← Eesti

4-20-3556/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuasi Kaebuse esitaja Kaitsja Menetlustoiming Harju Maakohus 29.09.2020 Tallinna kohtumaja 4-20-3556 (2302,19,005096) Anne Rebane K. O. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 09.07.2020.a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,005096 K. O., isikukood: xxx, elukoht: xxx Marko Jaani Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus Juhindudes VTMS § 118 lg 2 p 1 kohus määras: RESOLUTSIOON Jätta K. O. taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 09.07.2020.a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,005096 rahuldamata. Jätta K. O. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 09.07.2020.a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,005096 läbi vaatamata ja tagastada kaebus K. O.le. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju maakohtu Tallinna kohtumajja saabus 24.08.2020.a K. O. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P. 09.07.2020.a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,

  1. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P. 09.07.2020.a otsusega väärteoasjas nr 2302,19,005096 määranud K. O.le karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Otsuse kohaselt oli kaebuse esitamise viimane tähtaeg 24.07.2020.a, otsus jõustus 25.07.2020.a. Kaebuse esitaja K. O. esitas kohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, kuivõrd ta sai otsuse kätte alles 17.08.2020.a. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 70 lg-s 6 sätestatud kohustust. Kaebuse esitaja poolt kohtule saadetud väärteoprotokolli koopiast nähtub, et K. O. on märkinud ütluste lahtrisse, et soovib, et otsus saadetaks temale aadressile xxx. Kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamise kuupäevana on protokollis märgitud 09.07.2020.a ja kaebuse esitaja on protokollis märkinud, et ta ei soovi lahendit saada ei e-postiga ega AET-i teavitusena. Lisaks olevat K. O. menetlejale suuliselt selgitanud, et ta viibib ajavahemikul 06.07.2020.a kuni 09.08.2020.a väljaspool Eesti Vabariiki ning seega ei ole tal võimalik vastaval perioodil isiklikult otsusele järgi tulla ega ka e-toimiku infosüsteemi vahendusel otsust vastu võtta. Kaebuse esitaja poolt oli väidetavalt tagatud, et xxx, asuvat postkasti kontrolliti regulaarselt, kuid vastavalt aadressilt ei ole kaebuse esitaja otsust posti teel seniajani kätte saanud. Tagasi Eestisse saabus kaebuse esitaja 10.08.2020.a ja otsuse sai ta e-toimikust kätte 17.08.2020.a. Kaebuse esitaja on seisukohal, et talle ei ole kohtuvälise menetleja poolt selgitatud kaebetähtajaga seonduvaid asjaolusid, sh seda, et kaebetähtaeg hakkab kulgema 09.07.2020.a. Kaebuse esitaja olevat aru saanud, et talle saadetakse otsus postiga koju ja seega on tal piisavalt aega kaebuse esitamiseks. Kohus esitas 28.08.2020.a kohtuvälisele menetlejale päringu, et välja selgitada, kas kohtuvälise menetleja poolt 09.07.2020.a koostatud otsus edastati kaebuse esitajale tema poolt väärteoprotokollis nimetatud postiaadressile ning kas menetlusalusele isikule selgitati otsusega seotud kaebetähtaegade esitamise korda. Kohtuväline menetleja esitas 25.09.2020.a kohtule oma kirjaliku seisukoha, milles leiab, et K. O. kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ja tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. Kohtuväline menetleja on lisanud oma seisukohale politsei dokumendihaldusprogrammi „Delta“ ekraanitõmmised pealkirjadega 1, 2 ja
  2. Ekraanitõmmiselt 1 on näha, et K. O.le on kohtuvälise menetleja otsus saadetud postisaadetisena 10.07.2020.a s.o järgmisel päeval peale otsuse tegemist. Ekraanitõmmiselt 2 on näha, et otsus on saadetud aadressile xxx. Ekraanitõmmiselt 2 nähtub ka menetluse number 2302,19,005096 ja väljasaatmise kuupäev 10.07.2020.a. Ekraanitõmmiselt 3 on näha, et saadetis ei ole kohtuvälisele menetlejale tagasi tulnud ja et kirja saatis välja C.-K. P.. Seega on kohtuväline menetleja teinud kõik endast oleneva, võimaldamaks menetlusalusel isikul otsusega tähtaegselt tutvuda. Isikule on tutvustatud, mis kuupäevast on otsus kättesaadav ja et sellest hetkest hakkavad kulgema ka edasikaebamise tähtajad. Samuti otsus saadetud tavapostiga menetlusaluse isiku enda valitud aadressile ning on laaditud üles etoimikusse, kus sellega on võimalik igal pool ja ajal elektroonselt tutvuda. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik ei ole esitanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis põhjendaks kaebetähtaja möödalaskmist, mistõttu on K. O. poolt kaebuse esitamise tähtaeg mööda lastud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isegi kui K. O. ei saanud otsust tavapostiga kätte, siis ei olnud tal mingeid takistusi võtmaks kohtuvälise menetlejaga ühendust, et lahendi sisust teada saada kas elektronposti või telefoni teel. VTMS § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoprotokollis on märgitud kohtuvälise menetleja lahendi kätte saamise kuupäevaks 09.07.2020.a. Seega kaebuse esitamise viimane päev oli väärteoasjas tehtud otsuse kohaselt 24.07.2020.a. Kaebus koos tähtaja ennistamise taotlusega on Harju Maakohtule esitatud 24.08.2020.a, seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või 2 kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. novembri 2010.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-10 p 9.2). Ühtegi sellist asjaolu käesoleval juhul kaebuse esitaja kaebetähtaja möödalaskmise puhul ei esinenud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lisaks selgitanud, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. veebruari 2009.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-83-08 p 13). Kaebuse tähtaja ennistamise taotlus on käesoleval juhul esitatud põhjendusel, et kaebuse esitaja sai tema suhtes tehtud väärteootsusest teada alles 17.08.2020.a, kuivõrd kaebuse esitaja sõnul ei saadetud talle otsust postiga koju nagu ta seda väärteoprotokollis palus ning kuna kaebuse esitaja viibis väljaspool Eesti Vabariiki ja tal puudus võimalus otsusele ise järgi minna või seda e-toimiku vahendusel vastu võtta. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt esitatud kirjaliku seisukoha ja selle lisadega tõendatud, et kaebuse esitaja suhtes tehtud otsus saadeti talle tema poolt väärteoprotokollis märgitud postiaadressile ning lisaks on talle selgitatud ka, mis kuupäevast on otsus tutvumiseks kättesaadav ja et sellest kuupäevast hakkab kulgema ka otsuse edasikaebamise tähtaeg. Kaebuse esitaja on allkirjastanud väärteoprotokolli ja koos sellega kinnitanud ka menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega tutvumist, mis tõendab, et ta pidi olema teadlik kuupäevast, millal otsus talle kättesaadavaks tehakse ning et sellest kuupäevast hakkab kulgema ka edasikaebamise tähtaeg. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusalune isik peab ise huvi tundma, milline on kohtuvälise menetleja tehtud lahend, kui ta ei ole seda soovitud viisil ettenähtud tähtajaks kätte saanud. Kohus leiab, et kui kaebuse esitajal oli tõepoolest tagatud, et tema postkasti kontrollitakse regulaarselt ja ta avastas, et otsust ei ole talle lubatud kuupäeval saadetud, siis oleks ta pidanud näitama ise huvi ülesse ja välja selgitama, miks otsust ei ole temale saadetud ning mis on tema suhtes tehtud otsuse sisu. Kaebuse esitaja seevastu ootas kuni ta saabus tagasi Eesti Vabariiki 10.08.2020.a ning sai e-toimikust otsuse kätte alles 17.08.2020.a. Seega ei tutvunud kaebuse esitaja tema suhtes tehtud väärteootsuse sisuga ega püüdnud välja selgitada, kas otsus on talle postiga edastatud või mitte, ka koheselt Eesti Vabariiki naastes, vaid ta ootas 7 päeva ja läks alles siis e-toimikusse otsusega tutvuma. Lisaks leiab kohus, et kui kaebuse esitajale jäi väärteoprotokolli üle vaadates ja allkirjastades arusaamatuks kaebetähtajaga seonduvad asjaolud, siis oli tal võimalus kohapeal politseiametnikule esitada täpsustavaid küsimusi. Samuti oli kaebuse esitajal võimalus esitada täpsustavaid küsimusi ka hiljem, sest väärteoprotokollis on märgitud kohtuvälise menetleja kontaktandmed. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi objektiivset asjaolu kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, siis ei kuulu kaebuse esitaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele. 3 VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast väärteomenetluse seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel K. O. poolt Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 24.08.2020.a esitatud kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle kaebuse esitajale, kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud ning kohus jättis kaebuse esitamise tähtaja ennistamata. Kuivõrd kaebus esitati elektrooniliselt, siis kohus ei saada seda tagasi. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.