Obsah (9)

§ 131§ 47§ 631§ 134§ 132§ 115§ 133§ 130§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. september 2020. a Tsiviilasja number 2-19-20562 Tsiviilas

) § 131 lg 1 p 61 kohaselt ei olnud kohtutäituril õigust töövõimetoetusest kinnipidamisi teha. Hetkel on kohtutäitur tekitanud olukorra, kus Töötukassa maksab avaldajale töövõimetoetust, mis kantakse avaldaja kontole, kuid avaldajal ei ole võimalik seda kasutada.

1. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt edastas kohtutäitur
2. detsembril 2016 elektroonilise arestimise süsteemi kaudu avaldaja kontode arestimise korralduse. Arestimise süsteemi vahendusel laekusid kohtutäiturile teated avaldaja konto arestimisest Danske Bank AS Eesti filiaalist ja Eesti Maksu- ja Tollimetist. Teistest Eestis tegutsevatest krediidiasutustest ja välisriikide krediidiasutuste filiaalidest laekus kohtutäiturile arestimise süsteemi kaudu info avaldaja nimele avatud kontode puudumise kohta sh laekus kohtutäiturile info, et võlgnikul puudub konto SEB Pank AS-is. Täiteasjade nr 084/2016/3279 ja 084/2017/28686 peatamise kuupäeva seisuga oli võlgnikul avatud arvelduskonto Danske Bank AS-is. Kohtutäitur on täitemenetluse peatamise otsused edastanud Danske Bank AS Eesti filiaalile, Eesti Maksu- ja Tolliametile, võlgniku tööandjale ning sissenõudjatele ja avaldajale. Avaldaja ja krediidiasutuse vahelisest lepingust tulenevalt võib krediidiasutusel olla õigus peatada konto arestimise puhul avaldajale teatud teenuste osutamist. Tegemist on avaldaja ja panga vahelisest suhtest tulenevate olemuslikult kokkuleppeliste piirangutega. Kohtutäitur on täitemenetluste peatamise otsused SEB Pank AS-ile edastanud. SEB Pank AS on teadlik täitemenetluste peatamisest ja peab võimaldama avaldajal tema arvelduskontole laekuvaid summasid kasutada. Pärast SEB Pank AS-ile täitemenetluse peatamise otsuste edastamist ei ole kohtutäiturile avaldaja arvelduskontolt kinnipidamisi tehtud. Peatatud täitemenetlustes puudub kohtutäituril õigus teha konto arestimise osas muudatusi. Kohtutäitur ei nõustu avaldaja arvamusega, et konto arestist vabastamine elatusmiinimumi ulatuses on sellise sisuga toiming, mida võib täitemenetluse peatamise korral teha. Kohtutäitur ei saa peatatud täitemenetluses arestimist ja selle ulatust puudutavaid toiminguid omaalgatuslikult kohtu korralduseta teha - see läheb hagi tagamise abinõu eesmärgiga vastuollu. Avaldajal on võimalik taotleda hagi tagamise abinõu muutmist viisil, mis näeb kohtutäiturile ette õiguse edastada SEB Pank AS-ile korraldus arestimisakti muutmiseks.
3. Sissenõudja Swedbank AS toetas kohtutäituri seisukohta. Sissenõudja Swedbank Liising Aktsiaselts kaebusele seisukohta ei esitanud. MAAKOHTU SEISUKOHT
4. Tartu Maakohus jättis
5. juuni
6. a määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri
7. detsembri
8. a otsuse peale täiteasjades nr 084/2016/3279 ja 084/2017/2686 rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. 3 Avaldaja väide, et töövõimetoetusele üldse sissenõuet pöörata ei saa, ei vasta tõele. Töövõimetoetusele saab erandjuhul sissenõude pöörata (

§ 131

lg 1 p 61).

§ 47

lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse.

§ 47

lg 12 teise ja kolmanda lause järgi peatub täitemenetluse peatamise ajaks arestimisakti alusel nõude täitmine. Võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima.

§ 47

lg 12 esimene lause näeb ette, et täitemenetluse peatamise korral edastab kohtutäitur täitemenetluse peatamise otsuse viivitamata kolmandale isikule, kes täidab võlgniku vara suhtes kohtutäituri arestimisakti. Seega tulnuks täitemenetluse peatamise otsused edastada viivitamata SEB Pank AS-ile. Kui krediidiasutus ei kasuta elektroonilise arestimise infosüsteemi (

§ 631), tuleb teave ja dokumendid edastada muul viisil.

