3-20-1239/10

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

1. september 2020, Tartu 3-20-1239 Vahur Siku kaebus Tartu Vangla
2. mai
3. a käskkirja nr 6-2/356 tühistamiseks Vahur Siku määruskaebus Tartu Halduskohtu
4. juuli
5. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Vahur Sikk Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
6. Rahuldada Vahur Siku määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu
7. juuli
8. a määruse resolutsiooni punkt
10. Rahuldada Vahur Siku taotlus menetlusabi saamiseks ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Tartu Vangla tunnistas
12. mai
13. a käskkirjaga nr 6-2/356 kinnipeetava Vahur Siku süüdi Tartu Vangla kodukorra (TVK) p 1.6.
14. rikkumises ja määras karistuseks neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja kohaselt suhtles V. Sikk
15. aprillil 2020 Tartu Vangla teise üksuse juhiga kõrgendatud hääletoonil ebaviisakalt, öeldes talle: „Tõmba minema siit. Loll eesel“.
16. V. Sikk esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
17. mai
18. a käskkirja nr 62/356 tühistamiseks. Kaebaja selgitas kaebuses, et esitas üksuse juhile küsimuse, miks viimane ei täida enda tööülesandeid 4ega teavitanud erakorralisest poest tellimise võimalusest. Kuna üksuse juht andis mõista, et kaebaja ei ole mitte keegi, vastas V. Sikk, et „Mida sa siin siis üldse teed ja mine minema“. See oli mõeldud töökoha suhtes. Kaebaja sõnakasutuses ei esine väljendit „loll eesel“. Vestlust kuulsid pealt kaebaja kambrikaaslane ja kõrvalkambris viibinud kinnipeetavad. Menetlusse kaasati tunnistajana valvur, kes tegelikult ei kuulnud midagi. V. Sikk esitas halduskohtule ka taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kuna tal puudub sissetulek ja vangla tööd ei võimalda.
19. Tartu Halduskohus jättis
20. juuli
21. a määrusega V. Siku menetlusabi taotluse rahuldamata ja kaebuse käiguta, andes tähtaja riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks. Halduskohus leidis, et kuigi riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, tuleb kaebuse eduväljavaateid pidada kaebuses väljatoodud asjaoludel kasinaks. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et kaebaja rikkus TVK p-i 1.6.
22. Kaebaja kasutatud suhtlusmaneer oli negatiivse alatooniga ning ebaviisakas. Eeltoodu nähtub nii käskkirjas viidatud üksuse juhi
23. aprilli
24. a ettekandest kui ka sündmuse juures olnud valvuri
25. mai
26. a ütlustest. Kohtul puudub põhjus vanglaametnike selgituste usaldusväärsuses kahelda, kuivõrd eelduslikult ei ole vanglaametnikel huvi ja vajadust ebaõigeid ütlusi anda. Kaebaja väited valesüüdistuse kohta on paljasõnalised. Samuti ei esitanud kaebaja usutavaid põhjendusi, mis vanglaametnike väited ümber lükkaksid. Arvestades, et kaebaja ei olnud rahul üksuse juhi ametikohustuste täitmisega, on usutav, et ta võis olla ärritunud ning suhelda ametnikuga ebaviisakalt. Kaebaja varasemad samalaadsed käitumised ei tugevda tema positsiooni usaldusväärsust. Samuti ei saa kaebajale määratud karistust pidada ebaproportsionaalseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
27. V. Sikk esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu määruse tühistamist osas, millega ei rahuldatud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust. Kaebaja leiab, et tema tõeseid väiteid kinnitavad nii tunnistajate ütlused kui ka videosalvestis, mida vangla ei uurinud ning seetõttu ta pöördubki oma õiguste kaitseks kohtu poole. Menetlusse kaasati tunnistajana teine ametnik, kes asub madalamal ametiastmel. Reaalne olukord, videosalvestis ja tunnistajad tõendavad ametniku ütlustele vastupidist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
28. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele ning Tartu Halduskohtu
29. juuli
30. a määrus tuleb tühistada.
31. Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, sest kuigi kaebajal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks saab kaebuse eduväljavaateid pidada kasinaks. Ringkonnakohus nõustub, et majanduslikud eeldused menetlusabi taotluse rahuldamiseks on täidetud, kuid leiab, et menetlusabi andmisest keeldumine kaebuse piisavate eduväljavaadete puudumise tõttu on ennatlik.
32. Kaebuse eduväljavaadete hindamisel jõudis halduskohus järeldusele, et kaebusega vaidlustatud käskkirja andmiseni viinud intsidendis oli kaebaja suhtlusmaneer ebaviisakas ning ta rikkus distsiplinaarkaristuse aluseks olnud TVK p-i 1.6.
33. Halduskohtu järeldus põhineb haldusasja toimikus oleval Tartu Vangla
34. mai
35. a käskkirjal nr 6-2/356, millega karistati V. Sikku ebaviisaka käitumise eest neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Toimikusse on võetud ka V. Siku vaie ja vaideotsus, kuid mitte muid tõendeid. Asja materjalide juurde ei ole võetud üksuse juhi
36. aprilli
37. a ettekannet ega ka valvuri
38. mai 2020 ütluste protokolli. Samuti ei ole vaidlustatavast määrusest nähtav, et halduskohus oleks kaalunud kaebaja viidatud tõendite, s.o videosalvestise ja tunnistaja ütluste, kogumist. Samas tugineb hinnang kaebuse eduväljavaate puudumisest arusaamale, et kaebaja distsipliini rikkuv käitumine on tõendatud ja talle määratud karistus õigustatud. Selles väljendub hinnang, et kaevatava käskkirja aluseks olevad tõendid on piisavad distsiplinaarsüüteo tuvastamiseks ja kaebajal ei õnnestu kohtumenetluses vastupidist tõendada. Kuigi sarnaste vaidluste lahendamine võib lõpuks taandudagi nn sõna sõna vastu olukorra hindamisele ja seega ühe menetlusosalise versiooni eelistamisele teise ees, peab ringkonnakohus siiski ennatlikuks sellise hinnangu andmist ühe poole koostatud haldusaktide alusel, mille õiguspärasuse teine pool on kaebuses just kahtluse alla seadnud. Hilisemas menetluses võib tõepoolest selguda, et kohtu eelhinnang osutub õigeks ja kaebajal ei õnnestu saavutada kaevatava haldusakti tühistamist. Erapooletu kohtu poolt asja õigesti ja ausalt lahendamise põhimõttest ei kaldutaks kõrvale sel juhul kõrvale ka siis, kui kohus kaebuse edukusele antud eelhinnangu põhjal nõuab riigilõivu tasumist kaebajalt, kellel selleks majanduslikud võimalused puuduvad. Menetlusabi andmisest keeldumisel ei saa aga menetlusosalised kohtu eelhinnangu õigsuses tegelikult veenduda. Seega ei pruugi 2 menetlusosaliste jaoks selguda seegi, et õigusemõistmine on kooskõlas halduskohtumenetluse üldpõhimõtetega.
39. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa HKMS § 111 lg-t 1 mõista selliselt, et menetlusabi andmisest tuleb keelduda, kui kaebuse lahendamine nõuab faktiliste asjaolude tuvastamist ja ei ole selge, kas kaebaja suudab oma väiteid kohtumenetluses tõendada. See viiks kaebeõiguse kitsendamisele, võttes isikutelt tegeliku võimaluse oma õigusi kohtus kaitsta. Tõendamismenetlus toimub asja sisulisel läbivaatamisel, kusjuures vajadusel peab kohus ise tagama, et asja lahendamiseks olulised asjaolud saavad välja selgitatud. Arvestades, et kartserikaristuse määramise käskkirja vaidlustamist ei saa pidada kaebaja jaoks ebaoluliseks, tulnuks käesolevas asjas siiski eelistada kaebajale menetlusabi andmist isegi juhul, kui kohus kahtles kaebuse edukuses kaebuse väidete tõendamatuse tõttu.
40. Eeltoodu alusel ringkonnakohus rahuldab V. Siku määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu
41. juuli
42. a määruse ning teeb uue määruse, millega rahuldab menetlusabi taotluse ja vabastab V. Siku riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel käesolevas asjas. (allkirjastatud digitaalselt) 3