) § 405 lg 1 ja § 444 kohaselt tegi maakohus otsuse lihtsustatud kujul. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Maakohtu hinnangul oli poolte kokkulepitud viivisemäär tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena tühine, mistõttu sai hageja kostjalt viivist nõuda üksnes võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis seetõttu viivisenõude osaliselt rahuldamata ja rahuldas ka
4.2. Menetluskulud jaotas maakohus
lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, märkides hagi rahuldamise ulatuseks 93%. Kostja menetluskulude osas kohus seisukohta ei võtnud, kuid hageja menetluskulud luges põhjendatuks 534,80 euro ulatuses ja mõistis need kostjalt välja. Vastavalt
lg-le 4 ja hageja taotlusele märkis maakohus, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist. 4.3. Võttes arvesse asjaolu, et kostja puhul on tegemist vähekindlustatud isikuga, pidas maakohus tema halba majanduslikku olukorda arvestades võimalikuks kostjalt välja mõistetud summad
4.
lg 1 alusel võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kolleegiumi hinnangul ei esine käesoleval juhul alust tähtaja pikendamiseks. Kostja ei ole taotluses põhistanud sellise mõjuva põhjuse olemasolu, mis oleks takistanud esitada kohtule menetlusabi saamiseks vajalikke andmeid ja nende õigsust kinnitada. Taotluses toodud põhjendused kostja invaliidsuse kohta ei 3 2-19-9940 välistanud kohtu määratud tähtaja järgimist, sest kostjat esindab vandeadvokaadist esindaja ning kostja on terve menetluse kestel olnud suuteline olema kohtuga pidevas e-kirjavahetuses. Ka kostja 21.09.2020 e-kirjast nähtuvalt ei ole menetlusabi taotlusega seotud tähtaja järgimata jätmine põhjustatud mitte kostja liikumispuudest, vaid soovimatusest kohtu nõuet täita. Kostja ei ole kohtule veenvalt põhistanud selliste asjaolude esinemist, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et esinevad tähtaja pikendamist tingivad alused. Eeltoodud kaalutlustel jääb apellandi 21.09.2020 taotlus tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus apellandi 24.07.2020 taotluse menetlusabi saamiseks. 9.1.
lg 5 kohaselt võib kohus menetlusabi taotlejalt nõuda esitatud andmete põhistamist või täiendavate dokumentide ja andmete esitamist. Järelepärimisele tuleb vastata kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuna apellatsioonkaebuses esitatud taotlus menetlusabi saamiseks koosnes ühest lausest ega võimaldanud kohtul menetlusabi eelduseid kohaselt hinnata, jättis ringkonnakohus apellandi menetlusabi taotluse
9.2.
lg 6 sätestab, et kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud. Ühtlasi on ringkonnakohtul tsiviilasja materjalide ja kaebusega tutvumise tulemusel põhjendatud alus kahelda selles, et apellatsioonimenetlus kujuneks kostjale edukaks. Kaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei kuuluks kaebus ilmselt rahuldamisele. Eeltoodud kaalutlustel jääb apellandi taotlus menetlusabi saamiseks
lg 6 ja § 181 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.
lg 1 p 3 alusel tuleb kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda, kuna apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Lisaks ei saaks kaebust menetleda ka sisuliselt. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda
lg 2¹ ja § 637 lg 1 p 6 alusel ning kaebus
Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga
lg 1 tähenduses.
lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamise luba ei andnud ja kaebusel puudub ka edulootus. Ringkonnakohus ei võta
lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelmises lauses viidatud väidetena käsitleda üksnes neid, millega saab apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada.
lg 1 p 2 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Seega tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas kostja kaebuses sisaldub selliseid väiteid, mida saab apellatsioonimenetluses arvestada ja mille õigsust eeldades saaks kaebuse rahuldada. 4 2-19-9940 Arvestades tsiviilasja materjale ja 24.07.2020 apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. 14.1. Põhimõtteliselt on õige kaebuse väide, et maakohus on lihtmenetluses tehtud otsuse põhjendavat osa liigselt lihtsustanud. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta. Samas peab maakohus
lg 8 esimese lause ja
lg 2 mõtte kohaselt otsuses siiski märkima, missuguseid poolte väidetud asjaolusid ta tuvastatuks ei lugenud ning missuguseid poolte esitatud tõendeid ei arvestanud. 14.2. Siiski ei nähtu kaebusest, et rikkumine oleks toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Kuigi maakohus on menetlusnorme rikkunud, ei anna see alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda apellatsioonkaebuses esitatud üldised etteheited kaebuse rahuldamist. Asja uuel läbivaatamise maakohtus oleks tulemus sama, st hagi tuleks rahuldada. Seejuures toob kohtumenetluse pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon ning otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta. Hagi osalist rahuldamata jätmist on maakohus põhjendanud ja kuna maakohtu otsust ei ole selles osas vaidlustatud, on see hagi osalise rahuldamata jätmise osas
14.3. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited laenulepingu ülesütlemise teatise esmakordse kättesaamise kohta maakohtu menetluses on paljasõnalised ega võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Hageja on kostjale saadetud teadete edastamist ja nende kostja poolt kättesaamist maakohtu menetluses tõendanud. Kuna maakohus on esitatud tõendeid arvestanud, on ta pidanud hageja väiteid tõendatuks. Kostja ei ole hageja 13.02.2020 menetlusdokumendis esitatud väidetele ja tõenditele maakohtus vastuväiteid esitanud. Kostja avaldas vastuses hagile, et sõlmis hageja õiguseellasega tarbijakrediidilepingu. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks maakohtus laenulepingu sõlmimist või nõude loovutamist vaidlustanud. Kui faktiline väide on omaksvõetud, peab maakohus sellest lähtuma ega pea kontrollima, kas väide on tõendatud.
lg 7 kohaselt kehtib esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud asjaolu omaksvõtt ka apellatsioonimenetluses. Seetõttu jätaks ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel asja lahendamisel kostja sellised väited tähelepanuta ega arvestaks nendega. Asjaolu, et maakohus tegi otsuse suuremas ulatuses kostja kahjuks, ei tähenda, et hageja nõue ei oleks õiguslikult põhjendatud. Tsiviilasja materjalid kostja vastuväiteid ei toeta. 14.
lg 1 ja
lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb
lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.
lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.