Tähtsust ei oma, et täitemenetluse algatamise ajal ja täitemenetluse peatamise ajal ei olnud avaldajal SEB Pank AS-is kontot. Pärast avaldajalt 21. oktoobril 2019 teate saamist, et tema töövõimetoetus hakkab laekuma SEB Pank AS-i, tulnuks kohtutäituril täita oma

§ 47

lg-st 12 tulenevat kohustust ning viivitamatult edastada peatamise otsused ka avaldaja poolt viidatud pangale. Kohtutäitur on peatamise otsused edastanud SEB Pank AS-ile alles

1. detsembril
2. Seega on õige avaldaja väide, et kuna SEB Pank AS-ile peatamise akte ei edastatud õigel ajal on kohtutäitur rikkunud avaldaja õigust kasutada igakuist seadusega ettenähtud mittearestitavat sissetulekut. Samas on nüüdseks kohtutäitur rikkumise kõrvaldanud ja
3. detsembri
4. a otsusega
5. novembril 2019 ja
6. detsembril 2019 laekunud raha avaldaja SEB Panga AS kontole tagastanud. Kohtutäitur saab teha ja antud juhul on ka teinud korraldusliku sisuga toimingu, kandes avaldaja kontole tagasi arestimisakti alusel laekunud summad. Antud juhul on täitemenetlused peatatud, peatamise otsused on SEB Pank AS-ile edastatud ning nõude täitmine on

§ 47

lg 12 alusel peatunud, seega on avaldaja kontole laekuvad summad arestimise alt väljas ning avaldajal peab olema võimalik oma kontole laekuvaid summasid vabalt kasutada. Asjaolu, millisel viisil (kas saab ainult sularaha välja võtta, kas ja millises ulatuses kaardiga tasuda, interneti panka kasutada vms) pank kontole laekuvaid summasid kasutada võimaldab, sõltub panga ja avaldaja vahelisest lepingust. Kuna käesoleval juhul ei saa täitemenetluse peatamise tõttu arestimisakti täita, ei ole võimalik teha ka arestimisaktiga otseselt seonduvaid toiminguid nagu näiteks selle muutmine

§ 134lg 1 järgi, sest peatamise tõttu on tehtud täitetoimingud jõus.

Seega on täitur õigustatult jätnud avaldaja kaebuse selles osas rahuldamata. Sissetuleku arestimise piirangud

§-de 130–136 kohaselt peavad kehtima ka hagi tagamise määruse alusel alustatud täitemenetluses hagi tagamise abinõu kohustatud subjekti suhtes, kelle kohta ei ole veel tehtud menetlust lõpetavat kohtulahendit. Piiranguid tuleb arvestada nii juhul, kui kohus ei ole hagi tagamise määruses märkinud midagi peale nt pangakonto arestimise kohustuse, kui ka juhul, mil kohus on hagi tagamise määruses määranud kindlaks kindla rahasumma, mille ulatuses ei tohi sissetulekuid arestida (Riigikohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16). Seega tuleb kohtutäituril ka hagi tagamise määruse täitmisel jälgida sissetuleku arestimise piiranguid ning arestimisakti täitmise jätkamisel saab kohtutäitur võlgniku avalduse alusel arestimisakti muuta. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri
4. detsembri
5. a otsuse peale täiteasjades nr 084/2016/3279 ja 084/2017/2686 rahuldamata ja saata asi kohtutäiturile tagasi uue otsuse tegemiseks. Avaldaja palub jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. 4 Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et kuna täitemenetlused täiteasjades nr 084/2016/3279 ja 084/2017/2686 on peatatud ning täituri poolt on täitemenetluse peatamise otsused pangale esitatud, saab avaldaja oma kontole laekuvaid sissetulekuid vabalt kasutada.

§ 47

lg 12 kohaselt edastab kohtutäitur täitemenetluse peatamise korral täitemenetluse peatamise otsuse viivitamata kolmandale isikule, kes täidab võlgniku vara suhtes kohtutäituri arestimisakti. Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine. Võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima. SEB Pank AS-i

1. juuni
2. a vastuse kohaselt kui täitemenetluse peatamise tagajärjel tekib võlgnikule õigus oma raha kasutada, peab kohtutäitur saatma krediidiasutusele arestimisakti muutmise korralduse, millest selgub millises ulatuses võlgnik oma raha kasutada võib. Pank ei saa omal algatusel teha muudatusi arestimisaktis. Elektroonilise arestimissüsteemi teenuse (mida täitur igapäevaselt kasutab) üldtingimustes on kirjas, et täitur peab muutma aresti, mitte pank ei saa otsustada, kuidas arestitud kontoga käituda. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Maakohus asus õigesti ja põhjendatult seisukohale, et peatatud täitemenetluses ei tohi kohtutäitur teha toiminguid, mis on otseselt suunatud arestimisakti täitmisele. Vastasel juhul läheks see vastuollu täitemenetluse peatamise eesmärgiga. Kohtutäitur ei nõustu avaldajaga, et konto arestist vabastamine elatusmiinimumi ulatuses on sellise sisuga toiming, mida võib täitemenetluse peatamise korral teha. Kui kohtutäitur teeb peatatud menetluses otsuse vabastada teatud ulatuses võlgniku konto aresti alt, siis tähendab see seda, et kohtutäitur on teinud ka otsuse, et seda summat ületav osa tuleb arestida. Sellist toimingut kohtutäitur peatatud menetluses teha ei tohi, kuid paraku on need omavahel vältimatult seotud. Mittearestitav sissetuleku osa ei ole seaduses üheselt määratud. Absoluutseks mittearestitavaks miinimumiks kehtiva õiguse järgi on Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Samas on see kohaldatav vaid

