Obsah (10)

§ 263§ 199§ 68§ 65§ 121§ 64§ 16§ 218§ 57§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON

§ 263

lg 1 p 1, 2, § 199 lg 2 p 7, 9, § 121 lg 2 p 3 järgi lühimenetluse korras Natalja Firsova K J isikukood xxx, xxx kodanik, xxx, emakeel - xxx keel, enne vahistamist xxx, elukoht vabaduses: xxx, viibib vahi all alates 27.03.2020, kriminaalkorras karistatud: - Viru Maakohtu 3.02.2020 otsusega

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi 9-kuise vangistusega tingimisi, katseajaga 1 aasta.

Tõkend vahistamine 16.01-10.02.2020 ja alates 27.03.2020 Kaido Kooga 6.05.2020, 15.05.2020 KrMS § 238, § 306, § 309 lg 2, 3, § 311-315 alusel kohus otsustas: Tunnistada K J süüdi

§ 263lg 1 p 2 järgi (16.01.2020 episood) ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vastavalt Kr

MS § 238 lg 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 16.01.2020 kuni 10.02.2020 s.o. 26 päeva ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liita mõistetud karistusega Viru Maakohtu 3.02.2020 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o 9 kuud vangistust ning ükSaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. Tunnistada K J süüdi

§ 121

lg 1 järgi (19.03.2020 episood) ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada K J süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi (2.03.2020 episood) ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima poolt ning mõista (19.03.2020 ja 2.03.2020 episoodides) liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 1 Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.02.2020 kuni 15.02.2020 s.o. 2 päeva ning mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 3 kuud ja 28 päeva vangistust Viru Maakohtu 3.02.2020 ja käesoleva kohtuotsusega 16.01.2020 episoodi eest mõistetud liitkaristuse 1 aasta ja 2 kuu vangistuse võrra ning mõista lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates K J vahistamisest, s.o alates 27.03.2020. K J suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Süüdistuses

§ 263lg 1 p 1, 2 järgi (14.02.2020 episoodis) mõista K J õigeks.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu A L OÜ tsiviilhagi summas 660 eurot ning mõista K Jlt, temal alaealisena rahaliste vahendite puudumisel tsiviilKlt N Jlt (ik xxx) välja 660 eurot A L OÜ kasuks, mis tuleb kanda A L OÜ pangakontole nr XXX SEB Pank’as või nr XXX Swedbank’as. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu M B seadusliku esindaja L F tsiviilhagi summas 159,95 eurot, ning mõista K Jlt, temal alaealisena rahaliste vahendite puudumisel tsiviilKlt N Jlt (ik xxx) välja 159,95 eurot, mis tuleb kanda L F pangakontole nr XXX. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu K & K AS tsiviilhagi osaliselt summas 22,93 eurot, ning mõista K Jlt, temal alaealisena rahaliste vahendite puudumisel tsiviilKlt N Jlt (ik xxx) välja 22,93 eurot, mis tuleb kanda K & KAS pangakontole nr XXX. KrMS § 310 lg 1 alusel jätta kannatanu L XXX OÜ tsiviilhagi summas 8709,43 eurot läbi vaatamata. Rahuldada kaitsja Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 324 eurot, sh tasu 270 eurot ja käibemaks 54 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt riigi õigusabikulude osas kohtueelses ja kohtumenetluses kogusummas 1257,48 eurot ning osaliselt ka sundraha osas summas 576 eurot riigi kanda. Ülejäänud osas, s.o sundraha 300 eurot mõista menetluskulud K J’lt riigituludesse välja. K J’l tasuda kriminaalmenetluse kulud (kokku 300 eurot) 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates Maksu- ja Tolliameti pangakontole SEB pangas EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700019411, ning selgitus „1-20-2706 K J kriminaalmenetluse kulud“. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Asitõendid: Pneumopüstol Borner C11, asub PPA Ida prefektuuri hoidlas aadressil Rahu 38, Jõhvi asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 20ATH01092 alusel (kd 1 tl 73); pneumopüstol Borner TT-X, asub PPA Ida prefektuuri hoidlas aadressil Rahu 38, Jõhvi asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 30/20 alusel (kd 2 tl 105); DNA-puuteproovid (6tk) asuvad PPA Ida prefektuuri hoidlas aadressil Rahu 38, Jõhvi asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 20ATH01092 alusel (kd 1 tl 73); DNA-puuteproovid (3tk) asuvad PPA Ida prefektuuri hoidlas aadressil Rahu 38, Jõhvi asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 20ATH01092 alusel (kd 2 tl 106); plastikust pudel kuulidega, plastmasskuulid 2 tk (ümbrikus) ja puutükk - 1 tk asuvad PPA Ida prefektuuri hoidlas aadressil Rahu 38, Jõhvi (kd 2 tl 106); kuulid plastikust pudelite sees Borner BB Steel Shots (2tk), kuulid roosat värvi 1 tk ja 27 tk (pakis 3 ja 4), asuvad PPA Ida prefektuuris hoidlas aadressil Rahu 38, Jõhvi (kd 1 tl 73); - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 4 CD-R plaati, mis asuvad toimiku juures – jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS K Jt süüdistatakse selles, et 16.01.2020 kella 14.53 paiku tema, viibides koos N Mi ja D Liga korteris aadressil xxx ning kasutades metallkuulidega laetud pneumorelva Borner (C11) tulistas aknast Kalevi tn peatänava sõidutee suunas. Lasud tabasid ja kahjustasid kolme liinibussiakent. Kuna ei olnud teada, mis liiki relvast tulistati (tuli-, õhk- või muu relv), reageeriti sündmuskohale rohke politseiressurssiga, nimelt kohale saabus umbes 40 politseiametnikku. Suur ala piirati. Reisibussides viibis tulistamise ajal kokku umbes 50 inimest, kelle rahu oli häiritud, mitmed neist tundsid ohtu oma elule ja tervisele. Selliselt rikkus K J raskelt avalikku korda, kuivõrd Kohtla-Järve kesklinnas (peatänaval) liiklus oli täielikult takistatud, bussides viibinud inimesed ei saanud edasi sõita ja tundsid hirmu tulistamise tagajärjel. Menetluses tuvastati mitu inimest, kes tundsid tulistamise tagajärjel hirmu ja ohtu elule ja tervisele (kannatanud N K ja F B). Lisaks sellele K J tegude tagajärjel oli L XXX OÜ-le kuuluvas bussis Iveco Crossway registrimärgiga xxx lõhutud üks klaaspakett, bussis Iveco Crossway registrimärgiga xxx sai kahjustada kolm klaaspaketti ja A L OÜ-le kuuluvas bussis Iveco Crossway registrimärgiga xxx lõhutud üks klaaspakett. Seega on busside kahjustamisega tekitatud varaline kahju L XXX OÜ-le summas 8709,43 eurot ja A L OÜ-le summas 660,00 eurot Oma tegevusega rikkus K J Korrakaitseseaduse § 55 sätestatut, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teisi isikuid häirival või ohtu asetaval viisil, eelkõige teist isikut hirmutada ja ähvardada või käituda muul viisil vägivaldselt. Lisaks sellele K Jt süüdistatakse selles, et tema 14.02.2020 kella 17.00 paiku, jalutades KohtlaJärve linnas metsapargis nägi seal jalutamas 12 aastast R Jit ja N Kit. K Jl ja temaga koos olnud V B’l olid õhupüstolid, millest nad tulistasid tänavalgustite pihta. R. J koos sõbraga hakkas kartma ja nad jooksid minema. Kui K J nägi seda, siis hakkas neid enda juurde kutsuma. Kui R. J hakkas K. J eest põgenema, tegi K. J kolm lasku, millest üks tabas kannatanu jope kapuutsi. Laskmise ajal K. J naeris, tal oli lõbus, aga kannatanu tundis hirmu. Mingil hetkel õnnestus kannatanul läbi metsa ära joosta. Kui R. J koos N. Kiga jõudis Kalevi 27 bussipeatusesse, nägi ta uuesti K. Jt ja 3 tema seltskonda. Kui seltskond nägi R. Jit, võttis K J oma püstoli välja ja tegi mitu lasku R. Ji suunas, millest üks tabas metallist laternaposti ja põrkas kannatanule näkku paremale poole silma alla. Sellega tekitas K. J R. Jile füüsilist valu ja kriimustuse parema silma piirkonnas. Oma tegevusega K J rikkus Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1, 2 avalikus kohas käitumise nõudeid, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda vägivaldselt ja teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõna, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Seega pani K J toime

§ 263lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o avaliku korra raske rikkumise (sh Kor

S § 55 lg 1 p 1, 2 mõttes) – avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga ja relvaga ähvardades. K Jt süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem 14.02.2020 kasutanud vägivalda R. Ji suhtes, uuesti 19.03.2020 kella 20.00 paiku viibides Kohtla-Järve linnas Keskallee 19 ja 20 majade juures koos Kl Ki, A Ai ja M Sga, lõi lahtise käega Kl Vit meelekohta ja kõrva piirkonda vasakult poolt, tekitades kannatanule füüsilist valu. K. Viga koos viibinud M B tahtis ära minna, kuid K. J haaras M. B´l jopest kinni ning jõuga tiris nii, et jope läks katki. Peale seda K. J lõi rusikaga M. B´t näo piirkonda. Pärast K. J ja M. B haarasid kätega teineteisest kinni, kukkusid maha põõsasse ja hakkasid maadlema. Seejärel M. B läks oma sõpradega Keskallee 21 maja hoovi. Nendele järele suundusid ka K. J ja A. A. K. J tuli K. Vile lähemale ja lõi talle rusikaga vastu laupa, tekitades kannatanule füüsilist valu. M B jooksis endise restorani Trilobiidi hoovi, aadressil Tuuslari 10, ning K. J, A. A ja K. K jooksid temale järele. K. Jl oli käes suur kivi, millega ta viskas M B suunas, kuid M B sai eest ära põigata ja kivi tabas kõrvalseisnud sõidukit. A. A ja K. K üritasid M. B´t kinni hoida ja K. J võttis sama kivi ja viskas sellega. Seekord kivi tabas M. B pea parema oimu piirkonda tekitades tugevat füüsilist valu. Lisaks, tekitas K. J M. B jope rebimisega kannatanule materiaalse kahju summas 159,95 eurot. Seega pani K J toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks sellele K Jt süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on karistatud 03.02.2020 Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi, taas ehk süstemaatiliselt, 02.03.2020 kella 11.21 ajal läks võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos V B´ga ja N L´iga (nende suhtes on materjalid eraldatud eraldi menetlemiseks), Jõhvi linnas XXX asuva kauplusse K, võttis riiulilt ühe pudeli Jägermeistrit 35% 175 cl maksumusega 42,00 eurot ja pani V B musta värvi Nike seljakotti. N L samuti võttis ühe pudeli Grant´s Scotch Whisky 1 l maksumusega 26,80 eurot ja pani kaasasolnud kilekotti. Isikud möödusid poe kassaLest kauba eest tasumata. Seega pani K J toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT Antud asjas K.J’le süüdistus on esitatud kahes avaliku korra raske rikkumise episoodis, ühes kehalise väärkohtlemise episoodis ning süstemaatilises varguses isikute grupis. Kohus hindab esmalt, eraldi kuriteoepisoodide lõikes, millised on tõendid ja nende pinnalt tuvastatavad faktilised asjaolud, seejärel millised on esitatud süüdistuse kuriteokoosseisude tunnused ning siis vaagib, kas süüdistatava teod vastavad kuriteokoosseisude tunnustele. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud (16.01.2020 avaliku korra raske rikkumine) Süüdistatav K.J võttis antud episoodis süü omaks. Tema ütluste järgi tunnistab ta, et tulistas püstolist busside pihta korterist aadressil Kohtla-Järve, Kalevi 16-29. Temal, N (M’

