2-19-15637/15

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-15637 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi S. D. hagi G. M. ja D. M. vastu isaduse vaidlustamise nõudes Hagihind 3500 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: S. D. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx) Hageja lepinguline esindaja: O. V. (e-post: xxx) Kostjad:
3. G. M. (IK xxx)
4. D. M. (IK xxx) (elukoht: xxx) Kostjate seaduslik esindaja: J. O. (end M.) (IK xxx, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON
5. Jätta S. D. hagi rahuldamata.
6. Menetluskulud jätta hageja kanda. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
7. S. D. esitas 07.10.2019 Viru Maakohtule hagi G. M. ja D. M. vastu isaduse vaidlustamiseks. Hagiavalduse kohaselt elasid S. D. ja kostjate seaduslik esindaja J. M.a vabaabielus aastatel 2004-
8. Kooselust sündisid xxx.a poeg G. M. ja xxx.a poeg D. M.. S. D. ja J. M.a vahelised suhted olid aastatel 2004-2007 pingelised, ning J. M.a elas vaheldumisi kord hageja, kord oma ema juures. Lapsed registreeriti J. M.a nimele ja laste ema sai riigilt üksikema toetust. 2013.aastal toimunud kohtuistungil kinnitas J. M.a, et D. ja G. on hageja lapsed. Hageja pidas veendunult mitme aasta vältel poisse oma lasteks, suhtles nendega ja aitas ülalpidamisel. Juulis 2019 ütles J. M.a vestluses hagejale, et lapsed pole tema omad. Hagejal on tekkinud kahtlused laste põlvnemises osas. J. M.a keeldub DNA-ekspertiisi teostamisest. Hageja palub tuvastada, et G. M. ja D. M. ei põlvne hagejast. Hageja taotleb DNAekspertiisi läbiviimist. KOSTJA VASTUVÄITED
9. Kostjate seaduslik esindaja märgib hagiavaldusele esitatud kirjalikus vastuses, et G. ja D. M.d on eostatud S. D. poolt. Hageja teab seda, ning pole avaldanud soovi oma isadust tunnistada. Hageja on vahel avaldanud soovi isadust tunnistada, kuid kui see on konkreetse tegevuseni jõudnud, siis on ka huvi kadunud. Isaduse tuvastamiseks olid kostjad sunnitud kohtu poole pöörduma. 07.06.2013.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-12-28312 tuvastas Viru Maakohus, et G. ja D. M. põlvnevad S. D.st. Sama otsusega mõisteti hagejalt välja elatis kostjate ülalpidamiseks. 23.08.2017.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-17-2813 suurendas maakohus väljamõistetud elatist. J. M.a on kindel, et lapsed põlvnevad S. D.st, kuna ei ole olnud teiste meestega lähedasi suhteid. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus jätab hagi rahuldamata.
11. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja lapse vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Vastavalt PKS § 84 lg 1 on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. 2 07.06.2013.a otsusega (õigeksvõtuotsusega) tsiviilasjas nr 2-12-28312 on kohus tuvastanud, et G. M. ja D. M. põlvnevad S. D.st (tl 14-15). Viidatud tsiviilasjas võttis S. D. õigeks G. ja D. M. esitatud põlvnemise tuvastamise ja elatise nõude. Oma sisult oli S. D. tunnistus isaduse omaksvõtt PKS § 87 mõttes.
12. Hageja soovib käesolevas tsiviilasjas tuvastada, et G. ja D. M. ei põlvne hagejast. Kohus märkis 23.12.2019.a. määruses (tl 34-35), et kuigi S. D. võttis isaduse omaks, ei välista see isaduse vaidlustamise aluseks olevate asjaolude ilmnemisel vastava nõude esitamist. Kuivõrd eelnevates menetlustes ei ole laste põlvnemist (sh negatiivset) tuvastatud DNA ekspertiisi tulemusel, jäävad kahtlused ja võimalus manipuleerida laste põlvnemise / mittepõlvnemise väidetega, mis lõppkokkuvõttes kahjustab alaealiste laste huve. Kohus jääb eeltoodu juurde. PKS § 91 lg 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.
13. Kohus määras 12.02.2020.a määrusega DNA ekspertiisi ja esitas eksperdile küsimuse kas G. M. ja D. M. põlvnevad S. D.st (tl 73). 16.09.2020.a. a ekspertiisiakti nr 20E-GE0170 järelduse kohaselt saab S. D. olla >99, 99999999% tõenäosusega G. M. ja D. M. bioloogiline isa (tl 99-101). Eksperdi järeldusele tuginedes ei ole kohtul kahtlust selles, et G. ja D. M. põlvnevad S. D.st ja hageja on kostjate bioloogiline isa. Muude tõenditega ei ole võimalik ekspertiisi järeldust ümber lükata.
14. Kuna ekspertiis tuvastas, et lapsed (kostjad) põlvnevad hagejast, jääb S. D. isaduse vaidlustamise hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
15. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Arvestades, et hageja soov oli tuvastada, et kostjad ei põlvne temast (negatiivne tuvastushuvi), kuid asjas kogutud tõendite põhjal on tuvastatud, et G. ja D. M. põlvnevad hagejast, jääb hagi rahuldamata ning poolte menetluskulud tulenevalt TsMS § 162 lg 1 hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3