§ 132lg 12 esimeses lauses nimetatud eeldustel.

Üldkorras mittearestitavaks miinimumiks on ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurus. Küsimus, kas avaldaja kontole kohaldatav mittearestitav miinimum tuleb rakendada lähtuvalt

§ 132

lg-st 1 või lähtuvalt

§ 132

lg-st 12, on sisuline arestimisakti täitmisele suunatud toiming, mida peatatud täitemenetluses teha ei saa. Avaldajal on võimalik taotleda tsiviilasjas nr xxx kohaldatud hagi tagamise abinõu muutmist viisil, mis lubaks kohtutäituril määrata arestimise mittekuuluva miinimumi suurust ning sellest lähtuvalt edastada SEB Pank AS-ile korraldus arestimisakti muutmiseks.

§ 47

lg-st 12 tulenevalt summad, mis laekuvad võlgniku arvele täitemenetluse peatamise ajal, ei kuulu arestimisele. Avaldaja avas SEB Pank AS-s konto juba algatatud ja hagi tagamise korras peatatud täitemenetluse tingimustes. Konto avamisel oli avaldajal võimalik uurida SEB Pank AS-lt

§ 47

lg 12 kohaldamisega seonduvat, sh seda, kas täitemenetluse peatamise ajal kontole laekuvad summad kuuluvad arestimisele või mitte. Avaldajal oli vajadusel võimalik valida endale koostööpartneriks sellist makseteenuste pakkujat, kes lähtub

§ 47

lg 12 kohaldamisel nii Justiitsministeeriumi poolt antud, kui ka kohtupraktikas kinnituse leidnud tõlgendusest, mille kohaselt täitemenetluse peatamise ajal kontole laekuvad summad arestimisele ei kuulu.

1. Sissenõudjad ei ole määruskaebusele vastanud. 5 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 659, 657 lg 1 p 2 ja 667 lg 2 alusel uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale, tühistab kohtutäituri otsuse ja saadab kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks.
3. Avaldaja ja kohtutäitur ei vaidle selle üle, et kohtutäitur oli edastanud SEB Pank AS-ile avaldaja pangakonto arestimise akti enne, kui avaldaja oli pangas konto enda nimele avanud.

§ 115

lg 5 kohaselt kui kohtutäitur on saatnud krediidiasutusele täitmiseks võlgniku konto arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus avatava konto suhtes. Avatav konto on arestitud avamisest alates, välja arvatud juhul, kui konto avamist kontrollitakse

§-s 631 sätestatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu elektrooniliselt. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et täitemenetlused täiteasjades nr 084/2016/3279 ja 084/2017/2686 peatati enne avaldaja poolt SEB Pank AS-is konto avamist. 10. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäituril on kohustus täitemenetluse peatamise ajal tagada võlgnikule seadusega kehtestatud arestimisele mittekuuluvate minimaalsete vahendite kasutamist ning kas täitur saab muuta olemasoleva arestimisakti täitemenetluse peatamise ajal. Ringkonnakohus nõustub avaldaja väitega, et konto arestist vabastamine elatusmiinimumi ulatuses on sellise sisuga toiming, mida võib täitemenetluse peatamise korral teha. Maakohus ning ka menetlusosalised on õigesti viidanud

§ 47

lg-tele 1 ja 12, mille kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse, täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine, kuid võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima. Õige on ka see, et täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri väitega, et kui kohtutäitur teeb peatatud menetluses otsuse vabastada teatud ulatuses võlgniku konto aresti alt, siis tähendab see seda, et kohtutäitur on teinud ka otsuse, et seda summat ületav osa tuleb arestida. Ringkonnakohus märgib, et antud juhul oli täitur avaldaja pangakontosid arestinud (sh edastanud arestimisaktid krediidiasutustele, kus avaldajal aktide edastamise ajal veel kontosid ei olnud) juba enne täitemenetluste peatamist. Seega avaldaja pangakontod on juba arestitud ja täitur ei saa kontot samas asjas uuesti arestida. Tegemist on arestimisakti muutmisega

§ 134

lg 1 mõttes ning sissetuleku aresti alt vabastamisega

§ 133mõttes.