1. il)ja D’il (L’
2. il)oli selline meelelahutus tulistada õhkrelvast busside pihta. Ei mõelnud, et lasevad bussidest läbi, et kõik nii tõsiseks läheb. 16.01.2020 hommikul läks 4 xxx poodi xxx tänaval Kohtla-Järvel, kus ostis endale õhupüstoli. Ostis niisama, et käia ja tulistada vastu prügikaste, nalja pärast. Temaga koos oli D L. Läksid mööda Kohtla-Järvet jalutama, sel ajal tulistas püstolist erinevaid sihtmärke. Siis läksid N Mi juurde. N juures kodus suitsetasid köögis. Siis keegi avas köögiakna ja tema (J) hakkas tulistama oma õhupüstolist. M ja L vaid hoidsid püstolit käes. Tulistas tühjaks peaaegu terve salve. Salves on 20 kuuli, tulistas kokku umbes 20 korda. Sihtis punast asja, mis teel seisab, ei tea, mis see on. Siis tulistas R-Kioski poole. Sinine buss sõitis mööda, seejärel kaks valget bussi. Üks valge buss jäi seisma. Märkas, et selle bussi küljeklaasis tekkis auk ja mõrad. Sai aru, et seda tegi tema, so tulistas bussi pihta. See oli kolmas buss. Ligi sõitsid veel bussid, sinine ja valge. Neis ka märkas katkiseid aknaid. Sai aru, et seda tegi tema, tulistas akendesse. Kokku tulistas kolme bussi. Pärast tulistamist kõik kolmekesi hakkasid peitma püstolit. Viimasena peitis N M püstoli vannituppa. Vahel tarvitab alkoholi, suitsetab „käbisid“, enne tulistamist „käbisid“ ei suitsetanud, oli kaine. Kahetseb tehtu, ei tahtnud seda teha ega kedagi hirmutada (I kd tl 153-157). Tunnistaja N J ütlustest nähtuvalt 16.01.2020 hommikul oli tema poeg Kl kodus ja riietus kooliminekuks kui tema ja vanaema vahel tekkis tüli, Kl muutus agressiivseks ja lahkus kodust. Väljas ootas teda D L. Õhtul teatati, et politsei pidas teda kinni. (I kd tl 159-162). K.Jga koos olnud M ja L kinnitasid, et just J on tulistanud busside pihta. N M’i ütluste järgi 16.01.2020 oli ta oma kodus xxx, Kohtla-Järve. Kella 12-13 ajal tulid tema juurde K J ja D, kelle perekonnanime ei tea. Nad tulid kööki istuma. Kl küsis suitsu. Ta oli akna juures. Ta võttis enda seljas olevast pikast jopest püstoli, suunas püstoli tema (Mi) jälgede suunas, naeratas ja ütles, et tegi nalja. D näitas oma jalga, tal oli pisike punane jälg, arvatavasti kuulist. K pööras end akna suunas ning avas akna nii, et aknast mahtus välja püstol. Suunas püstoli aknast välja ning lasi püstolist kaootiliselt vastu kaamerat, mis asub posti otsas ja on suunatud „xxx“ poe suunas. Mitu lasku oli ei oska öelda, aga palju. Seejärel tulistas K möödasõitvate busside suunas. Küsis, miks ta seda teeb, aga K vastas, et ära põe, keegi ei näe. Nägi viimast bussi, mis on valget värvi ja kuulis plõksatust, mis tabas arvatavasti bussi. Nõudmisele, et K võtaks relva kaasa ja lahkuks korterist ta seda ei teinud ja ütles, et peidame püstoli ära. Hakkas otsima kohta, kuhu saab peita oma püstoli. Käis toas ja vannitoas vaatamas kohti, kuhu võiks peita püstolit. Peitis selle vanni alla. Pani kõigepealt ühe soki sisse, siis teise soki sisse siis mähkis püstolile vana riidekaltsu ümber. K ütles, et läheks koeraga jalutama. Kolmekesi läksid alla. Trepikojast väljudes tulid vastu kolm politseinikku. Tema läks koos politseinikuga ülesse korterisse, kus vabatahtlikult kohe näitas koha ette, kuhu K peitis püstoli, millega sooritas köögiaknast laske. K näitas ka ise, kuhu ta peitis kuulid. Need olid kahes kinni keeratavas purgis. Pani need köögis kapi peal olevasse sinist värvi kaussi, kus olid küpsised ja kommid. (I kd tl 116-120). D L’i ütluste järgi 16.01.2020 kella 14 paiku tema koos Kl Jga läksid N M’i juurde, kes elab xxx, Kohtla-Järvel. Korteri köögis nad kõik kolmekesi suitsetasid „käbisid“. „Käbid“ olid Nl kodus. Samal ajal keegi poistest avas köögiakna. Siis Kl võttis jope taskust gaasipüstoli, arvab, et see oli gaasipüstol, kuna nägi püstolis gaasiballoone. Seda püstolit Kl näitas sama päev kella 10 paiku. Sel ajal sai Kliga kokku Grossi poe juures. Grossi poe taga võttis Kl jope taskust välja gaasipüstoli ja ütles, et just ostis selle. Tulistas sellest kaks-kolm lasku õhku. Läksid Kliga linna peale jalutama. Mi köögiaknast tulistas Kl püstolist välja. Ei teadnud, et Kl busse sihtis. Mingil momendil Kl ütles, et sai bussile pihta ja ka ise ehmus, nemad Nga ka ehmusid. Täpselt ei mäleta, aga vist pärast seda kui Kl ehmus siis ta rohkem aknast välja ei tulistanud. Kl peitis kiiresti püstoli ära N Mi korteris, ei tea kuhu nimelt. Siis kolmekesi läksid jalutama N koeraga. Kui väljusid trepikojast politseinikud pidasid kinni. Kl ütles, et püstol on lihtsalt mängimiseks. Jalal on väike haav. Väljas Kl juhuslikult tabas teda kui jalutasid 16.01.2020 hommikul, ei ole pretensioone Klile. Oli natuke valus, aga ei nutnud. Ta ei sihtinud spetsiaalselt. (I kd tl 134-139) 5 Õhupüstol leiti Mi korterist läbiotsimise käigus. 16.01.2020 läbiotsimisprotokollist nähtuvalt toimetati 16.01.2020 xxx korteris edasilükkamatu läbiotsimine, mille käigus korteri omanik N M vabatahtlikult andis välja õhkrelva püstoli kaliibriga 4,5mm Borner C11 ja kuulid sellele (I kd tl 58-69). 21.01.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga ära võetud õhupüstol ka vaadeldi (I kd tl 70-72). Sündmuskohal tegutsenud politseitöötajad kirjeldavad toimunu järgnevalt. Tunnistaja P R ütluste järgi 16.01.2020 kella 14.53 ajal ekipaaž sai väljakutse Charlie prioriteediga aadressile Kalevi 16, Kohtla-Järve, mille sisuks oli – liinibussil tulistati 3 küljeakent sisse, arvatavasti kõrval olevast majast. Liin 117 Jõhvi-Kiviõli. Inimesed bussis, ootavad politseid. Kell 15.12 teavitati, et oli lastud mitme bussi akendesse, arvatavasti Kalevi 16 majast. Võttes arvesse sündmuse tõsidust anti korraldus kõikidele vabadele patrullidele sõita Kohtla-Järvele. Kiirreageerimispatrullid suundusid ka Kohtla-Järvele Narvast. Kohal oli kolm kahjustatud liinibussi – kaks linnaliini ja üks maakonnaliini buss. Bussidest väljus umbes 50 inimest ning suundusid järgmise peatuse poole. A bussi juht näitas kohta, kus ta sõitis, kui käisid lasud, nii sai välja selgitatud ohu ala. Puudus teadmine kes ja mis ajendil antud tegu sooritas. Nähes vigastusi oli aru saada, et isegi kui tegemist ei ole tulirelvaga, on tegu ohtliku relvaga, millega võib tekitada tõsiseid vigastusi. Piirati ala ümber Kalevi 16 hoone. Kaasatud oli umbes 40 politseinikku. Otsustati alustada kontrollimist maja esimesest ja teisest trepikodadest, kuna lasud tulid maja esimeselt poolelt. Kiirreageerijad koos jälitajatega jagati kahte gruppi, et korraga kontrollida kahte trepikoda. Mõni minut hiljem grupp „B“ kutsus teise trepikoja viiendale korrusele, kus nägid kahte noormeest ja sisenedes korterisse nr xx said teada, et jälitaja kahtlustab neid isikuid tulistamises. Kolmas isik – korteri omanik oli koos kiirreageerijaga ja jälitajatega korteris. Tema käitumine tundus kahtlane. Vestluse käigus ta ütles, et tema pole tulistanud ja palus teisi mitte tulistada, aga nad ikka tulistasid. Talle pakuti anda välja relv ning ta osutas vannitoa alla, kust avastati relvakujuline ese, mis meenutas püstolit. Kolm isikut peeti kinni. (I kd tl 88-90). Tunnistaja D K ütluste järgi 16.01.2020 kella 16.30 ajal oli ta grupis, mis reageeris sündmusele seoses tulistamisega avalikus kohas. Välijuht otsustas kontrollida kortermaja, millest võis olla sooritatud lask. Kortermaja asub aadressil Kalevi 16. Otsustati kontrollida kaks esimest sissekäiku ja küsitleda elanikke. Tunnistaja koos kiirreageerijaga suundusid teise sissekäigu juurde. Kui jõudsid teise trepikoja sissekäigule tulid neile vastu kolm noormeest. Arvestades, et oli sündmus relvaga ja avaliku korra raske rikkumine ja oli kõrgendatud oht, teostati kõigile kolmele isikule kohapeal turvakontroll ja isikusamasus tuvastati kohapeal. Isikuteks osutusid N M, K J ja D L. Samuti selgus, et nad olid väljunud korterist nr xxx ja selle korteri omanik oli N M, mida ta ka ise kinnitas. Küsimusele, kas nad on tulistamisest teadlikud, vastasid, et kuulasid korteris muusikat. Võttes arvesse, et M ja J olid varasemalt seotud erinevate kriminaalsete sündmustega ja nende käitumine tundus kahtlasena, otsustasid kontrollida korterit nr xxx. Tunnistaja palus Mil liikuda tema korterisse. Korterist avaneb vaade Kalevi tänava peateele ning oli võimalik, et antud aknast võisid need lasud olla sooritatud. Küsimusele, kas korteris on keelatud või ohtlikke esemeid hakkas korteri omanik närviliselt käituma ning vastas küsimusele eitavalt. Tunnistaja palus välijuhil ja juhtivuurijal tulla korterisse. Uurija küsimusele relva olemasolust vastas M, et tema pole tulistanud ja et relvataoline ese on vannitoas vanni all. M väitis, et K J oli just see, kes sooritas püstolist laske ning püstol pidi kuuluma Kl’ile. Ese oli avastatud läbiotsimise käigus. Isikud otsustati kinni pidada. (I kd tl 91-92). 16.01.2020 sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt nägi sündmuskoht ja viga saanud bussid välja alljärgnevalt. Sündmuskohaks on Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve, Kalevi tn 16 vastas asuv Kalevi tn, kus toimus tulistamine kolme liinibussi suunas. Sõiduteel asuvad kolm liinibussi: sinist värvi Irisbus 6 Crossway reg.mk xxx (foto nr 3), valget värvi Irisbus Crossway Low Entry reg.mk. xxx (fotod nr 1 ja 2) ja sinist värvi Irisbus Crossway reg.mk xxx. Sinist värvi buss reg.märgiga xxx asetseb Kalevi 16 kortermaja vastas. Kasutades Leica Disto D5 lasermõõteseadet on suunatud lasermõõteseade laserkiir Kalevi 16-xxx korteri köögiaknale (foto nr 26), kaugus sellest korterist on 21,32m. Bussi eesmisest uksest sisenedes jääb vasakule poole kolm klaasakent, millel on kaks klaasikihti (pakettaken). Vasakule poole jääval esimesel klaasaknal on välimises klaasis üks kuuliauk, mis on märgistatud tähisega nr 1. Kuuliauk asetseb klaasaknal liinibussis seestpoolt vaadatuna all paremas klaasakna alaosas. Kuuliaugu servade umbkaudne diameeter on 5mm. Liinibussi väline klaas on mõranenud tervikuna (foto nr 4, 5). Vasakule poole jääval teisel klaasaknal on välimises klaasis üks kuuliauk, mis on märgistatud tähisega nr 2 (fotod nr 6, 7, 8). Kuuliaugu umbkaudne diameeter on 5 mm. Liinibussi väline klaas on mõranenud tervikuna. Vasakule poole jääval kolmandal klaasaknal on välimises klaasis üks kuuliauk, mis on märgistatud tähisega nr 3 (fotod nr 8, 9). Kuuliaugu servade umbkaudne diameeter on 5 mm. Liinibussi väline klaas on mõranenud tervikuna (foto nr 10). Akna välisklaasil on ka lasujäljed (fotod nr 11 ja 12). Valget värvi buss reg.märgiga xxx (fotod nr 13 ja 20) asetseb sõiduteel kõige lähemal KaleviOlevi tn ristmikule. Lasermõõteseadme kasutades kaugus Kalevi 16-xxx korterist on 26,90m. Asetseb Kalevi 16 kortermaja vastas. Bussi eesmisest uksest sisenedes jääb vasakule poole bussi esiosasse klaasaknad, millel on kaks klaaskihti (pakettaken). Paremale juhiistme taha jääva esimese akna välisklaasis (foto nr 14), märgistatud tähisega nr 4 (fotod nr 15, 16, 17, 18) (on kuuliauk). Selle servade umbkaudne diameeter on 5 mm (foto nr 17). Väline aknaklaas on mõranenud (foto nr 19). Sinist värvi buss reg.märgiga xxx asetseb Kalevi tn 27 vastas (foto nr 21). Juhiistme taga oleva istmeterea kõrval paiknevad mitu akent (foto nr 22). Neist eelviimase, bussi tagaosas paikneva pakettakna välimine aknaklaas on täielikult purunenud (foto nr 23, 24, 25). (I kd tl 44-53). Viga saanud busside juhid annavad alljärgnevad ütlused. Tunnistaja A V ütluste järgi töötab ta OÜ-s L XXX bussijuhina. Buss on Iveco reg.nr xxx. 16.01.2020 oli marsruudil Jõhvi-Kohtla-Järve-Kiviõli. Väljus Jõhvi bussijaamast kell 14.30. Kella 14.45 ajal, kui oli Kohtla-Järvel, Kalevi 16 maja juures, sõitis suunaga Tallinn-Narva poole, kui kuulis, et bussi korpuse vastu käis kõva pauk. Sel hetkel olid kõik istekohad täis. Kui oli seisma jäänud nägi koheselt, et bussi parempoolsed kolm esimest küljeakent olid mõranenud. Bussil on topelt klaasid ja näha oli, et mõranenud olid ainult välimised, seesmised klaasid olid terved. Helistas häirekeskusele ja teatas juhtunust. Sama aeg jäi tema taga seisma veel üks buss ja hiljem selgus, et ka tema aken oli purustatud. Juhatas inimesed bussist välja ja palus minna järgmise bussi peale. (I kd tl 77-78). Tunnistaja A A ütluste järgi töötab ta bussijuhina L XXX liinibussil reg.nr-ga xxx. 16.01.2020 töötas marsruudil Kiviõli-Kohtla-Järve, nr 114.Kell 12.20 sõitis Kiviõlist välja Kohtla-Järve suunas. Bussis oli kolm reisijat. Kell 12.53 sõites mööda Kalevi tänavat kuulis paugule sarnanevat heli. Kohe pärast paku karjatas naisreisija, kes istus esiistmel. Algul mõtles, et midagi kukkus. Jätkas marsruuti. Sõitis peatuseini Virumaa Kolledž, kus kõik reisijad väljusid. Edasi sõitis lõpp peatuseni Järveküla tee 87, seal nägi tahavaatepeeglist, et bussi tagumine klaas pudeneb maha, kuigi marsruudile välja sõites oli klaas korras olnud. Teatas juhtunust tööandjale. Sõitis edasi Kiviõli suunas, kus kell 14.59 helistas bussijuht A V, et Kalevi tänaval oli lõhutud tema bussil kolm akent. Palus, et sõidaks tema juurde, et võtta peale tema reisijad ja viia nad Savalasse, aga ei saanud seda teha, sest bussil on klaas lõhutud. Siis otsustas tähelepanelikult vaadata oma bussi klaasi ja märkas klaasis avaust, mis sarnanes kuuli tekitatud avale, mille juurest kulgesid erinevatesse suundadesse praod. (I kd tl 79-83). 7 Tunnistaja J K ütluste järgi töötab ta bussijuhina A Grupp AS-s. 16.01.2020 kell 14.40 sõitis ta Kohtla-Järvel bussipargist välja liinile 15 Kohtla-Järve-Sompa-Jõhvi bussiga reg.nr xxx. Kell 14.45 kui sõitis mööda Kalevi tänava majast nr 16 umbes 10 meetrit enne kauplust Valentin kuulis tagant kostvat paiku. Peatus, et kontrollida, mis juhtus ja nägi, et kohe juhi taga olev esimene salongiklaas on vigastatud (klaasi keskel on väike läbiv ava, mille juurest kulgevad võrgutaoliselt laiali praod). Istus uuesti bussi, parkis bussi Kalevi tn maja vastas Kiviõli bussi nr 117 taha. Ka sellel bussil olid klaasidel vigastused. Pärast seda helistas politseisse ja teatas juhtunust dispetšerile. Sai aru, et klaasi pihta lasti kas õhupüssist või ragulkast, millele vihjab vigastuse V augu kujuline iseloom. (I kd tl 84-87). Bussides viibinud reisijate ütlused on sellised. Kannatanu V S ütluste järgi 16.01.2020 sõitis ta Kohtla-Järvelt Kiviõli liinibussiga. See väljus Kohtla-Järvelt kell 14.50. Buss oli reisijaid täis. Istus vabale kohal, koht oi bussi keskel, keskmise ukse lähedal, mitte akna all, vaid vahekäigu pool. Sõitsid Valentini poest mööda Kohtla-Järvel ja sõitsid piki elumaja ja kuulis mingeid helisid, kolm korda järjest. Tundus, et metalliga löödi vastu metalli. Sellest automaatselt natuke kummardus, tõmbas pea õlgade vahele ja ehmus, ei arva, et rahu sai sellega rikutud, ei tundnud, et oli ohus, lihtsalt natuke ehmus heli peale. Vaatas bussi lakke, ei näinud midagi siis rahunes maha. Siis vaatas bussi aknasse ja nägi bussi aknas tema koha kõrval auku ja aken tema koha taga ja ees on kõik mõranenud. Siis sai aru, et vastu bussi tulistati. Sel momendil jäi buss seisma. Arvas, et aknad võivad eest ära kukkuda. Siis kõik väljusid bussist ja läksid bussipeatusse. Koju jõudis kella 17-ks. (I kd tl 93-97). Kannatanu N K ütluste järgi 16.01.2020 sõitis tema bussiga nr 117, mis suundus Kiviõli poole. Tema ja sõber F B istusid bussi kell 14.50 Viru Kolledži peatuses. Sõitnud Valentin’i poest mööda kuulis heli, mis sarnases kärgatusega kaevanduses, nii et buss isegi kõikus. Ei saanud aru, mis juhtus. Sellest hakkas isegi hirmus, tundis ohtu oma elule ja tervisele. Tahtis isegi hirmust nutta. Buss sõitis natuke edasi ja jäi seisma. Bussijuht väljus bussist, siis hakkasid väljuma ka reisijad. Läksid bussipeatusse. Kiviõlisse viis nad teine buss. (I kd tl 99-103). Kannatanu F B ütluste järgi 16.01.2020 sõitis tema bussiga nr 117, mis suundus Kiviõli poole. Tema ja sõbranna N K istusid bussi kell 14.50 Viru Kolledži juures. Sõitnud Valentini poest mööda kuulis heli, mis sarnanes kärgatusega, nii et buss isegi kõikus. Tuttav M Z ütles, et lasu sarnane. Tundis hirmu, ehmus, tundis, et elu ja tervis on ohus. Buss sõitis natuke edasi ja jäi seisma. Esimesena väljus bussist juht, siis väljusid reisijad ka. Märkas, et kaks klaasi, mis olid esiustele lähemal bussiuste pool, olid mõranenud. Hakkas väga hirmus, sai aru, et oli lask ja et N tahtis bussi sisenemisel istuda just sellele kohale kus klaasid olid mõranenud. Kõik väljusid ja hakkasid vaatama maja akendesse piki mida seisis buss, kuna arvasid, et lask tuli maja akendest, kuna kõrval oli vaid see maja. Said bussis šoki. Kiviõlisse viis teine buss. Sai närvivapustuse, seniajani ei suuda maha rahuneda. (I kd tl 105-109) Faktiliste asjaolude kokkuvõte 16.01.2020 episoodis Uuritud tõendite alusel tuvastab kohus, et 16.01.2020 süüdistuses märgitud ajal ehk kella 14.53 paiku süüdistatav K J, viibides N M’i korteris aadressil Kalevi tn 16-xxx, Kohtla-Järvel koos N.M’iga ja D Liga ning kasutades metallist kuulidega laetud pneumopüstoli Borner C11 tulistas vähemalt viis korda nimetatud korteri köögiaknast Kalevi tn sõidutee suunas seal sõitnud liinibusside pihta. Lasud tabasid ja kahjustasid kolme liinibussi 5 akent. Liinibussides on tulistamise ajal viibinud bussijuhid ja reisijad, kelle rahu ja reisiplaanid oli juhtunuga häiritud, kusjuures kannatanute N K ja F B rahu oli rikutud sellisel määral, et nad tundsid hirmu ning ohtu oma elule ja tervisele. Sündmuskoha ala oli politsei ressurssidega piiratud, millesse olid kaasatud politseiametnikud erinevatest üksustest. Tulistamise tagajärjel oli L XXX OÜ-le kuuluvas bussis 8 Iveco Crossway registrimärgiga xxx lõhutud üks klaaspakett, bussis Iveco Crossway registrimärgiga xxx sai kahjustada kolm klaaspaketti ja A L OÜ-le kuuluvas bussis Iveco Crossway registrimärgiga xxx lõhutud üks klaaspakett. Inimesed viga ei saanud. Kuriteokoosseis

