1-19-10100/20

1-19-10100 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Triin Tumala (kirjalik seisukoht) Kriminaalasja number 1-19-10100 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Tanel Toompalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav Tanel Toompalu, isikukood: 38302172740; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxx Karistuse kandmise algus ja lõpp: 30.11.2019 28.02.2021 Kaitsja Vandeadvokaat Anne Vissak määratud korras Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 21.09.2020 RESOLUTSIOON Jätta Tanel Toompalu temale Tartu Maakohtu 20.01.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-10100 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Tanel Toompalult menetluskuluna riigituludesse 97.20 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Anne Vissak poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 20.01.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-10100 tunnistati Tanel Toompalu süüdi KarS § 424 ja 4231 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel karistati 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 30.11.
2. 09.07.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Tanel Toompalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Tartu Vangla Tanel Toompalu vabanemist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Tanel Toompalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Triin Tumala, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Tanel Toompalu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kaitsealuse soovi ennetähtaegseks vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Tanel Toompalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Tanel Toompalu kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Tanel Toompalu temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 9 kuu, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda xxx, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on elukaaslasele kuuluva korraliku renoveeritud kahetoalise korteriga. Elama hakkavad kahekesi. Elukaaslane T. M. on vestluses kriminaalhooldajaga öelnud, et Tanel Toompalu võib tema juures elada nii kaua, kuni ta alkoholi ei tarvita. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
3. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
4. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kuigi isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud korrektne, on kohtu hinnangul Tanel Toompalu puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Eelkõige suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast on alkohol. Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdlane on korduvalt juhtinud mootorsõidukit, olles joobeseisundis. Ennast sõltlaseks ei pea. Vestluse põhjal saab väita, et isik on alkoholi kuritarvitanud juba pikki aastaid, sellest on häiritud olnud tema töö- ja pereelu. Enda sõnul tarbib nädalavahetuseti kangemat alkoholi (viin) ja nädala sees vahel ka lahjemat (õlu), kogused on väga erinevad. Väidab, et alkohol on tema elus kõiges süüdi, kuid samas on kolmel korral üritanud alkoholi vastase ampulliga probleemi lahendada (lasknud ampulli paigaldada) on käinud "Kainem, tervem Eesti" vastuvõttudel, kuid tulutult. Kohtuistungil süüdlane avaldas, et tunnistab alkoholiprobleemi, mõistab, et peab sellega tegelema elukvaliteedi parandamiseks, tahab liituda programmiga Kainem ja tervem Eesti. Kohus tervitab Tanel Toompalu tahet midagi ette võtta (alkoholi)sõltuvusest vabanemiseks, kuid ei pea põhjendatuks rajada ennetähtaegse vabastamise otsustust sellele. Nagu näha, ei ole Tanel Toompalu oma varasematest lubadustest midagi pidanud ning ka hetkel ei näe kohus ühtki sellist sisulist motivatsiooniallikat, mille nimel Tanel Toompalu kogu hingest pingutaks, et senistes eluviisides korrektuurid teha. T.Toompalu pole õigusrikkumistest eemale hoidnud miski – ei lähedaste ega töö olemasolu, meditsiinilised sekkumised ega programmid. 37 eluaasta kohta on teda kriminaalkorras karistatud 15 korda, tõsi, neist on kustunud
5. Tegemist on ka juba
6. reaalse vangistusega, mis tähendab, et ka vangistus kui kõige rangem ja isiku vabadusi piiravam karistusliik enam ei mõjuta süüdlast õiguskorrast kinni pidama. Ka on tema õigusrikkumised olnud väga eriliigilised - vargused, teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamine/turustamine, mootorsõiduki ärandamine, omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata jätmine, vägivald võimuesindaja vastu, avaliku korra rikkumine kasutades vägivalda, mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kehaline väärkohtlemine, arvutikelmus, sõiduki süstemaatiline juhtimine omamata juhtimisõigust. Kuritegude toimepanemise ajendiks on puudulik probleemilahendusoskus, impulsiivsus, ühiskonnanormide valikuline järgimine ning soodusteguriks sõltuvusprobleemid. Seega kohus enam ei pea usutavaks, et T.Toompalu suudab sõltuvusprobleemid lahendada enda tahtejõu ja programmi „Kainem ja tervem Eesti“ abil, eriti, kui see juba kord on ebaõnnestunud. Juhul, kui süüdlane tõepoolest tahab oma elukorraldusse ja arusaamistesse muudatusi sisse viia, siis tuleks esmalt otsida statsionaarset abi rehabilitatsioonikeskustest, kus tegeletakse sõltuvusega sihipäraselt ja järjekindlalt pikema aja jooksul. Samuti tuleks kaaluda keskkonnavahetust, sest iseloomustusest nähtub seegi, et süüdlasel on raskusi kaaslastele „ei“ ütlemisega ning ta on teiste poolt väga mõjutatav. Selgusetuks jääb kohtule, kas ja millise tööga sisustaks T.Toompalu oma vaba aega. Vangla iseloomustusest ilmneb, et kinnipeetava eesmärgiks on vabanedes asuda metsatöödele. Ametnik võttis tööandjaga ühendust 27.04.2020 ja tööandja sõnul hakkaks kinnipeetav vabanedes tööle ettevõttes O. S. M. . T.Toompalul on võimalik töötada metsatöölisena, ning tema netokuupalk oleks 1000 eurot ning sellele lisanduksid veel lisatasud vastavalt töötulemustele. Äriregistri andmetel ei ole selle ettevõtte poolt
7. aastal ega ka
8. aastal tasutud riiklikke makse ega tööjõumakse. Samuti puudub ettevõttel maksustatav käive. Kohtuistungil aga avaldas kinnipeetav, et ta on töövõimetuspensionär, kuid tahab tööle minna tuttava juurde, kuid töö pole ametlik või siis 12.detsembrini on võimalik tööle asuda O. L. M.. Kas viimasena avaldatu ka tõele vastab, on teadmata. Kuigi süüdlane päris sissetulekuta ei jääks töövõimetuspensioni tõttu, siis oluline on ikkagi T.Toompalu hõivatus tervisele vastava tööga. See aitaks sisustada vaba aega, vähendaks võimalusi tarvitada alkoholi ning seeläbi vähendaks ka õigusrikkumiste toimepanemise riski ning aitaks hüvitada süüdlasel lasuvaid võlgu, mida on juba kogunenud ligi 14000.-€. Kokkuvõtvalt tuleb süüdlasel jätkata karistuse kandmisega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu ühtki uut ja sisulist motivaatorit, mis paneks süüdlast väljapool vangistusasutust rohkem pingutama ja õiguskorrast ning kehtestatud kohustustest kinni pidama. Menetluskulud Tanel Toompalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 21.09.2020.a kohtuistungist määratud korras advokaat Anne Vissak. Kaitsja esitas 22.09.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas vastavalt 97.20€. Kohus on leidnud, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kinnitanud riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 97.20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Tanel Toompalult riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik