jungi poolt toime pandud omandivastaste süütegude kvalifikatsioon 9.
  20. Kohus leiab, et Nikita Jungi poolt toime pandud eeltoodud varguste puhul on tegemist süstemaatiliselt toime pandud omandivastaste süütegudega ning need on toime pandud grupis Anton Ivanoviga. 9.
  21. Riigikohtu praktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  22. aprilli
  23. a otsus asjas nr 3-1-187-08, p 10). Seejuures karistatakse isikut KarS § 199 lg 2 p 9 järgi üksnes nende varguste eest, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks, mitte aga varasemate varguste eest, mille eest on isikut juba karistatud ja millega põhjendatakse üksnes kriminaalmenetluse esemeks olevate 7 1-20-4771 varguste süstemaatilisust (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-87-12, p 12, samuti
  24. oktoobri
  25. a otsus asjas nr 3-1-1-82-15, p 10). 9.
  26. Kohus leiab, et käesoleval juhul on süstemaatilisuse tingimus täidetud. Nimelt eelpool leidis kohus, et Nikita Jung on toime pannud kaks talle süüdistusaktis inkrimineeritavat poevargust, mis on kvalifitseeritavad KarS § 218 lg 1 järgi. Nähtuvalt Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV väärteomenetleja T L 29.09.2019 otsusest karistati Nikita Jungi KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 120 eurot (tl 18-21). Eeltoodud väärteokaristus määrati Nikita Jungile seetõttu, et tema 24.08.2019 kell 19:54 XXX tegutsedes grupis koos tundmatu isikuga ebaseadusliku omastamise eesmärgil möödus viibides kaupluses „Grossi Toidukaubad“ kassarivist, jättes kauba (laste toorvorstikesed väärtusega 3, 18 eurot, ehe šašlõkk 600 g 5 tk väärtusega 20, 90 eurot) eest tasumata kokku summas 24, 08 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu grupi poolt, tekitades kauplusele „Grossi Toidukaubad“ varalise kahju suuruses 24, 08 eurot. Kassast möödumise hetkel kaup asus isiku seljakotis. Kaup ei ole tagastatud kauplusele. 9.
  27. Eeltoodust järeldub seega see, et süüdistatav on süstemaatiliselt pannud toime varavastaseid süütegusid, kuna toime pandud tegude vahel on sisuline seos ning välja joonistub süüdistatava ühtne käekiri süütegude toimepanemisel ning nähtuvalt varastatud esemetest ja varguste tehioludest, saab järeldada, et Nikita Jungil on lihtsalt harjumus varastada, mida kinnitavad kehtivad karistusregistri andmed (tl 75-77). Nimelt nähtub sealt, et ka varasemalt on Nikita Jungi karistatud väärteokorras mh KarS § 218 lg 1 järgi. Süüdistatav Nikita Jung ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et tal on lihtsalt nii kombeks. Nimelt tuleneb kriminaalasja materjalidest (tl 18-21), et Nikita Jung raha puudumisel on valinud ajaveetmiseks vajaliku söögi- ja joogikraami hankimise meetodiks varguste toimepanemise. Seetõttu tuleb tema poolt toime pandud eeltoodud varavastased süüteod kvalifitseerida kui süstemaatiliselt toime pandud vargused. 9.
  28. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Nikita Jungi ka selles, et ta pani mõlemad vargused toime grupis koos A I. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub KarS § 21 lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb KarS § 21 lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt RKKK 23.05.
  29. a otsus asjas nr 3-11-18-08). 9.
  30. Kohtu hinnangul nähtub mõlemast asitõendi vaatlusprotokollist selgelt see (tl 8-12 ja 26-27), et Nikita Jungil ja A I oli ühine tahe toime panna poevargused ning nad tegid seda kooskõlastatult. Nimelt nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (tl 8-12), et süüdistatavad läksid koos 24.08.2019 Grossi Toidukaubad kauplusesse ning ühiselt valitakse välja alkohoolseid jooke, mis võetakse enda valdusesse. Samaaegselt lahkutakse ka kauplusest turvavärava, millel on läbikäiku keelav märk, alt läbi roomates. Eeltoodud isikute tegevus on kohtu hinnangul ühine ja kooskõlastatud ning mõlemal on kauplusest lahkudes käes ka kaupa, mille eest jäi tasumata. Seega oli sündmuse toimumine ka mõlema isiku kontrolli all. Seega saab eeltoodust järeldada, et mõlema kaastäideviija panus kuriteo toimepanemisel oli suur ning seega pandi see kuritegu toime grupis. 9.
  31. Ka süüdistatava poolt 25.08.2020 varguse toimepanemine toimus grupis koos A I. Nimelt nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (tl 26-27), et Nikita Jung ja A I valivad ühiselt välja kaubad, mida kauplusest ära võtta ning ka ühiselt panevad nad need kaubad A I valduses olnud seljakotti. 8 1-20-4771 Samuti toimub kaupluse kassast üheaegne väljumine jättes kauba eest tasumata. Kohtu hinnangul ka eeltoodud tõendist nähtub usaldusväärselt see, et ka 25.08.2020 varguse panid Nikita Jung ja A I toime ühiselt ja kooskõlastatult, kuna nad mõlemad hoidsid toimuvat enda kontrolli all ning mõlemal oli kaalukas panus ning seega saab jaatada seda, et nad mõlemad on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse teoplaani realiseerimisse. 9.
