KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 2. oktoober 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-15355 Tsiviilasi Vaidlustatud mää

) § 137 lg-d 1 ja 2 ning § 123 lg 1. Kohus põhjendas, et lähtub asja lahendamisel eelkõige lapse huvidest ja heaolust. Alates sünnist on laps elanud koos isaga, kes on taganud lapsele kasvamiseks ja arenguks sobiva keskkonna. Ema lapsega tema esimese eluaasta jooksul praktiliselt koos elanud ei ole. Ema ei ole lapse vastu praktiliselt huvi tundnud, etteheited isa sugulaste käitumise kohta ei ole usutavaks põhjenduseks, miks ema lapse elus osalenud ei ole. Isa on korduvalt avaldanud, et ta ei ole vastu lapse ja ema kohtumistele. Ema käitumisest ei nähtu sisulist ja tõelist soovi lapsega kohtuda või lapse kasvatamisega tegeleda. Ema soov kohtuda lapsega ainult ema määratud tingimustel jalutuskäigu ajal, ei tõenda, et emal oleks sisuline soov lapsega kohtuda. Kui isa oleks takistanud ema ja lapse kohtumisi, oleks emal olnud võimalik varasemalt kohtusse pöörduda enda ja lapse õiguste kaitseks. Ema esitas avalduse kohtusse aga peale seda, kui isa esitas ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse. Ema saadetud videod ja arusaamatud sõnumid isale ei jäta emast muljet kui vastustundlikust lapsevanemast. Videod alkoholijoobes emast surnuaial ja ema tehtud videod endast, kus ta teeb peegli ees koledaid hääli ja grimasse, üksnes kinnitavad, et selle isiku hoole all ei ole lapsel turvaline olla. Arusaamatu on ka ema käitumine, kui ta helistab isale kell 3 öösel eesmärgiga lapsega rääkida. Üldteada asjaolu on, et nii väikesed lapsed veel ei räägi. Taoline tegevus viitab kas joovastavate ainete kuritarvitamisele või psüühikahäirele. Isa on siiani käitunud vastutustundliku lapsevanemana, mida on kinnitanud kohaliku omavalitsuse asutuste esindajad. Isa on lasknud lapse vaktsineerida ning pannud ta lasteaia järjekorda. Ema selliseid lapse tulevikku suunatud tegevusi siiani teinud ei ole. Ema elab 2-toalises korteris koos oma emaga. Seega ei ole ema elukohas tingimusi, mis vastaksid lapse huvidele. Seevastu isa elukoht vastab lapse huvidele ning isa soosib lapse ja ema kohtumisi. Arvestades ema senist ebastabiilset käitumist, on lapse huvidega kooskõlas vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse igakordse viibimiskoha osas ning ainuhooldusõiguse andmine lõpetatud osas isale. 3

§ 143ja määras kindlaks ema ja lapse suhtluskorra.

Kohus leidis, et ema soovitud suhtluskord ei ole lapse huvides. Laps vajab stabiilset elukeskkonda ja päevarežiimi, kuid ei ole kindel, et ema on suuteline sellist elukorraldust lapsele pakkuma. Samuti arvestab ema pakutud suhtluskord üksnes tema, mitte isa huve, kes peab samuti töötama. Isa on pakkunud emale võimalusi lapsega kohtumiseks, aga ema on sellest keeldunud. Arvestades ema senist ebastabiilset käitumist, on põhjendatud lubada lapse ja ema kohtumisi üksnes isa või tema poolt määratud usaldusisiku juuresolekul. Maakohus ei tuvastanud, et suhtluskord vajaks detailset reguleerimist päevade, kordade arvu, kellaaja vms suhtes. MÄÄRUSKAEBUS