§ 263

lg 1 p 2 kuriteokoosseis näeb ette vastutust avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Antud kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on avalik kord. Sekundaarselt kaitstakse ka teisi õigushüvesid, nagu nt inimese tervist. Tegemist on alternatiiv-aktilise formaalse ja blanketse kuriteokoosseisuga. Objektiivse koosseisu moodustab

§-s 262 nimetatud teo (avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise) toimepanemine, mis on seotud relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardamisega. Avalikuks loetakse KorS § 54 alusel koht, mis on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Avalikus kohas käitumise üldnõuded on sätestatud KorS 4.ptk 1.jaos, eelkõige §-s 55, mille preambulis on sätestatud üldklausel, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Teise isiku all mõeldakse isikut või isikuid, kes ei ole õigusrikkujaga seotud. Tuleb tuvastada, et avaliku korra rikkumisega häiriti piisavalt intensiivselt juhuslike, asjasse puutumatu isikute rahu. Asjasse puutumatute isikute häirimisega on tegemist siis, kui konflikti lahendamisesse saavad enda tahte vastaselt kaasatud ka kolmandad, asjasse puutumatud isikud. Käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. (

-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 678-681, 684-685). Relv on seade või ese, mis on ette nähtud elava või muu objekti kahjustamiseks või hävitamiseks (RelvS § 1 lg 2). Relv võib olla tulirelv, gaasi-, pneumo-, külm-, heit- või elektrišokirelv (RelvS § 11). Pneumorelv on relv, mille lendkeha liigub suruõhu või muu surugaasi energiast (õhupüss, õhupüstol). (

-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 158). Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust. Isik peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et tema käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu ning sellisest teadmisest lähtudes valitakse isikliku konflikti lahendamiseks koht ja viis, mis võib kaasata ja kaasabki tahtevastaselt konflikti rohkem, või vähem määratletud kõrvaliste isikute ringi (

-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 685-686, p 1-3.1, 4). Kvalifikatsioon Kohtu arvates vastavad süüdistatava teod

§ 263lg 1 p 2 tunnustele.

Linna tänava ja liinibusside (s.o ühistransport) puhul on kahtlemata tegemist avaliku kohaga

§ 263mõistes.

Tulistamine pneumopüstolist ühistranspordi (milles viibivad bussijuhid ja reisijad) akende pihta ilmselgelt rikub avalikus kohas käitumise üldnõuded ning sellega häiritakse bussides viibivaid isikuid ja seatakse neid ohtu. Inimesed võivad saada viga kas lasudest, kuulikestest vahetult või nagu antud juhul purunenud aknaklaasist. Liinibussides viibinud reisijad ja bussijuhid, kelle õigusrahu oli rikutud ja kes tundsid hirmu oma elu ja tervise pärast olid juhuslikud ja asjasse puutumatud isikud, kellel ei olnud mingit seost K.Jga ega tema tegevusega. Samuti ei nõustu kohus kaitsja arvamusega, et süüdistatava tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 263lg 1 p 1 järgi.

Mi korterist ära võetud ese on pneumopüstol kaliibriga 4,5mm Borner C11, mis vastab pneumorelva tunnustele. Kuna tegu pandi toime relva (õhupüstoli ehk pneumorelva) kasutades, siis tuleb süüdistatava teod kvalifitseerida just

§ 263lg 1 p 2 järgi, s.t avaliku korra rikkumisena relvaga ähvardades.

Ähvardamise all tuleb aga mõista ka relva vahetu kasutamine ehk sellest tulistamine nt õhku või nagu antud juhul eseme, busside klaaside pihta, isegi kui selle tulemusena inimestele tervisekahjustusi tekitatud pole, kuid sellise teo tagajärg 9 saabub avalikus kohas, rikkudes kõrvaliste isikute õigusrahu, nagu antud juhul tundsid kannatanud K ja B ohtu oma elule ja tervisele, kes nimelt tundsid ennast süüdistatava tegudest ähvardatuna ja ohu all. Tunnistaja R kirjeldab olukorda nii, et tulistaja kavatsused ei olnud teada, mistõttu otsustati piirata ka sündmuskoha ala. See ka selgelt näitab, et toimunud lasud busside klaaside pihta omasid ka ähvardavat mõju, s.t keegi ei teadnud keda või mida tulistaja ründab järgmisena ja samas oli aru saada, et relv on jätkuvalt tema käes. Samuti tegemist ei olnud ühekordse lasuga, vaid vigastatud olid aknad kolmes liinibussis. Selle teo pani süüdistatav toime otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda (

§ 16lg 3).

Usutavad ei ole süüdistatava ütlused, et ta ei sihtinud busse, vaid mingit teist asja, mis seisab tee peal. Liinibuss on sellise suurusega transport, et seda ei olnud võimalik mitte märgata (vahemaa 21 kuni 26 meetrit ei ole nii suur). Seega pidi J nägema, kuhu ta tulistab, andma endale aru, millised tagajärjed see kaasa toob, sh möönma, et liinibussides reeglina asuvad reisijad (ja kindlasti asub ka bussijuht), kelle õigusrahu tulistamisega ja sellega kaasnevate tagajärgedega paratamatult rikutakse. Sellega

§ 263lg 1 p 2 kuriteokoosseisu tunnused on süüdistatava tegudega täidetud.

Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud (14.02.2020 avaliku korra raske rikkumine) Süüdistuse järgi 14.02.2020 sündmused on toimunud kahes eraldi kohas, enne Metsapargis ja siis Kalevi 27 bussipeatuse juures. Tulistamine kella 17 ajal Metsapargis Antud osas süüdistatav oma süüd ei tunnistanud. K.J ütlused tolle päeva algusest olid järgmised. 14.02.2020 kella 9-10 paiku sai õues kokku V B’ga. Sõitsid temaga Jõhvi, läksid kauplusse, ostis Vkule 10 suruõhuga ballooni, ja 1 purgi kuulikesi, endale õhkpüstoli, mis tulistab alumiinium kuulikestega, püstol maksis 35 eurot. Need süüdistatava ütlused riimuvad ka dokumentaalsete tõenditega. xxx OÜ sularahaarve nr xxx järgi 14.02.2020 kell 12.16 järgi osteti toode õhupüstol Borner PMS, kuulid 4,5mm 250tk ja 10 tk CO2 ballooni kogusummale 40,99 eurot (II kd tl 148). Väljatrükist xxx internetikaupluse koduleheküljelt on näha, et Borner PM-X on õhupüstol, kaliiber on 4,5mm, toimimispõhimõte – gaasiballoone pneumaatika, energiaallikas – CO2 gaasist 12 grammised kanistrid. (II kd tl 151). Lisatud on ekraanitõmmised turvakaamerast (II kd tl 153, 154). 1.04.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi „xxx“ kaupluse müügisaali turvakaamera salvestis 14.02.2020-st. Kell 12.10.10 on näha poodi sisenemas kahte meesterahvast, neist üks on pikema kasvu, tal on seljas musta värvi müts, musta värvi kapuutsiga pusa, tumedad püksid ja valget värvi musta tallaga tossud. Teine on noormees, nooruk, tal on seljas punast ja sinist värvi kapuutsiga jope. Tumepunast värvi dressipüksid ja tossud. Mõlemad suunduvad kassa ees oleva vitriinkapi juurde. Kaupluse töötaja tuleb nende juurde, võtab vitriinkapist kauba. Esimene meesterahvas, kellel on peas musta värvi müts, sooritab kauba eest ostu, noormees seisab kõrval. Kell 12.14.32-35 mõlemad lahkuvad (II kd tl 155-157). Süüdistatava edasiste ütluste järgi mõnda aega tulistasid nad B’ga mahajäetud putka pihta. Läksid xxx kauplusse, et osta kuulikesed, aga seal neid ei olnud, läksid kaubanduskeskusesse, aga seal ei müüdud. Vkule tuli meelde, et kuulikesi müüakse Kohtla-Järvel xxx kaupluses. Sõitsid KohtlaJärvele. Kell oli umbes 13.05 kui olid Slaavi põhikooli juures. Seal kohtasid A P’it ja läksid kooli lähedal asuva pikka kortermaja taha. Tegid suitsu ja tulistasid tühja plastikpudeli pihta. Seisid 10 Maxima vastas asuva aia juures. Tuli J, kellel oli paugutaja püstol, ta suunas seda nende poole ja paugutas. Peale selle suunas Vk oma püstoli Ji poole ja ta jõudis püstoli tema käest kinni haarata ja see kõrvale juhtida, et J ei saaks rääkida, et neil on püstol olemas. Ji pihta seal ei tulistanud. Vku püstolil on tähed „TT“, tema püstolil on tähekese kujuline sümbol. Seejärel jooksid J, A P ja K Metsapargi suunas. Kohtusid Liga ja Biga. Läksid koos Metsapargi poole. Seal tulistasid igale poole. Said Metsapargi pargis kokku R Jiga, A Piga, M Sga ja N Kiga. Tulistasid tema (J), N L, D B ja Vk. Pärast tekkis mingi rüselus. Nägi, et R jookseb ees, A tema järel. R lõi Aid rusikaga pea piirkonda. R hakkas karjuma Vku peale ja sel hetkel Vk tulistas viis korda Ri pihta. Vahemaa oli rohkem kui 10 meetrit. R jooksis mõni meeter ja kükitas maha. Siis nägi, et Ri suunas jookseb A, kellel oli Vku püstol käes. A tegi mitu lasku Ri suunas ning Vk hõikas Aile, et lõpetagu laskmine, sest kuulikesed said otsa ja püstolist tuli ainult õhku. R jalutas kaugemal. Siis märkasid, et ta helistab kellelegi ja läksid platsilt minema. Jalutasid kõik (tema – J, D, kaks Nt, M, Vk) vana õmblustsehhi suunas. Sel ajal olid püstolid tema (J) ja Vku käes. Sisenesid Metsapargi tänaval asuvate majade hoovi ja tõmbasid seal suitsu. Sel ajal sõitis sinna politseipatrull. Politseid nähes peitis oma püstoli trepikoja juures prügiämbri alla. A ja V jooksid minema. Li ja Bi juures leiti sigaretid ja vormistati selle kohta paberid. Kolmekesi viidi konstaablipunkti, kus lasti vabaks. Siis keegi helistas Dle ja ütles et kõik korras, tema (J) püstol on vist Mi käes, nad on Lõuna mikrorajoonis. Läksid sinna. Seal olid M, A P, Vk. M võttis põuest välja püstoli ja hakkas üle andma, aga sel hetkel märkasid politseiautot ja ei hakanud püstolit Mi käest võtma. Peitsid Vkuga oma püstolid trepikoja teisele korrusele prügišahti toru taha. (Kl J 15.02.2020 ütlused, II kd tl 116119). Ehk süüdistatava versiooni järgi Metsapargis R.J’it on tulistanud V.B ja siis A P. Kannatanu R J’i ütluste kohaselt esimene kokkupuude süüdistatavaga toimus tal sama päev aga tunduvalt varem. 14.02.2020 pärast kooli läksid nad N Kiga välja ja märkasid, et kooli läheduses seisid V B, K J, A P ja D B. J hakkas hüüdma ja neid enda juurde kutsuma. Nad keeldusid minemast. Vk võttis põuest püstoli ja hakkas sellest nende suunas tulistama. Laskusid oli viis ja üks neist tabas tennise talda. Kui Vk hakkas tulistama, panid nad Nga jooksu. Need kannatanu ütlused riimuvad asitõendi vaatlusprotokolliga 11.03.2020-st, millega vaadeldi V.L poolt välja antud tennised ning parema jala tallal on näha väike mõlk, mis kannatanu sõnade järgi on kuulist jäänud jälg (II kd tl 20-22). Edasi, kannatanu R.J’i ütluste järgi kella 17 ajal otsustas ta minna jalutama ja said Nga kokku Rimi kaupluse juures ja läksid jalutama metsaparki. Mängisid pargis väljakul ja nägid, et sinna tulevad nende suunas J, P, B, B ja L. Nägi, et J ja B tulistasid püstolitest tänavavalgustite pihta. Pargis jalutasid inimesed, oli näha, et need lasud ehmatasid neid ja nad pöördusid laskude suunas. Nad Nga lõid kartma, et nad hakkavad nende pihta tulistama ja panid nende eest jooksu. Nad märkasid neid. Olid peaaegu 25 m kaugusel. J hakkas hüüdma, et nende juurde läheksid. Hakkasid nende eest põgenema. Jooksis ja vaatas kogu aeg taha. Kuulis, et J tegi vist kolm lasku ja B tulistas ühe korra. Sai aru selle järgi, et J püstolil olid kõvemad paugud. Üks J lask tabas jope kapuutsi, mis peas oli. Tundis seda ja hakkas kartma, et tabab pead. Laskmise ajal nad naersid, neil oli lõbus. Temal ja Nl oli hirm. N pihta tol hetkel ei saanud. Põgenesid Nga metsa. Telefon oli kaasas, aga politseisse helistamiseks ei olnud aega. Poisid jäid väljakule. Väljusid Nga metsast pargi teise serva. Otsustas helistada „112“, ütles, et neid tulistasid poisid, kus see toimub, aga ei öelnud perekonnanimesid. Läksid Nga Metsapargi tänava algusesse ja nägid, et politseiauto sõitis väljaku juurde, kus poisid olid. Poisid jooksid Rimi kaupluse suunas maja hoovidesse laiali. Tunnistaja N Ki ütlused aga ei riimu kannatanu R.J’i ütlustega mitmetes olulistes osades. N.K õpib R J’iga ühes koolis. 14.02.2020 väljusid nad vahetunni ajal koolist õue. Nägid kooli värava taga poisse – J, B, B, ei mäleta, kes veel oli, neid oli neli. Ei läinud nende juurde. R ütles 11 kohe – „jookseme kooli“. Kuulis laske. Lasud olid nende poiste suunast. Ei ole näinud, kes tulistas. Jooksid tagasi kooli. Siis ei teadnud, et R sai pihta. Ta ei öelnud midagi. Teadis, et poistel, B’l on püstolid. Ta näitas seda, kui ostis. Talle müüs J, aga endale ostis uue. Kui kuulsid laske, siis R ehmus, seda oli tema näost näha. Koolis läksid WC-sse ja siis R ütles, et sai jala pihta, aga ei näidanud kuhu. Pärast tunde väljusid koolist läksid koju. Selles osas olulisi vastuolusid Ki ja J’i ütluste vahel ei ole. Neid on aga selles, kuidas K kirjeldab Metsapargis toimunu. Umbes kell 17 helistas R kutsus õue jalutama. Kohtus temaga oma maja juures. Hoovis nägi Bd, Jt, Bit ja St. Läks nende juurde ja teretas. R nägi seda kõrvalt aga ei hakanud lähenema, ta kartis. Pärast läks Ri juurde ja läksid koos metsaparki. Nendega koos tuli A P (J’i ütlusete järgi aga tuli P koos J, B, Bi ja Liga). Mõne aja pärast nägid, et tankla poolt tulevad nende suunas B, J, B, S ja L. Poisid hakkasid kohe nende pihta tulistama (J’i ütluste järgi aga enne J ja B tulistasid püstolitest tänavavalgustite pihta ning J hakkas hüüdma, et nad nende juurde läheksid, nad hakkasid poiste eest põgenema ja alles siis hakati tulistama nende pihta). Kes tulistas nägi pärast seda kui pööras ringi. Tulistas ainult üks püstol ja nägi, et püstol oli Vk B käes. Laske oli vist 3 (J’i ütluste järgi J tegi vist kolm lasku, tema püstolil olid kõvemad paugud ja B tulistas ühe korra). Üks kuulike sattus kapuutsi pihta (J’i ütluste järgi N Ki pihta üldse ei saanud). Ei olnud valus. Pärast lasku läks B juurde ja küsis tema käest, miks ta tulistas teda. (J’i ütluste järgi põgenesid nad mõlemad Kiga koos ära, läksid Metsapragi tänava algusesse, kust nägid, et politseiauto sõitis väljaku juurde, st K ei tulnud B juurde tagasi). Ta vastas, et sihtis Ri. Ei selgitanud miks, teab, et neil oli varem mingi konflikt. Pärast tuli R nende juurde (J’i ütluste järgi läks kohe Kiga koos Kalevi kaupluse poole mööda Olevi tänavat). Pärast hakkasid Riga ära minema, R tahtis ära minna. Sel ajal hakkas B talle selga tulistama. Ta tegi 3-5 lasku. Ei näinud, kas sai pihta. Pärast seda palus B’lt püstoli P ja hakkas samuti Ri pihta tulistama. P karjus Rile, et too peatuks. R põgenes metsa. Tema (K) jäi poistega (Ji ütluste järgi lahkusid koos). Läks nendega Rimi poe suunas. B nägi, et sõidab politsei. Sel momendil andis J oma püstoli üle P’ile. P ja B jooksid kohe minema. Jäid L, B, J, S ja tema (K). L, B ja J viidi kaasa. Läks kodu suunas (II kd tl 123-126). Tunnistaja D B’i ütluste järgi 14.02.2020 kella 18.10 ajal sai ta Kohtla-Järvel Grossi kaupluse juures kokku sõbraga N Liga. Kella 19 ajal helistas tuttavale Kl Jle, et kutsuda teda jalutama, kahekesi oli igav. Said kokku Rimi kaupluse juures. Temaga koos oli veel M S, V B ja N. Nle helistas R J. R ütles, et on tanklas. B tegi ettepaneku sinna minna, sest R oli tema eest ära põgenenud. Kui jõudsid tanklasse, Ri seal ei olnud. Siis otsustasid minna Metsatee poole, lihtsalt jalutama. Tee peal kohtasid Ri, kes oli koos A P’iga. Kõik koos läksid Metsatee poole. Metsateel koos Liga hakkas rippköitega keerutama. Sel hetkel kulis laskude heli. Sai kohe aru, et need lasud tehti pneumopüstolist. Vanaisal oli pneumopüstol. Laskusid oli 6-7, üksteise järel. Nägi, et V B hoiab väljasirutatud käes musta värvi püstolit tema juurest eemale põgeneva Ri suunas. B tulistas püstolist Ri suunas. B oli umbes 15 m kaugusel. Tema kõrval seisid A P ja M S. J oli kiigu juures, umbes 7 m kaugusel B’st. Ei mäleta, kus N oli. R põgenes tankla poole. Nende vahemaa oli umbes 40 meetrit. Hakkasin liikuma V poole. L ja J samuti tema poole. Kui jõudis temani, nägi, et ta laadib uuesti pidet, pani ümmargusi kuulikesi pidemesse. Siis kõik läksid Ri suunas. Siis A P ütles Ble – „Anna ma ka lasen“. Ta andis püstoli. A jooksis Rile järele, tulistas Ri suunas umbes viis korda. R jooksis tankla poole, siis pööras Metsapargi tänava poole ja kadus metsamassiivi. Nad kõik läksid lähima maja juurde Metsapargi