  32. Kokkuvõtvalt kriminaaltoimikus olevaid tõendeid kogumis hinnates leidis usaldusväärselt tõendamist see, et süüdistatav Nikita Jung pani toime nii 24.08.2019 kui ka 25.08.2019 süstemaatiliselt vargused grupis A I. Seega on süüdistusaktis antud Nikita Jungi kuritegelikule käitumisele õige karistusõiguslik hinnang kvalifitseerides tema poolt toime pandu KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi. II
  33. Nikita Jungile mõistetav karistus 10.
  34. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-199-06). Seejuures tuleb toonitada, et KarS § 56 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 10.
  35. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate ja/või raskendavate asjaolude esinemisel nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11). KarS § 56 lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 10.
  36. Süüdistatav Nikita Jung on toime pannud tahtlikult kaks vargust grupis ja süstemaatiliselt ning karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada ka tema varasemat karistatust, mille kohaselt teda on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Viimati karistati teda kriminaalkorras Viru Maakohtu 06.11.2017 otsusega (tl 5255) KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega 3 kuud. Nimetatud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 29.11.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra, s.o 4 aastat 10 kuud ja 15 päeva vangistust. Nikita Jungile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.03.
  37. 10.
  38. Viru Maakohtu 06.12.2018 määrusega (tl 56-60) vabastati Nikita Jung temale Viru Maakohtu 06.11.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrati Nikita Jungile katseaeg kuni 14.05.2021 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 24 kuuks allutati Nikita Jung kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Eeltoodust järeldub see, et Nikita Jung pannes vargused toime 24.08.2019 ja 25.08.2019 tegi seda katseajal, mil ta oli vabastatud Viru Maakohtu 06.11.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Nähtuvalt Viru Vangla 13.04.2020 vastusest päringule nr 79 1-20-4771 1/14603-2 (tl 69-70) Nikita Jung vabanes Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 06.11.2017 otsusega nr 1-17-10056 mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega 27.12.2018 ning tema kandmata karistuse osa on 2 aastat 4 kuud ja 17 päeva. 10.
  39. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 8 kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. 10.
  40. KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja et kaitsta õiguskorda ei ole võimalik karistada Nikita Jungi käesoleval juhul rahalise karistusega, arvestades tema eelnevat korduvat kuritegelikku käitumist (sh on teda varasemalt karistatud Viru Maakohtu 07.07.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5534 mh ka KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi vangistusega), sest selline karistus ei saavutaks karistuse eripreventiivset eesmärki. Rahalise karistuse mõistmise välistab ka see, et süüdistataval puudub hetkel legaalne sissetulek. Ka varasematel aastatel on Nikita Jungi legaalne sissetulek olnud väga väike nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti poolt peetavast maksukohuslaste registri väljavõttest (tl 61) ning seega pole võimalik eeldada säästude olemasolu. Süüdistatava ütlused võimaluse kohta asuda ametlikult tööle on paljasõnalised. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada Nikita Jungi süü suurust, mida mõjutab kuriteo episoodide arv - käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud kaks vargust kahel järjestikusel päeval ning seda kohtu hinnangul tahtluse intensiivseimas vormis, s.o kavatsetult. Nimelt nähtub videosalvestustelt, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollides (tl 8-12 ja 26-27), et süüdistatav läks kauplusesse juba plaaniga toime panna vargus, sest kummalgi korral ei võtnud ta ega ka kuriteo kaastäideviija ostukorvi või ostukäru. Seega tegemist ei olnud hetkeajendil tekkinud sooviga võtta ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis suurendab süüdistatava süüd. Samuti ei saa jätta süü hindamisel arvestamata seda, et käesoleval ajal on kannatanule tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitamata. 10.
