← Eesti

2-19-11655/18

Obsah (17)§ 178§ 633§ 187§ 231§ 168§ 436§ 230§ 232§ 442§ 428§ 429§ 432§ 367§ 430§ 173§ 162§ 174

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-19-11655 5. märts 2020. a, Narva Kohtuasi Petrovector SA hagi Osaühingu

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1.Petrovector SA (hageja) esitas Viru Maakohtule

  1. augustil 2019 hagi EVAIL OIL OÜ (kostja) vastu müügihinna 105 272,21 USA dollarit (edaspidi USD) ning viivise kuni 31.08.2019 summas 17 510 USD ja seejärel VÕS § 113 lg 1 alusel kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni, saamiseks. Samuti hageja palub jätta kõik menetluskulud asjas kostja kanda ja mõista need hageja kasuks välja. Hageja nimetas hagihinnaks 122 782,45 USD (110 555 €). Hagiavalduse kohaselt hageja (müüja) ja kostja (ostja) sõlmisid 06.10.
  2. a müügilepingu raske kütteõli (fuel oil) müügiks ning 03.11.
  3. a müügilepingu madala leektäpiga gaasiõli (low flash gasoil) müügiks. Mõlemad naftasaadused asusid M OÜ tankides. 08.11.
  4. a andis hageja üle kostja omandisse 150,843 tonni kütteõli, 24.11.
  5. a andis hageja üle kostja omandisse 130,200 tonni kütteõli ning 28.12.
  6. a andis hageja kostja omandisse üle 286,9091 gaasiõli. Üleandmine vormistati kolmanda isiku valduses olnud asja omandi üleandmise aktidega, seega andis hageja kostjale omandi üle AÕS § 92 lg 1 ja § 93 alusel. Hageja esitas müüdud kauba kohta 28.12.
  7. a kaks arvet: nr 077/17PVE 150,843 t ja 130,200 t kütteõli eest summas 81 890,31 USD ning arve nr 078F/17PVE 286,909 t gaasiõli eest summas 95 075,90 USD. Kokku moodustas hageja nõue nimetatud kaupade ja koguste müügi eest 176 966,21 USD. Lepingute p 6 kohaselt muutusid hageja mõlemad arved sissenõutavaiks 02.01.
  8. a. Kostja on hagejale nende arvete (kaupade) eest kokku tasunud ainult 71 694 USD. Seega on kostjal hagejale tasumata 105 272,21 USD, millise kohustuse täitmist hageja käesolevas hagis nõuab. 2