1. Isa esitas
2. juulil 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, milles tema avaldust ei rahuldatud. Maakohus hindas vääralt asjaolusid. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse suhtes ja ainuhooldusõiguse üleandmine isale on põhjendatud, sest ta teostab lapse suhtes hooldusõigust täies ulatuses ja ema ei soovi lapse eest hoolitseda. Ema psüühilise seisundi tõttu ei suuda ta last kasvatada ega ole sellest ka huvitatud. Arvestada oleks tulnud lapse esindaja ning kohaliku omavalitsuse asutuste esindajate arvamustega, kes toetasid isa avaldust.
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis emale, lapse esindajale ja kohaliku omavalitsuse asutuste esindajatele tähtaja sellele vastamiseks. Ema vaidleb kaebusele vastu, lapse esindaja ja kohaliku omavalitsuse esindajad toetavad kaebust. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle ringkonnakohtule, kuhu toimik saabus
4. augustil
5. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus ei lõpetanud vanemate ühist hooldusõigust last puudutavates küsimustes. Selles osas saab teha ringkonnakohus ise uue määruse, millega annab lapse hooldusõiguse isale täielikult üle. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
7. Määruskaebuses vaidlustab isa maakohtu määrust osas, milles maakohus tema avaldust ei rahuldanud. Suhtluskorra määramise osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Seega on selles osas maakohtu määrus jõustunud ja ringkonnakohus seda ei kontrolli. 13.

§ 137

lg 1 tulenevalt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 137

lg 3 kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. 14.

§ 123

järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt

1. veebruari 2016 määrus nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).
2. Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus kaalutlusotsustuse tegemisel diskretsioonipiire, sest on jättis sisuliselt põhjendamata, miks pole alust lapse hooldusõigust anda isale täielikult üle. Maakohus põhjendas määruses vaid isale ainuhooldusõiguse andmist lapse viibimiskoha osas, kuid muudes küsimustes hooldusõiguse analüüsi määrusest ei nähtu. 4

§ 116

lg 2, § 124 lg 1 ja § 127 kohaselt seisneb lapse hooldusõiguse teostamine mitmesuguste lapsega seotud praktiliste küsimuste otsustamises ja toimingute tegemises. Sõltuvalt asjaoludest (sh vanemate suhetest), võib ühine hooldusõigus osutuda takistavaks ja seega lapse huve häirivaks teguriks, kui üks vanematest näitab ennast vastutustundetuna ja koostöövõimetuna või on ta hooldusõiguse teostamisel täielikult passiivne. Asja materjalide kohaselt ei osale ema tegelikult hooldusõiguse teostamises ja puuduvad viited, et ta sooviks ja kavatseks ettenähtavas tulevikus seda teha. Nähtuvalt Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja arvamusest vestles lastekaitsespetsialist

1. augustil 2020 emaga, kes oli nõus, et lapse hooldusõigus antakse isale täielikult üle, kuna ta on haige ja tema tervislik seisund ei võimalda lapse hooldusõigust teostada. Ema soovib suhelda lapsega nädalavahetusel ning isa ei tee takistusi lapsega suhtlemisel. Sellest lähtuvalt ei ole ühise hooldusõiguse säilitamine lapse huvides, kuna ema tervislikust seisundist tulenevalt võib tema seisukoha teadasaamine lapsega seotud küsimustes osutuda aeganõudvaks või keerukaks ning seega kahjustada lapse huve. Ema ei vaidlustanud isa seniseid otsustusi lapse hooldamise peamistes küsimustes. Samas on ilmne väljavaate puudumise selleks, et vanemad asuks ühiselt lapsega seotud küsimusi arutama ja otsustama. Kui ühise hooldusõiguse teostamine ei ole sisuliselt kunagi toiminud, siis puudub alus arvata, et isale ainuhooldusõiguse andmine oleks lapse huve kahjustav. Arvestades lapse senist elukorraldust ja huve, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud viia lapse hooldusõiguse teostamise õiguslik raamistik vastavusse tegeliku olukorraga. See võimaldab isal edaspidi korraldada lapse igapäevaeluga seotud peamisi küsimusi sujuvamalt ja tõrgeteta. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul on kõiki asjaolusid kogumis arvestades lapse huvidega kõige paremini kooskõlas lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda ainuhooldusõigus isale. Emal säilib lapsega suhtlemise õigus.
2. Ainuhooldusõiguse üleandmisel isale arvestab ringkonnakohus üksnes kohtulahendi tegemise aja seisuga teadaolevate asjaoludega. TsMS § 480 lg 1 teine lause võimaldab kohtul asjaolude olulise muutumise korral varasemat määrust muuta.
3. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.
4. TsMS § 563¹ sätestab, et vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistris.
5. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. /allkirjastatud digitaalsel/ Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 5