  41. Ka nähtub kriminaalasja materjalidest, et varastatud vallasasjadeks olid sellised asjad, mida tavaliselt tarvitatakse ühistel vabaajaveetmise üritustel. Seega ei olnud tegemist hädavajalike esmatarbe kaupadega. Nimetatut tõendavad ka kiirmenetluse otsuses 24.09.2019 (tl 18-21) kajastatud menetlusaluse isiku ütlused, mille kohaselt tahtis ta tuttava A aega veeta, aga neil ei olnud raha. Seega ei varastanud Nikita Jung seoses enda tühja kõhuga või januga, vaid pigem seoses sellega, et hilisemalt mõnusalt varastatud kraami pruukides aega veeta. Kohtu jaoks ei ole kerge ülesanne saata noort inimest pikaks ajaks vangi, kuid kohtu hinnangul on see käesoleval juhul vältimatu, sest Nikita Jungi on katseajal karistatud ka muude väärtegude toimepanemise eest ning tal oli õnne, et teda ei karistata 24.08.2019 teise varguse toimepanemise eest kriminaalkorras. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul selgelt seda, et Nikita Jung ei ole osanud hinnata talle antud võimalust kanda ära kandmata karistus vabaduses leebemates tingimustes. Nähtuvalt Viru Maakohtu 06.12.2018 määrusest (tl 56-60), kus otsustati vabastada Nikita Jung temale Viru Maakohtu 06.11.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile, on Nikita Jung välja toonud, et hoidub vabanemisel kriminaalse tutvusringkonnaga suhtlemisest. Kohus on eeltoodud määruses ka märkinud, et materjalidest nähtub, et Nikita Jung suudab nüüdseks ise teha otsuseid ega lase end teiste poolt mõjutada. Seega arvestades eeltoodut on kohtu hinnangul alus kahelda Nikita Jungi poolt kohtuistungil välja toodus, mille kohaselt ta sattus A I mõju alla. Seda ka seetõttu, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt (tl 1-2) on A I aastaid noorem kui Nikita Jung. Seega on alust kahelda selles, et süüdistatavat kallutati kuritegude toimepanemisele, sest seda ei kinnita ka asitõendi vaatlusprotokollidest (tl 8-12 ja 26-27) nähtuv. Nimelt on võimalik nende tõendite pinnalt täheldada seda, et mõlemad vargust toime panevad isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult valides endale meelepäraseid vallasasju võttes need enda valdusesse. Välja ei joonistu see, et kummalgi kuriteo kaastäideviijal oleks toimepandud kuritegude toimepanemisse kaalukam panus ning ei nähtu ka see, et toimuks kellegi kamandamist. 10 1-20-4771 10.
  42. Kohus möönab, et kuritegude toimepanemisest on möödunud juba ligi üks aasta ning viimase väärteokorras karistatava teo pani Nikita Jung toime 22.12.2019, mil teda karistati PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna otsusega KarS § 275 lg 1 järgi rahatrahviga 960 eurot. Süüdistatav Nikita Jung on ise välja toonud, et ta on maha rahunenud. Kohus tahab loota, et see vastab tegelikkusele. Samas kohus selles päris kindel olla ei saa ja seda eelkõige seetõttu, et varasemalt on Nikita Jungi õigusvastane käitumine olnud tihe. Kohtuistungil ei jäänud kohtul ka sellist muljet, et tegemist oleks kergesti mõjutatava isikuga, keda on varasemalt tõmmatud õigusrikkumiste toimepanemisele kaasa tema tahte vastaselt. Pigem tajus kohus seda, et tegemist on noore iseteadliku inimesega, kes kuidagi ei taha vanglasse tagasi sattuda seoses karistuse kandmisega. 10.
  43. Kohus arvestab ka karistuse mõistmisel seda, et Nikita Jungi õpingud on pooleli. Õnneks neid saab jätkata ka vanglas viibides, kus õppides on kohtu hinnangul ka suurem tõenäosus, et süüdistatav omandab automehhaaniku eriala, sest vabaduses olevaid ahvatlusi, mis võivad takistada eeltoodu teoks saamist, seal ei ole. Kindla eriala olemasolu suurendab tõenäosust, et pärast vanglast vabanemist asub süüdistatav õiguskuulekale teele ning jätkab edasist elu korraliku seaduskuuleka pereinimesena. Seega reaalse vangistuse mõistmine ei tähenda kohtu hinnangul seda, et Nikita Jung kaotab kõik nagu ta on enda viimases sõnas välja toonud. Tegemist on noormehega, kes on veel väga noor ning kelle puhul alla kolmeaastases vangistuses viibimine (ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel veel palju lühem aeg) ei tähenda seda, et perekond jääbki loomata. Enne kindla eriala omandamist olekski eeltoodud ettevõtmine enneaegne, sest tagatud poleks püsiv legaalne sissetulek. 10.
  44. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et esineb karistust kergendav asjaolu, s.o süüdistatava poolt süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud käesoleval juhul puuduvad. Samas hinnates süüdistatava süü suurust, mille hindamisel ei saa jätta seega arvestamata seda, et kokku pani süüdistatav toime kaks vargust kavatsetult ning ka seda, et vargustega tekitatud kahju summa on väike, kuid sellele vaatamata pole seda vabatahtlikult senini tasutud peab kohus põhjendatuks karistada Nikita Jungi oluliselt alla keskmäära jääva karistusega, s.o 4 kuu pikkuse vangistusega. Kuna kohus arutas seda kriminaalasja lühimenetluses, siis