(12)Tsiviilasi nr 2-19-11655 Hageja saatis kostjale 18.01.
  1. a võla tasumise nõudekirjad nr 06 ja 07 tasumata arvete asjus, mis vastavalt kulleri Pony Express teatisele toimetati kostjale kätte 25.01.
  2. a. Nimetatud nõudekirjad nr 06 ja 07 on jäänud kostja vastuseta. Kostja ei ole müüdud kauba eest tasunud täielikult ega ole esitanud hagejale pretensioone kauba koguse, kvaliteedi, hinna ega muude asjaolude suhtes. Hageja nõuab kostjalt lepingute täitmist, s.t müügihinna tasumist. Lisaks ülalnimetatud tasumata hinnale nõuab hageja kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivist kuni nõude täieliku ja kohase tasumiseni määras 8% aastas.
  3. Kohtule
  4. augustil
  5. a esitatud menetlusdokumendis (tl 36-37) täpsustas hageja nõutava müügihinna summat. Peale hagi kohtule esitamist on selgunud, et üks kostja tasutud makse on jäänud arvestamata. Hageja täpsustas nõude suurust ja selle arvestust. Kostja on hagejale arvete (kaupade) eest kokku tasunud 91 694 USD järgnevalt: - 6114 USD 19.01.
  6. a (ülejäänud osas tasuti selle ülekandega arve nr 076/17PVE jääki), - 20 000 USD 21.02.
  7. a, - 15 000 USD 20.04.
  8. a, - 10 000 USD 20.06.
  9. a, - 10 000 USD 03.08.
  10. a, - 10 000 USD 29.08.
  11. a, - 10 000 USD 18.10.
  12. a, - 4980 USD 17.05.
  13. a, - 5600 USD 23.07.
  14. a (kostja tasus 5000 EUR, mis konverteeriti dollariks kursiga 1,12). Seega on kostjal hagejale tasumata 85 272,21 USD, millise kohustuse täitmist hageja käesolevas hagis nõuab. Lisaks ülalnimetatud tasumata hinnale nõuab hageja kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivist kuni nõude täieliku ja kohase tasumiseni määras 8% aastas. Viivis arvutatult kuni 31.08.
  15. a on kokku 15 011,31 USD, mis koosneb: - viivis võlasummalt 176 966,21 USD kuni 19.01.
  16. a (17 päeva) 659,38 USD, - viivis võlasummalt 156 966,21 USD kuni 21.02.
  17. a (33 päeva) 1135,32 USD, - viivis võlasummalt 150 852,21 USD kuni 20.04.
  18. a (58 päeva) 1917,68 USD - viivis võlasummalt 135 852,21 USD kuni 20.06.
  19. a (61 päeva) 1816,33 USD, - viivis võlasummalt 125 852,21 USD kuni 03.08.
  20. a (43 päeva) 1186,11 USD, - viivis võlasummalt 115 852,21 USD kuni 29.08.
  21. a (26 päeva) 660,20 USD, - viivis võlasummalt 105 852,21 USD kuni 18.10.
  22. a (50 päeva) 1160,02 USD, - viivis võlasummalt 95 852,21 USD kuni 17.05.
  23. a (211 päeva) 4432,84 USD, - viivis võlasummalt 90 872,21 USD kuni 23.07.
  24. a (66 päeva) 1314,53 USD, - viivis võlasummalt 85 272,21 USD kuni 31.08.
  25. a (39 päeva) 728,90 USD. Alates 01.09.2019.a nõuab hageja kostjalt viivist kuni nõude täieliku ja kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 alusel ja määras. Hageja nimetas hagihinnaks 100 283,52 USD (89 642,91 €). Viru Maakohus
  26. augusti
  27. a määrusega (tl 43-44) võttis hagi menetlusse. 3
(12)Tsiviilasi nr 2-19-11655 Kohtule
  1. oktoobril
  2. a esitatud menetlusdokumendis nimega „Taotlus“ (tl 72) hageja teatas, et peale hagi esitamist kostja on 19.09.
  3. a ja 02.10.
  4. a tasunud haginõudest veel 10 000 USD, mistõttu tuleb väljamõistetavat summat vastavalt vähendada.
  5. novembril
  6. a (tl 80) teatas hageja, et pooled ei ole kompromissi sõlminud ning täpsustas oma nõuet seoses sellega, et peale hagi esitamist on kostja tasunud võlast 15 000 USD järgmiselt: 5000 USD 19.09.
  7. a, 5000 USD 02.10.
  8. a ja 5000 USD 04.11.
  9. a. Hageja loobus võla põhinõudest osaliselt ülalnimetatud summas, mille tulemusel on hageja täpsustatud põhinõue menetlusdokumenti kuupäeval 70 272,21 USD. Et kostja on rahuldanud kostja nõude osaliselt peale hagi esitamist taotleb hageja menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Hageja täpsustas ka viivise nõuet. Hageja lisab kuni 31.08.2019 arvutatud viivistele viivised alates 01.09.2010 kuni 25.11.2019 summas 1511,50 USD. Seega kokku on hageja viivisenõue menetlusdokumendi kuupäeval 16522,81 USD, edaspidiselt nõuab hageja kostjalt viivist kuni nõude täieliku ja kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 alusel ja määras. Viru Maakohus
  10. detsembri