1. Seal P andis püstoli Ble tagasi. Siis neist möödus politseiauto, sõitis edasi ja peatus. Väljusid politseinikud ja hakkasid nende poole tulema. B, P, J ja N panid jooksu. J tuli tagasi. (II kd tl 34-41) Tunnistaja N L’i ütluste järgi 14.02.2020 kella 17 paiku, sai Grossi kaupluse juures sõbraga D Biga kokku. D helistas Kl Jle. Ja kutsus teda koos jalutama. Jga said kokku Rimi kaupluse juures. Temaga koos olid V B, M S ja N perekonnanimega K või A. Rimi kaupluse juures nägi kuidas J 12 võttis jope taskust püstoli. See tulistab ümmarguste metallist kuulikestega ja sisse pannakse balloon. Rimi kaupluse juures tulistas J inimtühja põllu poole 3-4 korda. M (S) ütles, et Metsateel on A (perekonnanime ei tea) ja R J. V ja M hakkasid Metsatee suunas minema. Ülejäänud läksid nendega seltsi mõttes kaasa. Metsateele jõudes olid R ja A seal. Metsateel tulistas J püstolist metsa suunas, kulutades laskmisele ära kaks pidemetäit. Metsateel tulistas püstolist metsa suunas ka V B, kuid tema ei tulistanud Kli püstoliga, vaid enda omaga. V püstoli toru oli pikem kui Kli püstolil. V rääkis, et see on alt metallist ja pealt plastmassist, tulistab ümmarguste metallist kuulikestega ja püstoli sisse pannakse väike balloon. V sõnade järgi ostis ta 14.02.2020 hommikul metallkuulikesi ja 10 väikest ballooni selle jaoks. Püstoli kohta ütles, et ostis selle justkui 12.02.
2. V B näitas seda püstolit temale 13.02.2020 õhtul kui linnas tänaval kokku said. Võttis püstoli kätte, et vaadata, peal oli tähekesekujuline joonis. Seejärel hakkas R Metsateelt ära minema. Koos temaga läks A. V B hakkas Ait tagasi kutsuma. Kuid R ütles Aile, et ta ei tuleks. A läks koos Riga edasi. Siis hakkas V Ai ja Ri suunas püstolist tulistama. Seda püstolit hoidis V juba käes. Kui V B tulistas Ai ja Ri suunas, siis hoidis ta püstolit nende suunas välja sirutatud käes. Laskusid oli 6 või 7 ning lasud kostusid üksteise järel ilma vahedeta. Tulistamise ajal jooksis ta Ri ja Ai suunas. Tulistas ainult V. Kl ei tulistanud nende suunas. (II kd tl 44- 50). V B antud sündmuse (Metsapargis kella 17 ajal tulistamine) osas ütlusi sisuliselt ei anna. Tema ütlused käivad hilisemate sündmuste kohta (Kalevi 27 bussipeatuse juures tulistamine) (II kd tl 110-112). Faktiliste asjaolude vahekokkuvõte Metsapargi episoodis Kaitsja leidis, et selles episoodis süüdistus ei ole põhjendatud. Tõepoolest, ainult kannatanu J osutab Jle kui tema pihta tulistanud isikule. R.J’i ema V.L ja isa N.J (nende ütlused vt allpool Kalevi 27 bussipeatuse episoodi juures) said juhtunust teada poja sõnult ehk tõendiallikas on ikka sama - poeg. Samas nii süüdistatav kui kõik teised tunnistajad – K, B ja L osutavad, et tulistas kas ainult B või lisaks B’le veel P. J poolt tulistamist ei kinnita ükski tunnistaja. Iseenesest välistatud ei ole süüdimõistva otsuse tegemine ka ühe tõendi, nt kannatanu ütluste alusel, aga neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-85-00, p 5.2; nr 3-1-1-21-09, p 11 ja nr 3-1-1-109-10, p 10). Antud juhul lähtub kohus tõendite vaba hindamise põhimõttest, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu (KrMS § 61 lg 1), mistõttu puudub alus anda kannatanu ütlustele eelis teiste tõendite ees, kui puudub alus kahelda teiste tõendiallikate usaldusväärsuses. Tuleb märkida ka, et kannatanu J pole ise ka näinud, kes on teda tulistanud. Tema ütluste järgi ta nägi, et J ja B tulistasid püstolitest tänavavalgustite pihta… Nad Nga lõid kartma, et nad hakkavad nende pihta tulistama ja panid nende eest jooksu. Ehk kannatanu hakkas põgenema veel enne seda kui algas tulistamine. Seega õige on kaitsja märkus, et kannatanu ei saanud näha, kes tema pihta tulistab, sest jooksis poiste eest ära. R.J ise vaid kuulis (st ei näinud), et J tegi vist kolm lasku ja B tulistas ühe korra ja selle järgi tegi järelduse, et see oli J, sest tema püstolil olid kõvemad paugud. Üldiselt teada on, et vaid kuulmise järgi ei ole võimalik ära tunda, kes nimelt tulistab. Seejuures ka kannatanu ütluste järgi temaga koos olnud N K ei kinnita kannatanu versiooni ning räägib ainult ühest tulistajast ja et see oli B, mitte J. Seetõttu antud juhul vaid kannatanu ütlused on ebapiisavad süüdistatava süü tõendamiseks. 13 Arvestades, et ükski teine tõendiallikas peale kannatanut ei osuta, et oli korraga kaks tulistajat või et lisaks B’le ka J oleks kannatanu pihta Metsapargis tulistanud, jääb süüdistatava süü selles osas tõendamata. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Metsapargis süüdistatava J poolt kannatanu pihta tulistamine tõendatud ei ole ja süüdistatav tuleb õigeks mõista. Sama päeva hilisemad sündmused toimusid Kalevi 27 bussipeatuse juures 14.02.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt sündmuskohaks on Ida-Virumaa, KohtlaJärve, Järve linnaosa, Kalevi tn
3. Bussipeatuse ees oleval teel avastati kaks plastikkuuli, valguspostil fikseeriti kriimustused, maast kõrgusel 94 cm ja 147 cm (II kd tl 2-10). Kannatanu R J’i ütluste järgi Metsapargist lahkumisel läksid nad Nga (Kiga) Kalevi kaupluse poole mööda Olevi tänavat. Olid Olevi tn 27 maja juures, kus on bussipeatus. Nägid, et J, B, B ja L seisavad Kalevi kaupluse külje peal ja teevad suitsu. Kui nad neid nägid võtsid J ja B oma püstolid välja, sirutasid käe nende suunas ja hakkasid kohe tulistama. Sel hetkel ei olnud peatuses peale neid kedagi. Laskusid oli palju, mõlemad 4-5 korda. Lasud järgnesid üksteisele nende suunas. Seisid peatuses ja kõrval oli valgustuspost. Üks kuul tabas metallist posti ja põrkas näkku paremale poole silma alla. Oli kõrvetav valu. N sai selja pihta. Need olid J lasud, sest sel hetkel Vk veel ei tulistanud ja läks eemale kaupluse nurga poole ning hakkas suitsu tegema. Sel hetkel tulistas ainult J. Üks kuul tabas N selga vastu jopet, ta karjatas ja pani kodu poole jooksu. Pärast seda kui kuul oli tema nägu tabanud pani ka tema (J) kodu poole jooksu. Poisid ei jooksnud neile järele. Koju jõudis umbes kell 19.
4. Kodus rääkis kõik ära. Isa helistas politseisse. (II kd tl 23-27). Ülekuulamise protokollile on lisatud fototabel kannatanu fotoga, mille all on kommentaar, et R.Ji parema silma all on kehavigastus (II kd tl 19). Kannatanu R J’i ema V L ütluste järgi 14.02.2020 kella 17 ajal tema poeg R J läks kodunt välja jalutama ja tuli koju kell 19.
5. R rääkis kohe, et kui ta oma sõbra N A’iga (tema isa perekonnanimi on K) juba koduteel oli, st pärast kella 19, Olevi tänava Kalevi kaupluse poolt nende maja poole, siis Kl J ja V B tulistasid Kalevi kaupluse poolt nende suunas õhupüstolist. Kui möödusid bussipeatusest Olevi 27 maja juures olid K J, V B, A P ja D B teisel pool tänavat Kalevi kaupluse tagumise nurga juures. J ja B käes olid õhupüstolid ja nad tulistasid poja (R.J) ja N (A) suunas. Pärast lasku põrkas üks kuul tänavavalgustuslaterna metallist postist vastu Ri põsesarna veidi allpool paremat silma, kriimustades nahka, millest käi põse peale punane laik. Nemad Nga pöörasid ringi ja hakkasid tagasi jooksma. N ütles, et tulistamis käigus tabas kuul tema selga, jope sisse. Arstiabi saamiseks ei pöördunud. Samuti rääkis R, et pärast viiendat tundi nägi ta kooli taga V Bd, kellel oli käes õhupüstol, ta hakkas Ri suunas tulistama üks kuul tabas tennise talda ja sinna tekkis väike muljutus, annab need tennised uurimisele üle. R hakkas V eest põgenema. (II kd tl 11-16, 18-19). Kannatanute ütlustega riimub 17.02.2020 asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldavaks objektiks on kõnesalvestis, kõne tehtud numbrilt xxx 14.02.2020, algab kell 19.40.
6. Kõne sisu on, et meesterahvas (kannatanu R J’i isa Nail J) helistab häirekeskusele ning teatab, et Kalevi poe juures Kohtla-Järvel, Kalevi ja Olevi tn ristmikul, poiss, kes tulistas bussi, J, käib ringi traumaatilise püstoliga, poeg jooksis praegu kohale ja ütles, et ta tulistas teda traumaatilisest püstolist. Poiss elabki Grossi poe taga, Kalevi
7. Poeg ütles, et nad olid kahekesi. Keegi vist kannatada ei saanud. (II kd tl 138-147) Samas ka selle sündmuse osas ei riimu kannatanu R.J’i ütlused N.K’i ütlustega. 14 N K ütluste järgi peale Metsapargist lahkumist läks ta koju ja oma maja juures kohtus Riga. Läksid Kalevi poe suunas. Sinna tulid P, S ja B. Seisid ja rääkisid maja lähedal. S võttis Pilt ära J püstoli, teine püstol oli B käes. Ri sel ajal juba ei olnud. Läks koju, mida poisid tegid ei tea. Ei käinud koos Riga Kalevi poe juures. Ei näinud, et J oleks Ri pihta tulistanud. Nägi, et J tulistas ainult tänavavalgustuse laternate pihta pargis. Sai teada, et Rile saadi kuulikesega silma alla. Sai seda teada Ri enda käest samal päeval, ta helistas ja rääkis sellest. Ise oli juba kodus. Kus see toimus ja kes seda tegi ta ei öelnud. (II kd tl 123-126) Ka süüdistatav väitis, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas seal Ji pihta ei tulistanud. (Kl J 15.02.2020 ütlused, II kd tl 116-119). V B ütluste järgi 14.02.2020 oli tema koos K Jga, A P’iga, M Sga ja D Biga Kohtla-Järve Kalevi kaupluse juures. Jalutasid seal. Pärast hakkasid J ja P tulistama. Need püstolid ostsid nad eile 14.02.2020 Jõhvis. Püstolid olid ühesugused, musta-pruuni värvi, plastikust ja metallist. Tulistasid metallkuulidega. Kalevi kaupluse juures näitasid püstolid ka temale. Kalevi kaupluse juures jalutas J koos N Kiga ning poisid hakkasid tulistama J’i suunas. J ja K olid neist umbes 7 meetri kaugusel. A P pakkus Jle hakata Ji pihta laskma. P ja J tegid koos 6-7 lasku. Sel ajal oli lähedal õues 3-4 inimest. Kõik lasud olid tehtud järjest. Ei tea, miks otsustasid tulistada Ji pihta. Üks J laskudest tabas Jit pähe, sest J ise hõikas, et teda tabati pähe. Kui P ja J hakkasid Ji pihta laskma jooksid J ja K R-Kioski suunas. Kui J ja P tulistasid J’i pihta tema, D B ja M S püüdsid nad peatada, öeldes, et ei ole vaja lasta, aga nad ei kuulnud. Püstolite ostmise lugu rääkis M S 14.02.
8. see oli siis kui J ja P need püstolid näitasid, mõlemad võtsid püstolid välja kumbki oma jope taskust. J ja P näitasid oma püstolid temale ja Sle 14.02.2020 päeval kella 12 paiku kui olid just Jõhvist KohtlaJärve Dünamo bussipeatusele saabunud. (II kd tl 110-112) Ülejäänud tõendid kinnitavad, et sama päeva õhtul L, B, J, B peeti kinni, viimase elukohas toimetati ka läbiotsimine ja leiti plastkuulikesed. Järgmine päev Sinivoore 9 maja juures peidetuna leiti üles ka üks püstolitest. Tunnistaja E S ütluste järgi 14.02.2020 olles patrulliteenistuses sai info, et Kohtla-Järvel Kalevi poe juures toimus tulistamine relvataolisest esemest. Tulistajateks pidi olema alaealiste noorte kamp. Üks isikutest pidi olema Kl J, kes elab Kalevi 23-xx. Läksid kontrollima seda piirkonda. Kella 21.25 paiku jõudsid Kalevi 23 maja juurde, märkasid, et trepikotta sisenes noorem meesterahvas ja kaks jäid ootama trepikoja ees. Isikuteks osutusid N L ja D B. Sel ajal tuli välja kolmas isik Kl J. Relvataolist eset ei avastatud. (II kd tl 30-32). Tunnistaja A S ütluste järgi 14.02.2020 oli patrullis koos E S’uga kui kella 22.40 paiku said ülesande liikuda aadressile xxx, Kohtla-Järve ning pidada kinni seal viibiv kahtlustatav, õhkrelvast teist alaealist (R J’it) tulistanud V B. Kohal avas V ema T I. V.B peeti kinni ja toimetati politseijaoskonda. Tegeledes Bga märkas tema silmade punetust ja et pupillid ei reageeri valgusele. Narkotest andis positiivse tulemuse kanepile. (II kd tl 33) Tunnistaja K V ütluste järgi 15.02.2020 olles teenistuses koos patrullpolitseinikuga R T said nad hommikul tööle tulles teada, et uurijad ja patrullid tegelesid eelneval õhtupoolikul juhtumiga, kus alaealised olevat tulistanud relvast avalikus kohas. Said korralduse kontrollida Sinivoore 9, Kohtla-Järve maja ümbrust. Suundudes maja tagumisele küljele märkasid maja küljel olevat valget värvi laua juppi. Tõstes seda saapa otsaga tuli laua jupi alt nähtavale püstoli taoline ese, mis oli eelnevalt olnud N L’i poolt kirjeldatud, et püstol on musta värvi. Kohale kutsutud ekspert tegi sündmuskohal pildid ja võttis kaasa relva ja laua juppi. (II kd tl 107-109) 15.02.2020 läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti V B elukohast läbipaistev plastpurk valget värvi plastkuulikestega (II kd tl 62). 15 15.02.2020 sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi sündmuskohaks on territoorium maja juures aadressil Sinivoore 9, Kohtla-Järve. Umbes 1,7 m maja seinalt avastati valget värvi puutükk, mille all avastati õhupüstol Borner TT-X, musta värvi, plastik korpuses, pikkusega 195 mm, cal 4,5mm (II kd tl 95-101). 