§ 238

lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Nikita Jungile karistuseks 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 06.11.2017 kohtuotsuse järgi mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistuse osa, s.o 2 aasta 4 kuu ja 17 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista Nikita Jungile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aasta 7 kuu ja 7 päeva pikkune vangistus.

§ 414

lg 1 alusel teatab maakohus Nikita Jungile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Nikita Jungi vanglasse saabumise aeg. III

  1. Kannatanu AS O tsiviilhagi osas tehtud otsustus 11.
  2. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu AS OG Elektra esitanud tsiviilhagi kahju 68,66 euro hüvitamiseks (tl 35-37). Nähtuvalt kannatanu AS O vastusest nõudekirjale kriminaalasjas 18.06.2020 nr 227 on kannatanu teatanud, et on nõus vähendama 05.02.2020 kriminaalasjas nr 19233001252 esitatud nõuet 61, 30 euro võrra ning palub mõista Nikita Jungilt kannatanu AS O kasuks välja 24.08.2019 kella 17:05 paiku XXX asuvast kauplusest Grossi Toidukaubad toimepandud vargusega tekitatud kahju kogusummas 7, 36 eurot (tl 78-79). Süüdistatav tunnistas tsiviilhagi nagu ka tema kaitsja. 11 1-20-4771 11.
  3. Kohus leiab, et tsiviilhagi tuleb rahuldada, arvestades süüdistatava õigeksvõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Eeltoodust tulenevalt on kohus seotud kostja õigeksvõtuga. 11.
  4. Seega kannatanu tsiviilhagi tuleb rahuldada arvestades süüdistatava õigeksvõttu ning mõista Nikita Jungilt välja kannatanu AS O (registrikood XXX, asukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 7, 36 eurot, mis tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele XXX Swedbank pangas. IV
  5. Kohtu seisukoht asitõendite suhtes võetavate meetmete osas 12.1.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. 12.2. Kohus leiab, et kolm DVD-R plaati videosalvestistega, mis asuvad hoiul kriminaalasja materjalides, on põhjendatud jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. V 13. Kriminaalmenetluse kulude suurus ja jaotus 13.1. Kohus peab

§ 180lg 1 alusel põhjendatuks Nikita Jungilt välja mõista menetluskulud.

13.2. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 p 4).

13.3.

§ 180

lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). 13.4.

§-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Nikita Jungilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 876 eurot, milline summa vastab 1,5 kuupalga alammäärale. Nimelt on kuupalga alammääraks alates

  1. jaanuarist 2020 Vabariigi Valitsuse
  2. detsembri
  3. a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 584 eurot. 13.
  4. Nikita Jungile riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu kokku 129, 60 eurot (tl 83-85) ja kohtus 242, 88 eurot (tl 106-108). 13.
  5. Eeltoodust tulenevalt peab seega kohus põhjendatuks mõista süüdistatav Nikita Jungilt välja kokku 1248 eurot kriminaalmenetluse kulude katteks, mis moodustub sundrahast 876 eurost ja muudest kriminaalmenetluse kuludest kokku 372, 48 eurot. 13.7.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise 12 1-20-4771 korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt ja kas on põhjendatud määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 13.8. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud jätta mingi osa kohtu poolt väljamõistetavatest menetluskuludest riigi kanda

§ 180lg 3 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Kohus ei pea ka väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvalekaldumist põhjendatuks resotsialiseerumisväljavaadet silmas pidades, kuna Nikita Jungi on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja käesoleva kriminaalasja raames pani ta süstemaatiliselt varguseid toime katseajal olles eelnevalt vabastatud ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Seega puudub objektiivne alus seisukohaks, et menetluskulude osaline riigi kanda jätmine võib avaldada mõju tema õiguskuulekusele. Arvestades aga väljamõistetavate menetluskulude kogusummat ja seda, et karistuseks on reaalne vangistus ning kinnipeetule ei ole tagatud töö tegemise võimalus, siis määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.