  11. a määrusega (tl 104-105) võttis vastu hageja võla põhinõudest osaliselt loobumine ja lõpetas menetlus tsiviilasjas Petrovector SA hagis Osaühingu EVAIL OIL vastu võla summas 15 000 USD nõudes. Menetlus jätkub Petrovector SA hagis Osaühingu EVAIL OIL vastu võla summas 70 272,21 USD ja seisuga 25.11.2019 viivise summas 16 522,81 USD ning seejärel viivise VÕS § 113 lg 1 alusel kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni nõudes. Hagist osaliselt loobumisega seotud poolte menetluskulud jättis kohus kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED (tl 86-87) Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja ei vaidle sellele vastu, et seisuga 25.11.2019 võlgneb ta hagejale 70 252,21 USA dollarit viimase poolt tarnitud kauba eest. Samaaegselt märgib kostja, et kuna hageja poolt tarnitud kaup oli mittevastava kvaliteediga, ei suutnud kostja täita oma lepingujärgseid tarnekohustusi teiste äripartnerite ees, mille tagajärjel tekkis kostja partneritel kahju, mida kostja ilma hagejat kaasamata iseseisvalt heastas. Hageja ja kostja vahel oli aga sõlmitud aumehekokkulepe, et seoses tekkinud olukorraga ajatatakse võlgnevuse summa tasumist. Siinjuures kindlat tähtpäeva määratud ei olnud. Kostja kustutas järkjärgult oma võlgnevust, mida tõendatakse hageja poolt hagis esitatud asjaoludega ja pangaväljavõtetega. Lähtudes sellest kokkuleppest ei ole võlgnevus sissenõutavaks muutunud. Hageja juhtkond selgitas kostjale, et hagi on esitatud seoses finantskontrolli organite teatud etteheidetega. Kostja ei eita võlgnevuse olemasolu, kuid leiab, et hageja käitumine on vastuoluline ja seega hea usu põhimõtte vastane. Kostja vaidleb viivisele vastu. Pooltel oli kokkulepe raha tasumise ajatamise kohta. Kuna hageja põhinõue ei ole sissenõutavaks muutunud, ei ole hagejal ka õigust nõuda kostjalt viivist maksmisega hilinemise eest VÕS § 113 alusel. Lisaks sellele leiab kostja, et hagist ei selgu viivise arvutused. Ühtlasi taotleb kostja, tuginedes VÕS § 113 lg-le 8, viivisenõude vähendamist kuni mõistliku suuruseni lähtudes hea usu põhimõttest. Kostja leiab, et olukorras, kus hageja on nõustunud võlgnevuse tasumise ajatamisega viivise väljamõistmine ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas. Juhul kui kohus siiski leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist, palub kostja vähendada viivist selliselt, et seda arvestatakse võlgnetavalt rahalt alates ajast, mil hageja esitas hagi VÕS § 113 lg 2 alusel kuid mitte rohkem kui 10% võlgnetavast summast. Riigikohus leidis oma 25.02.2010 otsuses nr 3-2-1-167-09, et võlasumma lõpliku tasumiseni väljamõistetava viivise vähendamise nõude võib esitada ka viivise suhtes, mis muutub sissenõutavaks pärast kohtuotsuse 4
(12)Tsiviilasi nr 2-19-11655 tegemist. Nii ongi menetlusosalisel õigus nõuda kohtult viivise vähendamist ka nn etteulatuvalt selliste viivisemaksete osas, mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajal veel sissenõutavad, kuid mille maksmise kohustus poolel hiljem tekib. Hageja on esitanud hulgalised inglisekeelsed dokumendid. Kostja palub kohtul kohustada hagejat esitama lisade tõlked ja tõlgete esitamata jätmisel jätta võõrkeelsed lisad tähelepanuta. Kostja juhatus on jätkuvalt peab läbirääkimisi kostja juhtkonnaga kompromissi sõlmimise kohta. Nii valmistas kostja kompromissi projekti ette 18.10.2019 ja korduvalt 20.11.
  1. Poolte vahel on olemas põhimõtteline arusaam kompromissi kohta. 22.11.2019 teatas kostja juhtkond, et temal ei ole praegu aega toimuvate hangete korraldamise tõttu paberitega tegeleda, kuid lubas, et kompromissilepingu projekti kooskõlastada
  2. nädalal. Kostja on jätkuval seisukohal, et asi on võimalik ja mõistlik lahendada kompromissiga. Kostja esitas kohtule ja kostja esindajale kompromissilepingu viimase projekti, mis oli saadud kostja juhtkonnale 20.11.
  3. Kostja teeb ettepaneku sõlmida kompromissi projektis toodud tingimustel. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA (tl 96-97) Hageja on seisukohal, et kuna kostja võttis omaks, et võlgneb hagejale 70 252,21 USD hageja tarnitud kauba eest ehk sama summa, mida hageja nõuab ja millise kujunemist põhistab oma hagis ning 25.11.2019.a haginõude täpsustuses, seega on hagi alus ja kostja võlg tõendatud