14.04.2020 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldav objekt on 15.02.2020 Sinivoore 9 maja juures leitud õhupüstol, cal 4,5mm (II kd tl 102-104). Tunnistaja R P Kütluste järgi 14.02.2020 kella 21-22 ajal kõndis ta Kohtla-Järvel Katse tänava majade vahel kodu poole ning Outokumpu 7 maja lähedal kohtas V B’d, M S’t ja Ait (perekonnanime ei tea). Poisid palusid, et laseks nad oma trepikoja sisse, sest neil on vaja end politseinike eest ära peita. Andis selle eest paki sigarette. Temaga koos oli sõber A M. Kõik seisid trepikoja sissepääsu juures ja tegid suitsu. Vk näitas musta metallist püstolit. See oli kas gaasi- või õhupüstol. Mõni aeg enne seda oli koos A Mga, R Ji, E Ri, A Ki ning J ja Iiga, kelle perekonnanimesid ei te, Valentini kaupluse juures, tulid juurde politseinikud, küsisid, et nemad pole tulistanud kaupluses Kalev või Valentin. Vastasid, et mitte. Küsis Vlt, kas nemad ei tulistanud, poisid ütlesid, et mitte ja et politsei otsib neid taga sigarettide varguse pärast. Poisid näitasid ka väikesi kuule, vist metallist, ümmargused, pronksivärvi, plastikust läbipaistva purgi sees. Nägi V käes püstoli gaasiballooni. Vk, A ja M palusid, et peidaks püstoli oma korterisse, aga keeldus sellest. (II kd tl 52-58) M S ütluste järgi 14.02.2020 tulistamisest ei tea midagi, seal teda ei olnud, sellest rääkis temale A P sama päeva õhtul, et V B ja veel üks pikem poiss, kelle nime ei tea, olid tulistanud ühte paksemad poissi ja siis nad olid kuhugi nurga taha läinud ja siis oli politsei tulnud ja nad olid laiali jooksnud. Miks nad olid seda poissi tulistanud, see poiss oli neid enne kividega loopinud. Ei saanud aru mitu püssi ja kelle püssid olid, kas mõlemal olid püssid või ainult ühel. Sai aru, et tegemist oli õhupüssiga. Nimi „Kl“ on võõras, ei tea, kes see olla võib. See päev oli kodus. (II kd tl 127-128). M S ütlused, et 14.02.2020 oli ta kodus on ebausaldusväärsed ja tuleb jätta tõendikogumist välja. Tunnistajad B, L, Pko, B, K, aga ka süüdistatav ühemõtteliselt osutavad, et S on kasvõi mingil määral osalenud 14.02.2020 sündmustes. Ülejäänud osas sai ta teavet teise isiku (Pi) käest ning sisult tegemist on kuuldusega, mille tõendina kasutamine on välistatud KrMS § 66 lg 21 alusel. Faktiliste asjaolude kokkuvõte Kalevi 27 bussipeatuse episoodis ja 14.02.2020 episoodis tervikuna Kaitsja leidis, et kannatanu Ji ütlused ei ole usaldusväärsed. B ütlused on rõõn. Tuleb tõdeda, et kannatanu ütlustega riimuvad vaid tema ema V.L ütlused ja 17.02.2020 asitõendi vaatlusprotokoll (isa N.J’i kõne häirekeskusele), kes aga ise sündmust pealt ei näinud ja teavad juhtunust poja sõnul. Sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha vaid, et bussipeatuse ees oleval teel avastati kaks plastikkuuli, valguspostil fikseeriti kriimustused, maast kõrgusel 94 cm ja 147 cm. B ja L selles osas sisuliselt ütlusi ei anna. J väidab, et pole viibinud sellel ajal selles kohas. S ütlused kohus on eelpool tunnistanud ebausaldusväärseteks. Kuigi R.J väidab, et oli sündmuskohal koos Kiga, viimane eitab seda ning väidab, et ei käinud Jiga Kalevi poe juures ning sai juhtunust teada J’i enda käest samal õhtul telefoni teel ning igal juhul ei näinud ta pealt, et J oleks J’it tulistanud. Toimikus on olemas fototabel kannatanu fotoga, mille all on kommentaar, et R.Ji parema silma all on kehavigastus (II kd tl 19), kuid fotost objektiivselt ei ole võimalik eristada mingeid kehavigastusi kannatanu näos, palja silmaga selliseid ei ole näha. Analoogselt sündmustega Metsapargis leiab kohus, et puudub alus, et eelistada kannatanu või mõne tunnistaja ütlused teiste tõendite ees, seda enam, kui need ei riimu teiste tõenditega. Kannatanu ütlused on selgelt vastuolus Ki ütlustega, kellele viitab J ise ning nende pinnalt ei ole võimalik otsustada, kelle ütlused on ebausaldusväärsed – kas kannatanu J’i, Ki või B ütlused. Kõik 16 annavad oma versiooni toimunust, mis ei lange omavahel kokku (J räägib, et J ja B tulistasid tema ja Ki pihta. B aga, et tulistasid J ja P. K üldse eitab mingit tulistamist ja Ji kohal viibimist). Ükski nendest versioonidest ei olnud ümber lükatud ja need kõik on eluliselt usutavad ja reaalselt võimalikud, seetõttu veenvaid tõendeid J poolt tulistamise kohta esitatud ei ole ning sellises olukorras kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks (KrMS § 7 lg 3). Asjaolu, et kannatanu ja B versioonid langevad ühe isiku (J) osas kokku ei tekita kohtus veendumust viimase süüdi olekus, sest tervikpilt sündmusest mõlemas versioonis on erinev ning mõlemast versioonist ühe tüki välja rebimine ja süüdistuse versiooniga kokku sobitamine ei ole, kohtu arvates, antud juhul lubatav. Süüdistuse versiooni kinnitaks ühemõtteliselt kui mõlemad versioonid langeksid kas täiesti või olulistes osades suurte vastuoludeta kokku, mida antud juhul ei ole, sest teine täideviija on eri versioonides teine isik, samuti on ka teisi vastuolusid (nt Ji ütluste järgi kuul, mis tabas teda vastu nägu ja sai Kile pihta – need olid J lasud, sest B sel hetkel ei tulistanud ehk mingi aeg tulistas üks inimene. B ütluste järgi aga J ja P tegid koos 6-7 lasku ja kõik lasud olid tehtud järjest ehk tulistajad oli kaks. B ei räägi midagi Ki pihta tabamisest, kuigi Ji ütluste järgi üks kuul tabas Kit selga, millest ta karjatas ja pani kodu poole jooksu, mida 7 meetri kaugusel asunud B ei saanud mitte märgata, kes ei räägi aga Kist üldse midagi, ainult, et ta jalutas Jiga koos enne tulistamise algust). Ehk siis B ütlustest tulenev teopilt on hoopis teine, mis tuleneb kannatanu ütlustest ja nende ütlused ei toeta üksteist, pigem tekitavad veel rohkem küsimusi. Bussipeatuse ees oleval teel avastati kaks plastikkuuli, valguspostil fikseeriti kriimustused, maast kõrgusel 94 cm ja 147 cm. Kuid samast sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha (foto nr 8) mitmeid teisigi kriimustusi ning ei ole selge, miks need kriimustused seostati laskudega, teised aga mitte. Ekspertiisi tehtud ei ole ning kriimustuste päritolu ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada. Igal juhul avastatud kriimustused ei anna mingit infot tulistaja kohta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ka selles osas ehk Kalevi 27 bussipeatuse juures tulistamise osas süüdistatava süü tõendatud ei ole. Kaitsja leidis ka, et tegemist ei ole avaliku korra rikkumisega, kuna ei ole tuvastatud kõrvalisi isikuid, kelle rahu oleks rikutud. Kohus tuvastab ka seda, et eelpool käsitletud tegude käigus kõrvaliste isikute rahu rikutud ei olnud (konflikti olid kaasatud vaid sellega seotud osapooled, kõrvaliste isikute rahu rikutud ei olnud, ühtegi sellist isikut ei olnud menetlusse kannatanuna ka kaasatud). Kuid kuna teo toimepanemine kui selline tõendatud ei ole, siis avaliku korra raske rikkumise teiste tunnuste tuvastamisel eraldi kohus enam ei peatu. Järeldus: süüdistuses 14.02.2020 sündmustes süüdistatav tuleb õigeks mõista tema süü tõendamatuse tõttu. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud (19.03.2020 kehalise väärkohtlemise episood) Selles episoodis tunnistas süüdistatav süüd osaliselt. Süüdistatava ütluste järgi see oli 19.03.2020, täpset kellaaega ei mäleta. Oli koos A Aiga, M Sga, Aga, Lga ja Kl Kiga. Olid Swedbank’i juures ja nägid, et tuleb kamp, kellest ta tunneb ainult N Mt. Neid oli 11-12 inimest. Küsis N käest sigaretti. Enne teretas teda. Siis tulid kõik sõbrad juurde. N ütles, et ei suitseta. Siis tuli juurde K ja ütles, et keegi sellest kambas ütles halvasti nende kohta. Küsis Me käest, kes seda ütles. Ta ei vastanud. Nägi selles kambas ühte poissi kollases jopes, pärast sai teada, et tema nimi on M. See M hakkas halvasti vastama ja ülbelt käituma. Nende kambas oli poiss nimega O, kes solvas teda (Jt) ja andis talle jalaga vastu tuharat. Ta ei reageerinud sellele. Pärast hakkas nende (J) kamp teise kambaga riidlema. Keegi ütles, et Kit tõukas keegi nende kambast. See oli pika kasvu poiss. Pärast seda A A lõi lahtise käega M Bt. Selle peale M 17 hakkas seljast maha võtma seljakotti, aga sõbrad veensid teda ümber ja M koos kambaga läksid edasi „Kahe kaevuri“ juurde. Läksid neile järgi. Tahtis Miga rääkida. Pakkus talle üks ühele. Ta oli nõus. Hakkasid kaklema. Ta (M) lõi esimesena küünarnukiga vastu selga. Ei löönud teda vastu ja pärast kukkus põõsastesse. Ta surus teda (Jt) alla. Püüdis lahti saada ja sel ajal läks tal (Jl) jope katki. Ei näinud, et Mil jope läks katki. Pärast tõusid püsti. Veel lõi Kl Vit lahtise käega vastu nägu. Ei mäleta, miks lõi teda. Sel hetkel hakkasid A ja M kaklema. Sekkus vahele. Keegi Mi kambas haaras selja tagant, et rahuneks maha. Tüdrukud tassisid eemale. M koos oma sõpradega läksid ära. Läksid tagasi Swedbanki juurde, nende kamp läks linnavalitsuse juurde ja keerasid maja hoovi. Rääkisid sõpradega läbi, A ütles, et M lõi teda kõvasti. K hakkas rääkima, et läheks selle kamba juurde ja lahendaks seda asja. Otsustasid minna nende järgi. Läksid maja juurde, mis on linnavalitsuse juures. Maja hoovis kohtusid selle kambaga, oli M ja sõbrad, viis inimest. M S võttis kuskilt suure kivi ja tahtis Mi pihta visata. Keegi meesterahvas koos lastega nägi seda ja tegi märkuse. M ei visanud seda ära. Seal kohtusid Kl D’t, rääkisid talle kõik ära. M koos sõpradega jooksis minema. Koos D’ga läksid otsima Mi sõpradega. Leidsid nad haigla juurest. Nende juurde tuli mingi Mi tuttav R ja nad Dga hakkasid rääkima. Kui D rääkis Riga keegi oli Mile pudeliga vastu nägu virutanud. Visati või löödi ei tea. Nägi, et Mi huulest jookseb verd. Ei näinud, et keegi loopis kividega. Ise ka pole kive loopinud. Kõik riidlesid omavahel, pärast jõudis sinna politsei ja kõik jooksid laiali. (III kd tl 137-138) Kannatanu M B ütluste kohaselt 19.03.2020 kella 20 ajal viibis ta Kohtla-Järvel Järve linnaosas, kus Pärna tänaval sai kokku sõpradega – N M, Kl V, A S, K S, F, I G, M P, A. Otsustasid minna Vironia Keskusesse. Keskallee 20 seisid noormehed, kolm. Jäid sinna seisma, panga ees. Need kolm noormeest tulid nende juurde. Üks nendest oli K J, seda ütles N. K küsis, miks keegi neist oli teda solvanud, kui nad möödusid neist. Mingid tüdrukud olid ka nende kolme noormehega. Tüdrukud püüdsid Kli tagasi hoida. Kl oli agressiivselt meelestatud ja tegi ettepaneku temaga maja hoovi kaklema minna. Keegi ei vastanud Klile. Kannatanu vastas, et temaga kuskile ei lähe. Siis Kli vend A K lõi teda parema käega vasakule lõua piirkonda. Eriti valus polnud. Et lööja oli K kirjutas hiljem õhtul N. Vastu ei löönud. Läksid seltskonnaga Vironia suunas. K ja K tulid neile järgi. Kolmanda noormehe hüüdnimi on „XXX“. Kui jõudsid mälestusmärgini „kaks kaevurit“, siis küsisid noormehed, kust pärit on, vastas midagi üleolevalt. Siis üks nendest proovis lüüa jalaga kubeme piirkonda. Blokeeris selle löögi jalaga. Siis noormehed tulid kolmekesi kallale. Tahtsid pikali panna. Hakkas neile vastu ja pani nad ise pikali. K tõusis püsti ja viskas klaaspudeliga, mis tabas selga, parema õa piirkonda, millest tundis õlas valu. Selle rüseluse käigus kannatanu jope oli noormeeste poolt katki rebitud, täiesti rikutud. Läksid elukoha poole, et jope ära vahetada. Jõudsid hoovi, järgi tulid J ja K. J lõi V’it rusikaga näkku, tal tuli verd. Samuti J lõi Fit rusikaga näkku. Nemad Jt ei löönud. Siis jooksid V, S ja S Tuuslari tänava poole. Kannatanu läks kiire sammuga restoran „Trilobiidi“ taha hoovi. Oli üksinda ja talle tulid järgi J, K ja „XXX“. Jl oli käes suur kivi ja ta viskas kivi kannatanu suunas, aga sai eest ära ja kivi tabas kõrval olnud sõidukit. Hiljem käis õhtul pärast EMO-s käimist kell 00.25 ja fotografeeris seda kohta ja kivi telefoniga. Siis K ja „XXX“ proovisid teda kinni hoida. J võttis kivi, millega enne teda ei tabanud ja viskas uuesti selle kiviga. Kivi tabas pea parema oimu piirkonda. Visatud kivist oli väga valus, vigastusi ei olnud kuna kaitses soeng, pikad juuksed. J, K ja „XXX“ jooksid minema. Juurde tulid sõbrad ja läksid Tuuslari 18 juurde. Seal olid teised sõbrad – V, S ja S, kes enne ära jooksid. Läksid koos Fenikss kasiino poole Kalevi tänaval. Siis kuulis taga kisa. Nende suunas jooksis kuskil kakskümmend inimest, tundsid hirmu, karjusid neile midagi. Tuli Kl D, ta on J sõber. Ütles, et temale oli helistatud ja öeldud, et nemad on kambaga peksnud Jd. Seletas, et pole Jt peksnud. D helistas Jle ja kutsus nende kamba sinna, et lahendada olukord ja et ootaksid seal. See hetk tuli juurde A B, seletas ka temale, et ei ole tüli norinud. Siis nurga taganut tuli kuskil kakskümmend noormeest. Neil oli käes suured kivid ja pudelid ja nad hakkasid kannatanu suunas neid loopima. Kivid ja pudelid olid kaasa võetud. Kivid läbimõõduga umbes 15-20 cm, viskasid 4-5 m kaugelt. Üks pudel tabas kannatanut kuklasse, kivid tabasid kannatanut ülahuule vasakusse nurka, paremale õlga, parema jala pihta, tundis sellest tugevat valu. Ülahuulel on vigastus, mida hiljem EMO-s õmmeldi, 18 katki on kaks hammast, kuklas on muhk, paremal õlavarrel on hematoom ja haav, paremal jalal muhk ja hematoom. Kohale sõitis politsei ja kõik jooksid laiali. Kohale tuli kiirabi, andis esmaabi. (III kd tl 1-5). Protokollile on lisatud fototabel kannatanust ja tema kehavigastustest, millest on näha vasakul ülahuulel vigastus, vasaku lõua all kriimustus, paremal õlavarrel hematoom, paremal jalal muhk ja hematoom (III kd tl 8-12). 23.03.2020 ütluste ja olustiku seostamise protokolli järgi seletas M.B, et Keskallee 20 maja juures said nad kokku seltskonnaga, kus oli ka K J. Seltskonnade vahel tekkis tüli. Peale seda kannatanu jooksis eemale kaevuritega mälestussamba juurde, kus tekkis esimene kaklus Jga ja kus talle rebiti jope katki. Siis läks sõpradega Tuuslari 10 maja hoovi, näitas kohta, kus teda loobiti kividega ja saadi auto pihta ja temale vastu pead. Tuuslari 18 maja juures teda koos sõpradega ajas taga J seltskond. Ravi 10 maja hoovis J seltskond loopis teda kividega ja pudelitega, millega löödi huul katki, vigastati kaks eesmist hammast, tekitati hematoomid kätel ja jalgadel (III kd tl 44-50). Kannatanu esindaja L F ütluste järgi tema on M B ema ning 19.03.2020 kella 20.40 ajal teatas ta, et politsei viib teda jaoskonda. Politseis nägi, et tal jookseb verd ülahuulest, jope on üleni verine ja räbal. Uurija ütles, et ta on kannatanu. Poeg rääkis kõik ära, mis on juhtunud (III kd tl 13-17). Protokollile lisatud fototabelitest on näha vigastused kanntanu huulel, hammastel, vaade sündmuskohale, kivile, vigastusele auto peal (III kd tl 19-21). Kannatanu B ja kannatanu esindaja F esindaja ütlustega riimuvad ka teised dokumentaalsed tõendid, nimelt 25.03.2020 asitõendi vaatlusprotokoll, millega vaadeldi M.B jope – kollast värvi talvejope parka. Parka lukku piirkonnas kahelt poolt on näha verised määrdumised, tilgad ja plekid. Parka vasakpoolne külje õmblus on katki. (III kd tl 22-25) Kannatanule tekitatud kehavigastuste raskust ja iseloomu kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid. Patsiendikaardist nr 20-036396 nähtuvalt M B pöördus meditsiinilise abi saamiseks EMO-sse 19.03.2020 kell 21.46 kaebusega, et sama päev kell 20-20.30 Kohtla-Järvel Kesk-allee tänaval oli pekstud võõraste inimeste poolt, sai lööki klaasist pudeliga vastu pead ja kiviga vastu keha ja nägu. Kaebab tugevat peavalu, iiveldust. Näo peal lahtised haavad. Diagnoosid: koljusisene vigastus, konkussioon, lahtine peahaav, pea lahtised hulgihaavad. (III kd tl 36) Kiirabikaardist nr 10368215Järve9220200319202650 nähtuvalt juhtumist teatati kell 20.10, kohal on kell 20.
