Obsah (4)

§ 4§ 7§ 23§ 21

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-535 Määruse kuupäev 29. juuni 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Ahto Kiili (nim Kiil) kaebus Eesti Vabariigi tekitatud varalise ja m

). 6.

§ 4

järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist

-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras.

§ 7

lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui eelnimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik RVastS kohaselt. Riigikohus on selgitanud, et kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda

-s kehtestatud menetluskorrast. RVastS § 15 ja § 13 reguleerivad materiaalõiguslikke aluseid õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks. Materiaalõigusliku erinormi olemasolu võrreldes

-ga ei tähenda, et

-s sätestatud menetluskord kriminaalmenetlusega seotud hüvitamisnõuete lahendamiseks ei kohalduks. RVastS § 17 lg 1 ja § 18 lg 2 on küll kehtestatud menetluskord, mille järgi peab kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks taotluse esitama Justiitsministeeriumile ning selle rahuldamata jätmisel saab pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kuid

§ 4

viitab sellele, et ka kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda

-s kehtestatud menetluskorrast.

sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Seadusest ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka

eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Põhjendatud ei ole see, kui halduskohus peab andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele ehk toimub üldkohtu tehtud kohtulahendite halduskohtulik kontroll (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2018.a määrus asjas nr 3-18-400 p 10-13; Riigikohtu erikogu 25.01.2019.a määrus asjas nr 3-18-1652, p 7-9). 2 7. Kaebaja väitel tekitati talle kahju kriminaalasja nr 1-13-6111 menetluses 25.11.2016 ja 22.03.2017 tehtud ringkonnakohtu ja Riigikohtu lahenditega.

jõustus 01.05.2015. Kaebaja väitel talle kahju tekitanud lahendid tehti ning kriminaalasja nr 1-13-6111 menetlus lõppes pärast

jõustumist.

§ 23

lg 1 alusel esitatakse taotlus enne selle seaduse jõustumist alustatud, kuid veel lõpetamata süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks

-s sätestatud alusel ja korras.

§ 21

alusel tuleb kahju hüvitamise taotlus pärast maakohtu menetlust esitada olenevalt asjaoludest ringkonnakohtule või prokuratuurile.

1. Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kuna kohus asja sisuliselt läbi ei vaata, siis ei ole kohtul võimalik lahendada ka taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
2. Kohus selgitab kaebajale, et kui tema tegelikuks eesmärgiks on kriminaalasjas nr 1-13-6111 tehtud jõustunud kohtuotsuse tühistamine ja asja uus läbivaatamine, siis ei ole kohane esitada kahju hüvitamise nõuet. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb esitada Riigikohtule teistmisavaldus (vt KrMS § 365 jj).
3. Kaebuses puuduvad andmed riigilõivu tasumise kohta, kohtu teada ei ole kaebaja riigilõivu tasunud. Seetõttu ei tule määruses lahendada riigilõivu tagastamise küsimust. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 3