§ 231lg 2 kohaselt ning enam täiendavat tõendamist ei vaja.

Hageja vaidleb vastu kostja väitele, nagu oleks hageja müüdud kaup mittevastava kvaliteediga. Kostja sellised väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kaup müüdi kostjale

  1. a ning kostja pole varasemalt esitanud ühtki teadet ega pretensiooni kauba mittevastavuse kohta. Isegi kui kaup oleks olnud lepingule mittevastav (mida hageja eitab), ei saa kostja VÕS § 220 lg 3 kohaselt enam sellele tugineda. Seevastu on hageja
  2. a jaanuaris nõudnud kostjalt võla tasumist, millele pole kostja vastuväiteid esitanud. Samuti vaidleb hageja vastu kostja väitele, nagu ei oleks hageja nõue sissenõutav või oleks pooltel kokkulepe võla tasumise ajatamiseks, edasilükkamiseks vms. Kostja sellised väited on paljasõnalised ja tõendamata. Juba hagiavalduses selgitab hageja sissenõutavust. Sissenõutavust kinnitab ka asjaolu, et kauba eest on kostja osaliselt tasunud ning on jätkanud tasumist ka peale hagi esitamist. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 alusel ning on esitanud ka viivise arvestuse (viimati 25.11.
  3. a vastuseks kohtunõudele). Seetõttu on paljasõnalised kostja vastuse väited, nagu viivise arvestus puuduks. Kostja pole esitanud väidet ega arvutust, mille kohaselt võiks väita, et hageja esitatud viivise arvestus ei ole õige. Hageja õigust nõuda viivist kinnitab kaudselt ka kostja, kui taotleb viivise vähendamist. Hageja vaidleb vastu viivise vähendamisele: viivis on arvutatud seaduse sätestatud määras ning ei ole ülemäära suur võrreldes võla põhisummaga. Hageja esitas täiendava viivisenõude kuni 31.12.
  4. a, arvestades siinkohal, et kohtuotsus asjas ei jõustu enne seda kuupäeva. Viivis võlasummalt 70 272,21 USD alates 26.11.
  5. a kuni 31.12.
  6. a (36 päeva) on 554,48 USD, koos varasema viivisega kokku seega 17 077,29 USD. Hageja palub välja mõista EVAIL OIL OÜ-lt Petrovector SA kasuks tasumata müügihind 70 272,21 USD ning viivis kuni 31.12.
  7. a summas 17 077,29 USD ja seejärel VÕS § 113 lg 1 alusel kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Jätta kõik menetluskulud asjas EVAIL OIL OÜ kanda ja mõista need Petrovector SA kasuks välja. 5

(12)Tsiviilasi nr 2-19-11655 KIRJALIK MENETLUS Kuivõrd mõlemad pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus
  1. jaanuari
  2. a määrusega (tl 133) vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Hageja Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja kirjalikud teesid (tl 147). Teeside kohaselt taotleb hageja rahuldada hagi vastavalt 05.08.
  3. a hagiavaldusele, 07.08.
  4. a haginõude täpsustusele, 25.11.
  5. a haginõude täpsustusele ja hageja 29.11.
  6. a seisukohtadele, arvestades allpool esitatud nõudesumma täpsustusega. Kostja on hagivastuses omaks võtnud, et võlgneb hagejale 25.11.
  7. a seisuga hageja poolt tarnitud kauba eest 70 252,21 USD, samuti kostja ei vaidlusta hagejalt saadud kauba kogust ega kokkulepitud ühikuhinda ning

231 lg 2 kohaselt need asjaolud enam tõendamist ei vaja. Kostja ei vaidlusta tema poolt tasutud summasid ega tasumise kuupäevi. Kuna kostja on peale 25.11.