Ringkonnakohus leiab, et arestimisakti muutmine selliselt, et võlgnikule võimaldatakse kasutada rahalisi vahendeid temale seadusega ettenähtud miinimumi ulatuses, ei ole suunatud nõude täitmisele, seega ei ole täitemenetluse peatamise ajal keelatud toiming. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et

§-de 130–136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid ning piirangud peavad samal eesmärgil kehtima ka hagi tagamise määruse alusel alustatud täitemenetluses hagi tagamise abinõu kohustatud subjekti suhtes, kelle kohta ei ole veel ka tehtud menetlust lõpetavat kohtulahendit (Riigikohtu

1. novembri
2. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16.1). Maakohus on ka põhjendatult leidnud, et kohtutäituril tuleb ka hagi tagamise määruse täitmisel jälgida sissetuleku arestimise piiranguid. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et kohtutäitur saab võlgniku avalduse alusel arestimisakti muuta üksnes arestimisakti täitmise jätkamisel, s.t pärast täitemenetluse peatamise lõppemist.
3. Teatud osa võlgniku kaitseks kehtestatud piiranguid on absoluutse iseloomuga ja sissetulekute arestimine on täielikult keelatud. Nii ei või

§ 131lg 1 p 61 järgi arestida 6 töövõimetoetust.

Samas võib

§ 131

lg 2 alusel osal juhtudel erandina arestida

§ 131

lg 1 p-des 6–7 nimetatud üldjuhul mittearestimisele kuuluvaid sissetulekuid.

§ 132

näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja

§ 133

näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud

§-des 131 ja 132. Kohtutäitur peab juhul, kui ilmnevad

§-s 131 märgitud asjaolud, arestimisakti viivituseta täiendama. Kui kohtutäiturile on teada, et võlgniku pangakontole laekub töötutoetus, tuleb täituril pangale edastatavas teates mh märkida, et arestimisele ei kuulu Eesti Töötukassalt laekuv töötutoetus (Riigikohtu 15. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16, p 15). Kohtutäitur saab

§ 130

jj järgseid piiranguid täitemenetluses arvestada üldjuhul vaid võlgniku sellekohase avalduse alusel, sest enne arestimist ei ole kohtutäituril üldjuhul teavet, millist liiki sissetulekuid võlgnik saab ja kuhu arvelduskontole see laekub. Kui võlgniku avalduses esitatud andmed annavad alust osa sissetulekutest aresti alt vabastada, peab kohtutäitur

§ 133lg 1 teise lause alusel seda tegema kolme tööpäeva jooksul.

Seega on võlgniku käsutuses tõhus õiguskaitsevõimalus, mis kehtib ka hagi tagamise määruse alusel peatatud täitemenetluses. Hagi tagamise korras täitemenetluse peatamise eesmärk on täitetoimingute tegemise välistamine täitemenetluses. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus täitemenetlus on peatatud eesmärgiga välistada nõude täitmisele suunatud toimingute tegemine, ei saa olla välistatud võlgniku õiguste kaitsele suunatud toimingute tegemine, milleks on ringkonnakohtu hinnangul võlgnikule seadusega ettenähtud elatusvahendite käsutamise võimaldamine. Kohtutäituril olnuks kohustus tagada võlgnikule seadusega ettenähtud vahendid kehtiva täitemenetluse puhul. Võlgnikule seadusega ettenähtud miinimumvahendite käsutamise võimaldamine ei riiva kuidagi sissenõudja õigust peatatud täitemenetluses. Seega ei saa täitemenetluse peatamine seada võlgniku halvemasse olukorda, kui ta oleks olnud täitemenetluse aktiivse kestvuse ajal. 12. Ringkonnakohus ei saa otsustada vara, sh pangakonto, arestist vabastamise üle, vaid seda peab tegema kohtutäitur, sest tema juhib ja korraldab menetlust

§ 3lg 1 kohaselt.

Ringkonnakohus ei hinda sisuliselt kohtutäituri väidet mittearestitava sissetuleku osa kohta. Tegemist on küsimusega, mida täituril tuleb hinnata avaldaja kaebust uuesti lahendades.

1. Avaldaja määruskaebuse rahuldamise ning maakohtu määruse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohtutäituri kanda. Kuivõrd ringkonnakohtu määrusega muudeti maakohtu määrust määral, mis tõi kaasa ka menetluskulude jaotuse muutmise, jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (Riigikohtu
2. novembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2;
4. aprilli
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj). Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 7