9. Patsient M B. Diagnoos – lahtine peahaav, huule ja suuõõne lahtine haav. (III kd tl 42) Kannatanu Kl V ütluste järgi 19.03.2020 kell 19 kohtas õues F Š’it, A Sit, N M, nad on tema sõbrad. Nendega olid tüdrukud, nende nimesid ei tea. Olid Maxima kaupluse juures Keskalleel. Seal ootasid K Sit ja läksid mööda Keskalleed Swedbanki poole. Kui möödusid pangast jooksis nende juurde panga poolt J. Panga juures olid tema sõbrad, 5-6 inimest, kaks tüdrukut, üks oli J S, noormeestest Kl K hüüdnimega „XXX“. J küsis suitsu. Suitsu ei olnud. J pööras ringi ja läks oma kamba juurde. Kui ta möödus Oist, siis oli kuulda jope lööki vastu jopet. O ütles, et J lõi teda vastu selga. Kui hakkasid küsima kes keda lõi J küsis, kes tahab temaga kakelda. Ta käitus agressiivselt, provotseeris kaklusele. Keegi ei vastanud talle. Ta tuli kannatanu (Vi) juurde ja küsis – Kas sa tahad mulle kolki anda? Ja ei jõudnud isegi vastata, kui J lõi lahtise labakäega vasakule oimu ja kõrva piirkonda. Oli tugev laks ja oli valus. Tundis põletust löögikohas. Tüdrukud hakkasid Jt rahustama. Üks noormees oli oranži värvi parkas, teine K ja kolmas J ise. Nii läksid mööda Keskalleed Vironia poole. Kõik püüdsid Jt rahustada. J läks A S’i ja M B juurde, kes olid veidi eemal, et ta on kõige suurem ja et ta hakkab temaga kaklema. M ei reageerinud. J provotseeris kaklusele, siis läksid nende juurde teised noormehed ja hakkasid samuti provotseerima kaklusele. Noormees oranžis parkas lõi Mile rusikaga vastu nägu vasakule põse piirkonda. Seepeale M 19 hakkas oma ranitsat ära võtma. Nad veensid teda mitte kakelda. M rahunes, läksid edasi, olid kahe kaevuri mälestusmärgi juures. J jooksis sinna koos oma kambaga. J küsis, kust M pärit on, ta vastas talle ebaviisakalt ja selle peale läks J tema suunas, haaras tal jopest talje piirkonnast ja pööras ringi. Sellest oli tugev kangaraksatus ja sai aru, et J tõmbas katki Mi jope. M sai seepeale vihaseks. J lõi rusikaga Mile näkku. Siis nad haarasid teineteisest kinni ja kukkusid koos murule põõsaste taha. Nad maadlesid. Hakkasid püsti tõusma. M oli peal. Pärast kukkusid uuesti ja kui lamasid maas jooksid nende juurde veel kolm J kambast ja hakkasid jalgadega Mi vastu selga peksma. K Siga koos lahutasid nad ära. J võttis telefoni ja hakkas kellegagi rääkima. Läksid Vironia poole, siis pöörasid ringi ja läksid Mi hoovi kui jooksid juurde J ja oranžis parkas noormees ja lõi käigu pealt rusikaga vastu otsmikku, löök oli tugev, tundis valu. M jäi maha, teda nendega ei olnud. Pärast helistas N M, kohtusid üheksakorruselise maja läheduses. Nägid Mi, N M, Fit, Oi, tüdrukuid. M näitas, et jope on lõhki. Läksid Selveri poole. Ei jõudnud kaugele minna kui kuulsid karjumist, hakkasid jooksma Selveri poole. Polikliiniku juures nägid autot, milles olid inimesed, palus kutsuda politseid. Jälle kuulsid karjumist ja jooksid haigla taha. Sinna jooksis juurde Kl D ja Kl K hüüdnimega „XXX“. R Š ja D läksid suhtlema. Siis kuulsid karjumist. Nägi rahvast umbes 10 inimest. See oli kamp uusi inimesi. Kell oli umbes 20.
10. Kamp karjus midagi Mi aadressil. Mi juurde läks oranžis parkas noormees ja lõi Mile vastu nägu ja pärast läks juurde veel üks mustas noormees, ja lõi veel ühe korra Mile vastu nägu. Peale seda lendasid pudelid ja kivid Mi suunas. M taganes. Jooksis Mi poole ja nägi politseivilkureid ja sireene. Kogu kamp jooksis kohe laiali. (III kd tl 52-53) Protokollile lisatud fototabelist on näha hematoom kannatanu laubal (III kd tl 60). Kannatanu esindaja J Va ütluste järgi tema on Kl V’i ema ning 19.03.2020 läks poeg õue sõpradega jalutama. Kui tuli koju tagasi laubal oli tal marrastus. Poja sõnade järgi koos sõpradega kõndisid mööda Keskalleed ja neile tuli kallale kamp tundmatuid noormehi. Peksa sai ka M B. Haiglasse esmaabi saamiseks ei ole pöördunud. (III kd tl 61-64) Kannatanute B ja V’i ütlustega riimuvad ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja F Š ütluste järgi 19.03.2020 umbes kell 19 läks ta jalutama. Oli koos sõpradega – A S, M B, N N, I G, A P, Kl V, K S ja O. Jalutasid mööda linna. Teel kohtasid J’t. See oli Swedbanki juures. Ta oli kambaga. Nad olid purjus. Nendega olid neiud. Kui see kamp juurde tuli küsis J, kes tema kohta mida ütles. Kõik vastasid, et keegi pole midagi rääkinud. J küsis Mi käest, kust ta pärit on, ta vastast, et kindalt mitte tema paraskist. See ajas Jt vihale. Neiud hakkasid teda rahustama. Kaevurite mälestusmärgi juures J lõi rusikaga Mile vastu pead. Nad olid muru peal, lõi veel korra Mile vastu nägu või pead. Peale seda M pani ta pikali, nad hakkasid maadlema. Sel ajal J tõmbas Mil jope lõhki. K ja Kl V hakkasid nad lahutama. Läksid Mi maja poole. Seal kuulis kivi kolksu vastu metalli. Ise oli maja nurga taga. Jooksis teisele poole linnavalitsuse taha, ei näinud, mis Mi hoovis oli. Mis edasi oli ei näinud. Pärast läks polikliiniku poole ja seal nägi, et M läks kiirabisse. (III kd tl 67-71) Tunnistaja A S ütluste järgi 19.03.2020 kella 20 paiku jalutas koos sõpradega, sh M Bga. Möödusid Kohtla-Järvel Keskalleel Swedbankist. Pangahoone ja elumaja vahel seisis laste seltskond. Noor poiste hääl hüüdis midagi. Järsku vanem noormees hüüdis – seiske. Vaatasid tagasi ja tundsid ära Kl Jt. Ta hakkas provotseerima kaklust. M B ütles talle midagi ja pärast seda ei suutnud J teda rahule jätta, loopis teda roppustega. Otsustasid kodudesse laiali minna. Mõne sekundi pärast J jooksis M B juurde ja siis nägu juba, et B lamas maas lamava J peal. Tagant hüppas Ble kallale veel keegi noormees J seltskonnast, tal oli seljas kapuutsiga oranž jope. Tüdrukud hakkasid noormehi eemale tirima. See rüselus kestis umbes minuti. Pärast jõudsid linnavalitsuse juurde ja M B maja hoovi. Siis J oma kambaga jooksis risti nende uurde. Jooksid Põlevkivimuuseumi poole. Said kokku virumaa kolledži ühiselamu juures. J koos kambaga ei jätnud jälitamist, jooksid nende eest minema. Jooksid Ravi 10 haigla juurde. Siis oli jälle kuulda teismeliste kisa ja pudelite purunemise heli. Sai aru, et see on J koos oma kambaga, kes nende juurde jookseb. Kambas oli 20 nüüd umbes 20 inimest. J jooksis otse M B poole. Tunnistaja jooksis koju. Ei tea, mida teised tegid. Järgmine päev sai teda, et Mi peksti. Mi sõnadest sai teada, et teda peksis ka Kl J. (III kd tl 72-75). Tunnistaja N M ütluste järgi 19.03.2020 kella 19.45 paiku läks ta koos sõpradega – M B, A S, F Š, Kl V, K S-B, O, I A, M B, A) Kohtla-Järvel pikki Keskalleed mööda Swedbanki hoonet. Tagant tuli Kl J oma kambaga. Tema kambas oli noormees hüüdnimega „XXX“. Sotsiaalvõrgustikes on tema foto perekonnanimega „K“. Tüdrukud L S, G, M. J küsis suitsu. O kõndis viimasena ja J lõi talle käega vastu selga. O ei reageerinud ja läks lihtsalt edasi. J hakkas vanduma, küsis, kes tahab temaga asju klaarida, oli näha, et tahab kakelda. K lõi rusikaga ühe korra M Ble näkku. Kutsusid teda kaklusele. Nende seltskond ei hakanud Jga rohkem rääkima ja läks alleele. Kahe kaevuri mälestussamba juures jooksid J, K, M, „XXX“ ja nende tüdrukud. J lõi Mile üks kord rusikaga vastu lõuga. M lõi rusikaga Jt, kuid ei mäleta, kuhu löök sattus. M tõukas J maha. „XXX“ ja K hüppasid M Ble peale, peksid kätega vastu külgi. K lükkas Ki Bst eemale. Kaklus kestis umbes minuti. M ja J tõusid püsti ja mõlemad läksid oma seltskonna juurde. M nägi, et tal on teksad määrdunud ja jope rebenenud, otsustas minna oma majani. Järsku jooksis nende juurde Kl V koos Oiga ja ütles, et punt koos Jga jooksevad kivid käes, et nad on „nupust nikastunud“. Ühtlasi ütles V, et teda löödi vastu otsmikku. Kl hoidis käega otsmikust. Hoovi jooksid kivid käes J, „XXX“, K, M. Nendega koos jooksid hoovi tüdrukud, L ja G. Nad püüdsid neid peatada. Kõik jooksid laiali. J, „XXX“ ja K jooksid M Ble järgi. Naaberhoovis nägid M Bt. Ta oli üksi, seisis võõra auto juures. J läks Mi juurde ja lõi kiviga, mida ta hoidis vasakus käes Mile vastu pead oimu piirkonda. Pärast seda viskas J sama kiviga M Ble vastu kätt, nimelt küünarvart. Kõrvalt läks meesterahvas, ta hakkas karjuma ja J koos „XXXga“, Kiga ja Miga jooksid hoovist minema. Kohtusid teistega põlevkivimuuseumi juures. Tahtsid jalutama minna, kui märkasid, et umbes 800 meetri kaugusel jooksevad neile taas järgi J, „XXX“, K, M. Pärast läksid nad haigla suunas, rohkem neid ei näinud. Kui möödusid veetornist nägid haiglahoone juures politseiauto vilkureid. Nägid seal, et M B istub kiirabiautos. Kil oli seljas oranž jope kapuutsiga. (III kd tl 76-82) Tunnistaja J S ütluste järgi 19.03.2020 kella 19 paiku jalutas ta koos G P Kohtla-Järvel Tallinna kaupluse lähedal. Seal kohtasid L K’it, Kl Jt, Kli hüüdnimega „XXX“ ja M St. Nad kutsusid teda jalutama. Läksid Keskalleel asuva Swedbank hoone juurde. Kell oli umbes 19.40 kui möödus kamp noormehi ja tütarlapsi, umbes 10 inimest. Sel ajal tahtis Gga salajuttu rääkida, läksid pangahoone nurga taha. Nägi, kuidas Kl J lõi naljatledes jala või käega vastu selga noormehele, kes liikus seltskonnas viimasena. Noormeeste vahel tekkis vaidlus. L (K) lõi ühe korra käega M Ble näkku. Tunnistaja tõukas ta Bst eemale. G haaras kinni J käest ja tiris teda enda poole. Kl (J) vastas, et on maha rahunenud. Kõik liikusid mööda alleed. Pärast pööras ta Gga ringi ja nägid, et alleel algas jälle vaidlus noormeeste vahel. J, L, „XXX ja M seisavad taas koos seltskonnaga kus oli M B. G ütles, et jalutab koerata ja pärast lähevad tagasi alleele. Alleel nägi, et kahe kaevuri mälestussamba juures maas kaklevad noormehed. J seisis küürus asendis ja B lõi talle kaks korda rusikaga selga. Ble selga hüppas K. Külje pealt jooksid B juurde S ja „XXX“ ja hakkasid Mi jalgade ja kätega peksma, et M laseks J lahti. Hakkasid noormehi lahutama, aga nad ei kuulnud, siis vaatas, et kell on peaaegu 20 ja on vaja olla kodus ja läks koju. G samuti. (III kd tl 83-86) Tunnistaja A P ütluste järgi 19.03.2020 kella 19 paiku jalutas ta koos L Sga Kohtla-Järvel. Tallinna kaupluse juures kohtusid Kl Jga, L Kiga, Kl Kiga hüüdnimega „XXX“ ja M Sga. Ll oli seljas kollakasoranž kapuutsiga jope. Läksid Swedbanki hoone juurde. Seal läks mööda umbes kümnest inimesest koosnev seltskond. Tema ja L läksid nurga taha rääkima. Kui tulid tagasi J, L, Kl K – „XXX“ ja M seisid juba koos seltskonnaga kus olid M ja tema sõbrad. Sai aru , et poste vahel toimus konflikt. J küsis agressiivselt ja provotseeris kaklust. L rahustas Lt ja tiris Mist eemale. Ei näinud kuidas L Mi lõi. Teab seda L sõnadest. Kõik noormehed justkui rahunesid. Mi seltskond hakkas alleele minema. Siis „XXX“ ütles Jle ja Lle, et keegi Mi seltskonnast ütles nende kohta halvasti. J ja L jooksid Mi seltskonnale järgi hüüdes – seis! „XXX“ ja M jooksid samuti järgi. 21 Tunnistaja ja L läksid kodu poole jalutama koeraga. Pärast läksid tagasi alleele. Seal jätkasid noormeed tülitsemist. Pärast lõi M ühe korra Jle rusikaga näkku. Teise löögi tagajärjel J kummardus, komistas vastu põõsaid ja kukkus. Pärast L ütles, et peab koju minema ja jooksis koju. Noormehed enam ei kakelnud ja hakkasid laiali minema. Tunnistaja jooksis samuti koju. (III kd tl 87-91). Tunnistaja M S ütluste järgi ei mäleta ta, et 19.03.2020 oleks midagi juhtunud. Nimed XXX, L K, G, L on tuttavad. Kl J on tema jaoks võõras nimi, ei tea sellist. Olid koos, välja arvatud see Kl, keda ei tea. Olid sõpradega ja jalutasid ringi Kohtla-Järvel. Siis See Kl helistas Lle ja said kokku. Siis tuli neile vastu üks suurem poiss oma kambaga. Hakkas nende kohta igasuguseid sõnu ütlema ja norima. Ta noris tüli ja siis kõik hakkasid kaklema neljakesi. Näkku hoope ei saanud, käed on kriimustatud, said need sellepärast, et kukkus. See poiss, kes alustas sai haiget kõige rohkem. Tal olid peas imelikud juuksed. Ta saigi haiget sellepärast, et neljakesti läksid kohe temale kallale ja siis tema punt hüppas alles seejärel temale peale. Et keegi oleks teda kividega loopinud või jalgadega löönud, seda ei näinud. Tüli lõppes nii, et politsei sõitis sinna ja jooksid ära. (III kd tl 92-93) Tunnistajate ütlustega riimub ka asitõendi vaatlusprotokoll 25.03.2020-st, mille järgi 19.03.2020 kell 20.10.08 numbrilt xxx helistati häirekeskusele. Kõne sisu oli selline, et helistaja, meesterahvas teatas, et Ida-Viru Keskhaigla, Ravi 10a juures toimub kaklus, kambast, millele järele joosti käisid juures kaks noormeest ja palusid kutsuda politsei, et keegi ajab neid taga. Teine kõne samalt numbrilt kell 20.18.46 ning sama helistaja teatab täiendavalt, et kohal on juba umbes kakskümmend inimest, kes jooksevad ringi ja läheb vist lõikamiseks, jooksevad aia ääres (III tl 94-100) Faktiliste asjaolude kokkuvõte 19.03.2020 episoodis Eelpool uuritud tõendite alusel, sh kannatanute B ja V, tunnistajate Š, S M, S, P, S, aga ka süüdistatava enda ütluste, nagu ka dokumentaalsete tõendite alusel tuvastab kohus, et K J 19.03.2020 kella 20.00 paiku viibides Kohtla-Järvel Keskallee 20 asuva Swedbank kontori juures koos Kl Kiga, A Aiga (Kiga) ja M Sga, lõi lahtise käega Kl Vit oimu ja kõrva piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu. Samuti tekkis J’l tüli kannatanuga M.B’ga, mille käigus haaras J B jopest kinni ning jõuga tiris nii, et B jope läks katki. Peale seda lõi K.J kannatanut M.B’t rusikaga näo piirkonda, J ja B haarasid kätega teineteisest kinni, kukkusid maha põõsasse ja hakkasid maadlema. Seejärel B läks oma sõpradega oma maja hoovi. Nendele järele suundusid ka K.J oma seltskonnaga. K.J tuli K.Vile lähemale ja lõi talle rusikaga vastu otsmikku, tekitades kannatanule füüsilist valu. B hakkas nende eest põgenema ning J oma seltskonnaga teda taga ajama. Jl oli käes suur kivi, millega ta viskas B suunas, kuid B sai eest ära põigata ja kivi tabas kõrvalseisnud sõidukit. J võttis sama kivi ja viskas teist korda. Seekord tabas kivi B pea parema oimu piirkonda tekitades tugevat füüsilist valu. B taga ajamine lõppes sama päeva õhtul Ravi 10 maja hoovis, kus teda loobiti kivide ja pudelitega, mille tulemusena löödi Bl huul katki, vigastati kaks eesmist hammast, tekitati hematoomid kätel ja jalgadel ning ründajad jooksid laiali alles peale seda kui kohale saabus politsei. Kannatanule Ble anti esmaabi kiirabi poolt kohapeal, peale seda pöördus ta EMO-sse, kus tal fikseeriti koljusisene vigastus, konkussioon, lahtine peahaav, pea lahtised hulgihaavad. Kannatanu V meditsiinilist abi ei vajanud. Kuriteokoosseis