  1. a tasunud hagejale 06.12.
  2. a 5000 USD ja 02.01.
  3. a 5000 USD, loobub hageja täiendavalt oma nõudest summas 10 000 USD, mille tulemusel on hageja põhinõue käesoleva dokumendi kuupäeva seisuga 60 252,21 USD, mille väljamõistmist kostjalt hageja taotleb. Seoses nimetatud maksetega on hageja viivisenõue järgmine: viivis seisuga 25.11.
  4. a 16 522,81 USD, edasine viivis võlasummalt 70 252,21 kuni 06.12.
  5. a (10 päeva) 153,98 USD, viivis võlasummalt 65 252,21 kuni 02.01.
  6. a (27 päeva) 385,15 USD, viivis võlasummalt 60 252,21 kuni 31.01.
  7. a (30 päeva) 396,18 USD, kokku on seega hageja viivisenõue arvutatuna kuni 31.01.
  8. a 17 458,12 USD (kuna kohus teeb otsuse 12.02.
  9. a on lihtsuse mõttes esitatud viivise arvestus 2020.a jaanuari lõpu seisuga). Kuna hageja on osaliselt haginõudest loobunud seoses sellega, et kostja on osaliselt nõude rahuldanud peale hagi esitamist, tuleb kõik hageja menetluskulud

§ 168lg 5 kohaselt jätta kostja kanda.

Hageja lõplikuks nõudeks on välja mõista EVAIL OIL OÜ-lt Petrovector SA kasuks põhivõlg 60 272,21 USD, viivis kuni 31.01.2020. a summas 17 458,12 USD ja seejärel VÕS § 113 lg 1 alusel kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Jätta kõik menetluskulud asjas kostja kanda ja mõista need hageja kasuks välja. Kostja Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja ja kirjalikud seisukohad (tl 152). Kostja seisukoha kohaselt hagivastuses ta esitas kõik oma seisukohad käesolevas asjas. Kostja jääb varem esitatud seisukohtade juures. Sh taotleb kostja tuginedes VÕS § 113 lg-le 8, viivisenõude vähendamist kuni mõistliku suuruseni lähtudes hea usu põhimõttest. Kostja jääb varem esitatud kompromissettepaneku juures. Kostja jääb vastuses hagiavaldusele esitatud taotluste juures. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele 6

(12)Tsiviilasi nr 2-19-11655 vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Lahendamata taotlused

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Esmalt lahendab kohus hageja lahendamata taotlus seoses hagi osa nõudest loobumisega. Viru Maakohus 27.08.

