Obsah (6)

§ 230§ 231§ 367§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 21.september 2020 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-104187 Tsiviilasi AS SEB Pank hagi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on sõlmitud 12.09.2016 laenuleping nr x (edaspidi leping), mille alusel on hageja andnud kostjale laenu igakuise annuiteetmakse suurusega 111,61 eurot ning kokku on lepitud maksegraafik laenu tagastamiseks (dtl 25-31). Samuti on kokku lepitud lepingu p 2.1.1 ja 2.3 alusel intressimäär ja viivisemäär 12% aastas. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja poleks laenu saanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
2. Hageja nõuab põhivõlana kostjalt 1479,78 eurot ning on esitanud ka tõendid ja arvestuse põhivõla kujunemise kohta (dtl 39-41). Kostja omalt poolt on arvestanud põhivõlga summas 567,20 eurot lähtudes eelnimetatud summas põhivõla tunnistamisel arvelduskonto väljavõttest, millest nähtuvad 2 2-20-104187 lepingujärgsed väljaminekud kokku summas 4432,80 eurot (dtl 55-57). Lepingu p 3.4 alusel tuli kostjal samaaegselt põhivõla maksega tasuda ka igakuuliselt intressi, seega ei saa kogu tasutud summat arvestada põhivõla katteks. Kostja väide, et ta lepingut tahtlikult ei rikkunud, ei vabasta teda lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Kostja ei ole ka põhistanud intressi mittemaksmist väites paljasõnaliselt, et ta intressi ei tunnista. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohutus täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuivõrd puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks kogu põhivõla tasunud, tuleneb VÕS § 101 lg 1 p-st 4 ka hageja õigus leping võlgnikupoolse rikkumise tõttu üles öelda, mida hageja ongi teinud (dtl 42) ning VÕS § 399 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevalt on hagejal lepingu ülesütlemisel õigus nõuda laenu kohest tagastamist, andes eelnevalt kostjale võimaluse võlgnevuse likvideerimiseks.
3. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist, milleks on VÕS §-s 94 sätestatud viivisemäär. Hageja on nõutud viivise nõude arvestuslikku kujunemist piisavalt selgitanud. 6.

§ 367

kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 7. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada, hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1 429,78 eurot, tasumata intressid 298,61 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 516,02 eurot ning täiendavalt viivis alates 13.04.2020 määraga 12% aastas kuni põhivõlgnevuse 1 479,78 tasumiseni. Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses ja kohtumenetluses hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (250 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3