Obsah (10)

§ 62§ 444§ 3141§ 367§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178

2-20-101380 KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Mare Laanoja Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Eesti Inkasso OÜ (avaldaja/hageja) esitas 15.01.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M Klt (võlgnik/kostja) 2 858,40 euro saamiseks.
2. 04.02.2020 tegi Pärnu Maakohus võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 03.03.2020 vastuväite. Seetõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 16.03.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2 2-20-101380
3. Hageja esitas 06.04.2020 kostja vastu hagi, mille Harju Maakohus võttis 17.04.2020 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.
4. Nõude aluseks on BestCredit OÜ ja kostja vahel 18.09.2019 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel andis BestCredit OÜ kostjale laenu summas 2 500 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel võrdsete intressi- ja põhiosamaksetena. Kostja jättis osamaksed tasumata ning laenuandja ütles laenulepingu üles 03.01.
6. 03.01.2020 loovutas BestCredit OÜ võlanõude hagejale ning teavitas sellest kostjat. Hageja nõuab lepingust tulenevalt põhivõlgnevust summas 2 500 eurot, intressi perioodi 18.09.2019-02.01.2020 eest 325,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist summas 310,94 eurot (perioodi 19.10.2019-03.01.2010 eest) ning edasiulatuvat viivist põhivõlalt 2 500 eurot määras 0,1260% päevas. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 542 eurot (riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulu 192 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
7. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte e-posti teel

§ 3141lg 2 alusel 16.06.2020.

Hagile vastamise tähtaeg möödus 06.07.

1. Kostja ei ole Harju Maakohtu 17.04.2020 määrus täitnud ja hagile vastanud.
2. Kohus leiab, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt – ulatuses, milles see on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja ei ole ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (06.07.2020) ega käesoleva ajani hagile vastanud.
3. Kohus märgib, et hageja nõuab kostjalt viivist määras 0,1260% päevas, s.o 45,99% aastas. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (5,74875 korda). Riigikohtu praktika kohaselt on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14.06.2005 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohtu hinnangul on seega tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega. Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk perioodi 19.10.2019-06.04.2020 (hagi esitamise kuupäev) eest summas 93,70 eurot (2 500 x 0,021918% x 171). 9.

§ 367

alusel nõuab hageja viivist põhivõlgnevuselt kuni hagiavalduse esitamiseni kindla summana ja alates 07.04.

1. protsendina. Kohus leiab, et on põhjendatud välja mõista edasiulatuv viivis põhinõudelt 2 500 eurot seadusjärgses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

11.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 143 p 4, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. 3 2-20-101380

1. Riigilõivu tasumist 350 eurot on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 2 töötunni eest, kokku 192 eurot (s.o 96 eurot/h). Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulu põhjendatud.
2. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldati osaliselt (78% ulatuses), tuleb kostjalt välja mõista hageja põhjendatud menetluskulud 78% ulatuses ning ülejäänud menetluskulud jätta hageja enda kanda.
3. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu hüvitamiseks 422,76 eurot (s.o 350 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 192 eurot kokku 542 eurot, millest 78% on 422,75%). Tsiviilasja materjalide alusel pole kostjal menetluskulu tekkinud. 15.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 16.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4