  1. a määrusega võttis menetlusse Petrovector SA hagi Osaühingu EVAIL OIL vastu müügihinna 85 272,21 USD, viivise kuni 31.08.
  2. a summas 15 011,31 USD ja seejärel viivise VÕS § 113 lg 1 alusel kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni nõudes. Viru Maakohus
  3. detsembri
  4. a määrusega võttis vastu Petrovector SA võla põhinõudest osaliselt loobumine ja lõpetas menetlus tsiviilasjas Petrovector SA hagis Osaühingu EVAIL OIL vastu võla summas 15 000 USD nõudes. Menetlus jätkus Petrovector SA hagis Osaühingu EVAIL OIL vastu võla summas 70 272,21 USD ja seisuga 25.11.
  5. a viivise summas 16 522,81 USD ning seejärel viivise VÕS § 113 lg 1 alusel kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni nõudes. Hagist osaliselt loobumisega seotud poolte menetluskulud jättis kohus Osaühingu EVAIL OIL kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohus määruses ei teinud. Menetluskulude kindlaksmääramise teeb kohus menetlust lõpetavas lahendis või mõistliku aja jooksul peale lõpplahendi jõustumist. Hageja
  6. jaanuari
  7. a menetlusdokumendis (tl 147) teatas, et kostja on peale 25.11.
  8. a tasunud hagejale veel 06.12.
  9. a 5000 USD ja 02.01.
  10. a 5000 USD, mistõttu loobub hageja täiendavalt oma nõudest summas 10 000 USD. Selle tulemusel on hageja põhinõue
  11. jaanuari
  12. a seisuga 60 252,21 USD, mille väljamõistmist kostjalt hageja taotleb. Hageja täpsustas viivise nõuet. Viivis seisuga 25.11.
  13. a on 16 522,81 USD, edasine viivis võlasummalt 70 252,21 kuni 06.12.
  14. a (10 päeva) 153,98 USD, viivis võlasummalt 65 252,21 kuni 02.01.
  15. a (27 päeva) 385,15 USD, viivis võlasummalt 60 252,21 kuni 31.01.
  16. a (30 päeva) 396,18 USD, kokku on seega hageja viivisenõue arvutatuna kuni 31.01.
  17. a 17 458,12 USD (viivise arvestus on esitatud
  18. a jaanuari lõpu seisuga lihtsuse mõttes). Edaspidiselt nõuab hageja kostjalt viivist kuni nõude täieliku ja kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 alusel ja määras. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõudest osaliselt loobumise suhtes ega haginõude täpsustuse suhtes. Kohus, tutvunud hageja osa nõudest loobumise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb lõpetada tsiviilasja menetlus osaliselt. 7

(12)Tsiviilasi nr 2-19-11655

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja loobus osaliselt kostja vastu esitatud põhinõudest summas 10 000 USD, sest kostja on selles summas hageja nõuet täitnud. Kostja ei vaidle hageja taotlusele vastu. Kohus leiab, et nõudest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse osaliselt, seda põhinõudes summas 10 000 USD. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja sisuline lahendamine Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhinõue (võlg) Hageja nõue kostja vastu tuleneb nende vahel

  1. oktoobril
  2. a sõlmitud müügilepingust raskekütteõli müügiks (tl 9-13, tõlge tl 115-116) ning
  3. novembril
  4. a sõlmitud müügilepingust madala leekpunktiga gaasiõli müügiks (tl 14-17, tõlge tl 117-118). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja ei vaielnud vastu hageja toodud järgmistele faktilistele asjaoludele: - mõlemad naftasaadused (raskekütteõli ja gaasiõli) asusid M OÜ tankides ja hageja 08.11.
  5. a andis kostja omandisse üle 150,843 tonni kütteõli (tl 33, tõlge tl 130), 24.11.
  6. a 130,200 tonni kütteõli (tl 18) ning 28.12.
  7. a 286,9091 gaasiõli (tl 19) ning et hageja andis kostjale omandi üle AÕS § 92 lg 1 ja § 93 alusel; - Hageja esitas müüdud kauba kohta 28.12.
  8. a kaks arvet: nr 077/17PVE 150,843 t ja 130,200 t kütteõli eest summas 81 890,31 USD (tl 20, tõlge tl 119) ning arve nr 078F/17PVE 286,909 t gaasiõli eest summas 95 075,90 USD (tl 21, tõlge tl 120). Kokku moodustas hageja nõue nimetatud kaupade ja koguste müügi eest 176 966,21 USD; - seisuga 25.11.
  9. a võlgneb kostja hagejale 70 252,21 USA dollarit kostja poolt tarnitud kauba eest. Pooled ei vaidle omavahel üle, et võlgnetavast summast tasus kostja hagejale arvete (kaupade) eest ositi ning hagi esitamise päevaks (05.08.2019) oli tasutud kokku 91 694 USD (tl 25-32, 34, tõlge tl 123-129, 131-132), tasumata jäi 85 272,21 USD. Samuti pole vaidlust, et peale hagi esitamist tasus kostja hagejale võlgnetavast summast 25 000 USD võrdsete osadena suuruses 5 000 USD 19.09.
  10. a (tl 82), 02.10.
  11. a (tl 84), 04.11.
  12. a (tl 83), 06.12.
  13. a (tl 149) ja 02.01.
  14. a. 8

