RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 171 lg 4 esimese lause kohaselt lõpeb menetlustähtaeg kuudes arvutamise korral viimase kuu vastaval kuupäeval. Kui tähtaja lõpp langeb kalendrikuule, millel vastav kuupäev puudub, lõpeb tähtaeg selle kuu viimasel päeval. Järelikult oli advokaadil Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse esitamiseks aega kuni

1. veebruarini
2. M. K. esindaja esitas kaebuse
3. aprillil 2020 ehk hilinenult. 2.
4. Ringkonnakohus möönis, et e-toimiku süsteemi väljavõtte järgi toimetati prokuratuuri määrus esindajale kätte alles
5. märtsil
6. See aga ei muuda asjaolu, et kuigi advokaat määrust enne
7. märtsi 2020 ei avanud, sai ta määruse kättesaadavaks tegemisest teada hiljemalt
8. jaanuaril
9. Kaebaja ei ole möödalastud tähtaja ennistamist taotlenud. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
10. T. K. esindaja esitas ringkonnakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb selle tühistamist. Kaebaja seisukohad on järgmised. 3.
11. Esindaja sai Riigiprokuratuuri määruse kätte
12. märtsil 2020 ja esitas kaebuse
13. aprillil
14. Kaebus on esitatud

§ 208lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Ringkonnakohtu vastupidine seisukoht on vastuolus nii seaduse kui ka kohtupraktikaga.

§ 208lg 1 seob tähtaja kulgema hakkamise sõnaselgelt määruse koopia saamisega.

Viimase all ei ole alust mõista lahendist teadasaamist või selle avalikustamist. Ringkonnakohtu määruses viidatud Riigikohtu lahendid on seotud kutse kättetoimetamisega, mille kohta on seaduses sätestatud erireeglid. Neid ei saa praeguses olukorras kohaldada. 3.

1. Väär on arusaam, et kaebuse esitaja sai määruse kätte siis, kui talle saadeti lahendi kohta teavitus. E-toimiku süsteem saadab teavitusi selle kohta, et toimikus on uus dokument. Teavitusele ei ole dokumenti ennast lisatud. Seega ei ole esindajale koos teavitusega määruse koopiat saadetud ja pelgalt teavituse saatmisega ei saa määrust kättetoimetatuks lugeda. 3.
2. Kaebuse esitamise tähtaja kindlakstegemisel ei ole tähtis, miks kaebuse esitaja ei saanud Riigiprokuratuuri määrust varem kätte. Kaebetähtaja ennistamist ei olnud vaja taotleda.
3. Riigiprokuratuur esitas kaebusele vastuse, milles leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kannatanu esindaja e-posti aadressile saadeti teade vastuvõtmist vajava dokumendi kohta
4. jaanuaril
5. Pärast seda sisenes M. Kirsipuu korduvalt e-toimiku süsteemi (sh ka nt
6. ja
7. jaanuaril ning
8. ja
9. veebruaril 2020), enne kui ta viimaks
10. märtsil 2020 Riigiprokuratuuri määruse avas. Määrus oli talle kättesaadav alates teate saamisest ja on välistatud, et esindaja seda ei märganud. Esindajal oli tähtaegse kaebuse esitamiseks aega kuni
11. veebruarini
12. Kaebuse esitas ta aga alles
13. aprillil 2020 ehk kaebetähtaega rikkudes. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5.

§ 208

lg 1 sätestab, et kui sama seadustiku § 207 lg-s 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Seega on vaja lahendada küsimus, millist hetke tuleb lugeda isikule e-toimiku süsteemi kaudu edastatud määruse koopia saamiseks

§ 208lg 1 tähenduses.

Vastusest sõltub, kas T. K. esindaja kaebus oli tähtaegne ja kas ringkonnakohus jättis selle õigesti läbi vaatamata.

1. Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse esitamise tähtaja arvestamist on Riigikohus viimati käsitlenud
2. juuni
3. a määruses nr 1-19-8852/
4. Erinevus osutatud ja praeguse kaasuse vahel seisneb selles, et viidatud asjas saadeti Riigiprokuratuuri määrus kannatanu esindajale e-posti teel, praegusel juhul aga tehti kättesaadavaks e-toimiku süsteemi vahendusel. Mõlemad viisid on kooskõlas

§ 1602

lg-ga 1, mille järgi edastatakse kriminaalmenetluses digitaalsed taotlused, kaebused ja muud dokumendid vahetult või e-toimiku süsteemi kaudu, kui kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Riigiprokuratuuri määruse edastamiseks ei näe menetlusseadustik ette eraldi korda. Järelikult on sellise määruse edastamine võrdselt võimalik nii vahetult e-kirja teel kui ka e-toimiku süsteemi vahendusel. 2

§ 208

lg-s 1 sätestatud tähtaja algust tuleb seega arvestada hetkest, mil isikul avaneb võimalus prokuratuuri määrusega tutvuda, sõltumata sellest, kas määrus edastatakse e-posti teel või e-toimiku süsteemi kaudu. Võimalikke asjaolusid, mis takistavad lahendist kohest teada saamist, saab hinnata kaebetähtaja ennistamise otsustamisel. 8. Kolleegium ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt on ringkonnakohtu määruses viidatud Riigikohtu praktika kutsete kättetoimetamise kohta asjakohatu. Nii on kolleegium lahendis nr 1-19-8852/13 selgitanud sedagi, et sarnaselt kutsete kättetoimetamisega eeldatakse ka Riigiprokuratuuri määruse edastamisel isiku enda avaldatud e-posti aadressile, et ta saab selle kätte põhjendamatu viivituseta (vt määruse p-d 25 ja 26). Määruse kättesaamise kinnitamisel

§ 208

lg 1 kontekstis aga tähtsust ei ole, kuivõrd erinevalt

§ 165

lg-test 4 ja 41 ei räägita selles määruse kättetoimetamisest, vaid koopia saamisest. Samad põhimõtted kehtivad ka Riigiprokuratuuri määruse e-toimiku süsteemi vahendusel edastamise korral. 9. Küll aga on ringkonnakohus ekslikult arvestanud kaebetähtaja algust määruse e-toimiku süsteemi kaudu edastamisele järgnevast päevast. Määruses viidatud Riigikohtu lahenditest sellist seisukohta ei tulene. Määruse edastamisel isiku enda poolt avaldatud e-posti aadressile eeldatakse, et tal on juba samal päeval võimalik selle sisust teada saada. Seega algab

§ 208lg-s 1 sätestatud kaebetähtaeg juba samast päevast.

T. K. esindaja ei vaidlusta seda, et ta sai e-toimiku süsteemi teate Riigiprokuratuuri määruse kättesaadavaks tegemise kohta

1. jaanuaril
2. Seega tuleb lugeda, et ta sai kõnealuse määruse samal päeval kätte ning samast päevast on põhjendatud lugeda ka kaebetähtaja algust. 10.

§ 171

lg 4 sätestab, et kuudes arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimase kuu vastaval kuupäeval. Riigikohus on varem selgitanud, et "vastav" on

§ 171

lg 4 tähenduses tähtaja viimase kuu see kuupäev, mis kannab tähtaja kulgemise esimese päevaga sama numbrit või – juhul kui tähtaja viimases kuus sellise numbriga kuupäeva ei ole – kuu viimane päev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 756). Tähtaja kulgemise esimeseks päevaks tuleb kuudes arvutatava tähtaja puhul lugeda päev, millest loetakse tähtaja algust (vt viidatud otsuse p 759). Järelikult lõppes Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamise ühekuuline tähtaeg praeguses asjas
3. veebruaril
4. Kuna see kuupäev langes puhkepäevale, oli tähtaja viimaseks päevaks

§ 171lg 5 järgi sellele järgnev esimene tööpäev ehk 2.

märts

1. Järelikult ei olnud
2. aprillil 2020 esitatud kaebus tähtaegne ja see tuli jätta läbi vaatamata.
3. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3