RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

§ 319

lg-s 3 toodud erand), mitte sellest, millal süüdistatav või kaitsja selle e-toimiku süsteemis vastu võtab. Mõjuvad põhjused, mis takistasid kohtumenetluse poolel kättesaadavaks tehtud otsusega tutvuda, on arvestatavad apellatsioonitähtaja ennistamisel. Kaebetähtaja ennistamist apellatsioonis ei taotletud. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1-19-5631

1. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla taotleb
2. aprillil 2020 esitatud määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistamist ja apellatsiooni saatmist samale kohtule sisuliseks lahendamiseks. Alternatiivselt palub ta apellatsioonitähtaja ennistada. 5.
3. Kohtuotsuse terviktekst tuleb lugeda teatavaks tehtuks alates selle avamisest kaitsja poolt etoimiku süsteemis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. aprilli
5. a määrus asjas nr 3-1-1-11-17). Apellatsioonitähtaeg hakkab kulgema alates maakohtu määratud teatavakstegemise ajast (praegusel juhul
6. märtsist 2020), kuid mitte hiljem, kui kaitsja on motiveeritud otsuse vastu võtnud. Kaitsja sai otsuse kätte
7. märtsil ja esitas kaebuse
8. märtsil 2020 ehk 15-päevase kaebetähtaja jooksul. Järelikult on apellatsioon tähtaegne. 5.
9. Kui Riigikohus asub seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, tuleb apellatsioonitähtaeg ennistada. E-toimiku teate järgi tuli kaebus esitada hiljemalt
10. märtsiks
12. Vastuses määruskaebusele nõustus prokuratuur ringkonnakohtu järeldustega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13. Esmalt lahendab kolleegium küsimuse, kas maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioon on tähtaegne (I), seejärel käsitleb apellatsioonitähtaja ennistamisse puutuvat (II) ja lahendab määruskaebuse (III). I 8.

§ 319

lg 2 järgi esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Lahendades küsimust sellest, kas ringkonnakohus jättis arutatavas asjas kaitsja apellatsiooni põhjendatult läbi vaatamata, tuleb vastata küsimusele, millal maakohtu otsus avalikult teatavaks tehti.

1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on õigesti arvutanud apellatsiooni esitamise tähtaega
2. veebruarist 2020 ehk ajast, kui otsus kohtumenetluse pooltele e-toimiku süsteemis nähtavaks ehk kättesaadavaks tehti. Otsuse avalikult teatavakstegemise all tuleb mõista päeva, mil otsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. See tähendab, et kaebetähtaja kulgema hakkamine ei olene sellest, kas mingid muud asjaolud takistavad poolel otsusega tutvuda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. juuli
4. a otsus asjas nr 3-1-2-4-12, p 31). Vaidlust ei ole selles, et hetkest, mil lahend e-toimiku süsteemis kohtumenetluse pooltele nähtavaks tehakse, saadetakse nende e-posti aadressile vastavasisuline teade ja neil on üldjuhul võimalik otsuse sisust teada saada. Järelikult on põhjendatud sellest hetkest arvestada ka apellatsiooni esitamise tähtaega.
5. Kaitsja seisukoht, et kaebetähtaega tuleb arvutada alates tegelikust otsusega tutvumisest, on seega väär. Samuti on asjakohatu kaitsja viide Riigikohtu
6. aprilli
7. a lahendile asjas nr 3-1-1-11-
8. Selles lahendis käsitles kolleegium

§ 319

lg-t 5, mis seob apellatsioonitähtaja uuesti kulgema hakkamise riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisega kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisega. Nagu öeldud, sõltub

§ 319

lg-s 2 sätestatud kaebetähtaja algus otsuse avalikult teatavakstegemisest, mitte selle kättetoimetamisest. Seega on tegemist erinevate olukordadega.

1. Eeltoodust tuleneb, et maakohtu otsuse peale apellatsiooni esitamise viimaseks päevaks oli
2. märts
3. Kaitsja esitas kaebuse
4. märtsil 2020 ehk hilinenult. II 12.

§ 319

lg 7 järgi võib ringkonnakohus apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Praeguses asjas ei taotletud apellatsioonis menetlustähtaja ennistamist. Küll aga esitas kaitsja sellesisulise taotluse ringkonnakohtu määruse peale esitatud kaebuses. Kaitsja hinnangul oli apellatsioonitähtaeg mitmeti mõistetav. Seejuures juhib ta tähelepanu e-toimiku infosüsteemist saadetud teatele, mille järgi oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 19. märts 2020. 13. Riigikohus on selgitanud, et kohtuotsuses või -määruses esitatud seadusele mittevastav lahendi vaidlustamise kord ei muuda iseenesest seaduses kirjeldatud kaebekorda ega selle tähtaegu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-1-1-75-08, p 10). Samas on 2

§ 172

lg 3 järgi võib vastava taotluse esitada 14 päeva jooksul alates päevast, mil langes ära kaebetähtaja möödalaskmise tinginud takistus. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul peab isik esitama tähtaja ennistamise taotluse koos selle toimingu tegemisega, milleks tähtaja ennistamist taotletakse, ehk praegusel juhul koos apellatsiooni esitamisega. Kuna e-toimiku teates märgitud eksliku kaebetähtaja puhul ei ole tegemist takistuse kui faktilise asjaoluga, vaid ebaselgusega õiguslikus olukorras, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud aktsepteerida võimalust, et tähtaja ennistamise taotlus esitatakse 14 päeva jooksul pärast seda, kui ringkonnakohus jätab kaebuse läbi vaatamata, võttes seisukoha selle tähtaegsuse kohta. (Vt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a määrus nr 1-17-7210/11, p 9.1.)
3. Ringkonnakohus tegi määruse apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta
4. märtsil 2020 ja samal päeval tehti see süüdistatavale ja tema kaitsjale e-toimiku süsteemis nähtavaks. Järelikult tuleb samast päevast arvutada tähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaega. Seda sõltumata asjaolust, et kaebuse Riigikohtule on esitanud uus kaitsja. Määruskaebusele lisatud volikirja kohaselt volitas H. Ots vandeadvokaat R. Ainlat enda huve Riigikohtus esindama
5. aprillil
6. Kaitseülesannet võttes pidi kaitsja seega arvestama, et

§ 172lg 3 kohase tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks on tal aega 13.

aprillini

1. Kaitsja esitas taotluse aga
2. aprillil
3. Kuna apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus on esitatud hilinenult, ei edasta kolleegium seda ringkonnakohtule, vaid jätab läbi vaatamata (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. detsembri
5. a määrus nr 1-17-7210/11, p 9.1). III
6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. märtsi
2. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse jätab kolleegium läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Eriarvamus: 1-19-5631/42 3