(12)Tsiviilasi nr 2-19-11655 Lähtudes eeltoodust nõude suurus, mille kohta käesolev otsus tehakse, on põhinõue 60 252,21 USD, millele lisandub viivis seisuga 31.01.
  1. a summas kokku 17 458,12 USD ning edaspidiselt viivis kuni nõude täieliku ja kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 alusel ja määras. Kostja väitis, et kuna hageja poolt tarnitud kaup oli mittevastava kvaliteediga, ei suutnud kostja täita oma lepingujärgseid tarnekohustusi teiste äripartnerite ees, mille tagajärjel tekkis kostja partneritel kahju, mida kostja ilma hagejat kaasamata iseseisvalt heastas. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud aumehekokkulepe, et seoses tekkinud olukorraga ajatatakse võlgnevuse summa tasumist. Siinjuures kindlat tähtpäeva määratud ei olnud. Kostja kustutas järkjärgult oma võlgnevust, mida tõendatakse hageja poolt hagis esitatud asjaoludega ja pangaväljavõtetega. Lähtudes sellest kokkuleppest ei ole võlgnevus sissenõutavaks muutunud. Hageja juhtkond selgitas kostjale, et hagi on esitatud seoses finantskontrolli organite teatud etteheidetega. Kostja ei eita võlgnevuse olemasolu, kuid leiab, et hageja käitumine on vastuoluline ja seega hea usu põhimõtte vastane. Hageja ei võta kostja väited omaks. VÕS § 217 lg 1 järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 220 lg 1 esimese lause ning lg 2 järgi ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kaup oli kostjale üleantud
  2. a novembris ja detsembris. Kostja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit oma vastuväidete tõendamiseks, et ta teavitanud hagejat kauba kvaliteedi kohta, et seoses tekkinud olukorraga heastas kostja oma äripartnerile tekitatud kahju ning et hagejaga kokkuleppel ajatati temale võlgnetava summa tasumist. Kostja vastuväited jäid paljasõnalisteks ja kohus ei arvesta nendega. Hageja nõudis kostjalt võla tasumist
  3. jaanuari
  4. a kirjades nr 06 ja nr 07 (tl 22, 23, tõlked tl 121, 122). Tsiviilasjas ei ole tõendeid, et kostja oleks vastuväiteid esitanud. Asja materjalide alusel ei nõustu kohus kostja väitega, et hageja nõue ei muutunud sissenõutavaks. Poolte vahel
  5. oktoobril
  6. a sõlmitud müügilepingu p-st 6 (tl 11, tõlge tl 115 pöördel) tulenevalt makse peab laekuma müüja panka hiljemalt viie kalendripäeva jooksul üleandmise kuu lõpust müüja allkirjastatud kommertsarve koopia esitamisel.
  7. a novembris andis hageja kostja omandisse üle kokku 281 043 tonni raskekütteõli ja 28.12.
  8. a esitas arve nr 077/17PVE summas 81 890,31 USD. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. 9
(12)Tsiviilasi nr 2-19-11655 Kohus on seisukohal
  1. oktoobri
  2. a müügilepingu p 6 ja TsÜS § 135 lg 1 alusel, et kuna kaup (raskekütteõli) oli kostjale üleantud
  3. a novembris, arve nr 077/17PVE aga oli esitatud alles 28.12.
  4. a, pidi kostja tasuma summad arve alusel alates
  5. detsembrist
  6. a viie kalendripäeva jooksul. Vastavalt TsÜS § 135 lg-le 2 tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsÜS 136 lg 6 järgi kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Sama paragrahvi lg-st 9 tulenevalt tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. Seega arve nr 077/17PVE alusel tasu maksmise tähtpäev oli
  7. jaanuar
  8. a kl 24.00 ning alates
  9. jaanuarist
  10. a kl 00.00 muutus selle arve alusel nõude sissenõutavaks.
  11. novembril
  12. a sõlmitud müügilepingu p 6 (tl 15, tõlge tl 117-117 pöördel) kohaselt makse peab laekuma müüja panka hiljemalt kahe kalendripäeva jooksul üleandmise kuu lõpust müüja allkirjastatud arve esitamisel. 28.12.
  13. a andis hageja kostja omandisse üle 286 909 tonni gaasiõli ja 28.12.
  14. a esitas arve nr 078F/17PVE summas 95 075,90 USD. Kohus on seisukohal, et kuna gaasiõli oli kostjale üleantud 28.12.
  15. a ja detsembrikuu lõpeb
  16. kuupäeval, pidi kostja tasuma summad arve nr 078F/17PVE alusel alates
  17. jaanuarist
  18. a kahe kalendripäeva jooksul ehk hiljemalt
  19. jaanuaril
  20. a kl 24.
  21. Seega muutus arve nr 078F/17PVE alusel nõude sissenõutavaks
  22. jaanuaril
  23. a. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §-st 100 tulenevalt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja jättis lepingust tulenevad tasu maksmise kohustused nõuetekohaselt täitmata, rikkus kostja poolte vahel sõlmitud lepingutest tulenevat kohustust, mistõttu võib hageja nõuda kostjalt kohustuse täitmist, s.o võlgnevuse tasumist. Hageja õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 101 lg 1 p-st
  24. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks põhivõlg summas 60 252,21 USD. Viivis VÕS § 101 lg 1 p-st 6, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt viivist. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Paljasõnalised on hagivastuse väited, et hagis puudub viivise arvestus. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 alusel ning on esitanud viivise arvestuse nii hagiavalduses kui ka hiljem seoses kostja poolt kohustuse osaliselt täitmisega. Tuginedes VÕS § 113 lg-le 8 taotleb kostja viivisenõude vähendamist kuni mõistliku suuruseni lähtudes hea usu põhimõttest. Hageja vaidleb vastu viivise vähendamisele. Viivis on arvutatud seaduses sätestatud määras ning ei ole ülemäära suur võrreldes võla põhisummaga. 10
(12)Tsiviilasi nr 2-19-11655 VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja nõuab viivist VÕS § 94 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning ei ole ülemäära suur võrreldes võla põhisummaga. Kostja ei esitanud tõendeid, kust tuleneks viivise arvestuse vastuolu hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et viivise määra vähendamiseks ei ole alust. Vaatamata sellele, et kohus tuvastas hageja nõude sissenõutavaks muutmist alates 3. jaanuarist 2019. a, aga mitte 2. jaanuarist 2019. a nagu hagiavalduses märgitud, viivitatud päevad ja summad hageja poolt on arvestatud õigesti. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt (60 252,21 USD) seisuga 31.01.2020. a summas kokku 17 458,12 USD ning edaspidi kuni nõude täieliku ja kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 alusel ja määras. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja viivise suuruse arvutuskäigu kohta ega esitanud oma arvestused.

§ 367

alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.02.2020. a kohtuotsuse tegemise aja seisuga (05.03.2020) sissenõutavaks muutunud viivis (VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär) summalt 60 252,21 USD on 447,78 USD. Alates 06.03.2020. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni

§ 367

alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 60 252,21 USD eurot, seisuga 05.03.

  1. a sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 17 905,90 USD (17 458,12+447,48) ning alates 06.03.
  2. a kuni kohustuse täitmiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Kohus pöörab poolte tähelepanu

§ 430

lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 162

lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 11

(12)Tsiviilasi nr 2-19-11655 Kohus leiab, et hagist osaliselt loobumisega seotud hageja ja kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagi rahuldati täies ulatuses, seega otsus on tehtud kostja kahjuks.

§ 162alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kostja kanda jäävad hageja menetluskulud ja kostja enda menetluskulud. Vastavalt

§ 174

lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus

§ 174

lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist, s.h riigilõivu hagejale osaliselt tagastamine seoses osa nõudest loobumisega ja selles osas menetluse lõpetamisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 12.06.2020 kohtuotsusega. 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.