§ 121

lg 2 p 3 kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on teise inimese tervise kahjustamine samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, korduvalt. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne), nt löömine ja peksmine, kui see põhjustab tagajärjena valu. 22 Subjektiivsest küljest eeldab koosseis vähemalt kaudset tahtlust. Korduvus on kehalise väärkohtlemise varasem toimepanemine sõltumata sellest, kas selle eest on karistatud või mitte. (

-i 4. kommenteeritud väljaanne lk 384-386). Kvalifikatsioon Kannatanute B ja Vi löömine ning B pihta kiviga viskamine vastab kehalise väärkohtlemise kuriteokoosseisu tunnustele. Selline käitumine ei ole inimestevahelistes suhetes lubatav ning sellega põhjustati kannatanutele füüsilist valu. Ble tekitati ka tervisekahjustused (koljusisene vigastus, konkussioon, lahtine peahaav, pea lahtised hulgihaavad) ja varaline kahju. Vile tekitati füüsiline valu, tervisekahjustusi tal ei olnud. Kuna kohus eelnevalt ei leidnud tõendatuks J süüd 19.03.2020 episoodis, siis puudub selline kvalifitseeriv tunnus nagu korduvus ning süüdistatava teod tuleb kvalifitseerida

§ 121

lg 1 järgi ehk teise inimese kehalise väärkohtlemisena aga ilma korduvuse tunnuseta. Kohtu arvates pani süüdistatav selle teo toime otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda (

§ 16lg 3).

Antud episoodis tuvastatud asjaolud näitavad, et peale kannatanuga konflikti tekkimist terve 19.03.2020 õhtu kuni politsei saabumiseni on süüdistatav kannatanut koos tema seltskonnaga taga ajanud ja ei jätnud teda rahule kuni tema kaitseks ei astunud politsei. See selgelt osutab tema tahtluse astmele ja intensiivsusele. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud (2.03.2020 varguse episood) Selles episoodis tunnistas süüdistatav süüd osaliselt. Süüdistatava ütluste järgi mäletab ta, et olid Jõhvis. Tahtsid jalutada. Kuupäeva ei mäleta. Kell oli 11 paiku. Temaga koos oli N L, M S, E I ja V B. Kui tulid K kauplusse, siis V pakkus varastada alkoholi. Olid alkoholiosakonnas Vkuga. Tema (J) võttis ühe pudeli Jägermeistrit ja pani Vku seljakotti. N oli ka nendega saalis ja võttis ühe pudeli alkoholi. Millist alkoholi võttis ei tea. Ei tea, kuhu N pani oma pudeli. Kauplusest väljusid Vkuga koos. Neile järgi tuli välja L. Vk väljus koos pudeliga, mis oli tal seljakotis. Kauba eest ei maksnud. Läksid Tsentraali juurde Jõhvis. Alkoholi müüsid võõrale mehele 20 euro eest. L müüs oma pudeli ise vist 10 euro eest. 20 eurot jagasid Vkuga omavahel, igaüks sai 10 eurot. (III kd tl 134) Tunnistaja A P ütluste kohaselt 2.03.2020 oli ta tööl (kaupluses) Jõhvi K, mis asub aadressil xxx, Jõhvi kui kella 10 paiku sisenesid kaks alaealist poissi ning kiikusid koheselt alkoholi riiulite poole ning tunnistajal kohe tekkis kahtlus ja ta läks neile järele, et jälgida. Nad natuke tiirutasid kaupluses ning lahkusid. Mõne aja pärast kella 11 paiku tulid need kaks poissi tagasi ning järgnes neile uuesti. Siis nad hakkasid riiulite vahel sõeluma ning lõpuks lahkusid. Hiljem kui vaatas kaameraid selgus, et samal ajal sisenesid kauplusse veel kolm noormeest, kes alkoholiriiuli juurde läksid ja kõigepealt üles võttis ja pani Jägermeistri kotti 175cl maksumusega 42 eurot teisele noormehele ning pärast seda koheselt lahkusid kauplusest. Kolmas noormees, kellel oli valge kilekott võttis riiulist pärast kahe noormehe lahkumist Grant’s Scotch Wiski 1 liitrilise maksumusega 26,80 eurot ning samuti lahkus kauplusest koheselt. Tegemist on alaealistega ning neid oli viis sel päeval. Üks nendest on A R poeg. Esimene noormees, kellel oli seljas must seljakott lahkus Jagermeistri pudeliga kauplusest kella 11.21 paiku, kauba eest tasumata ning teine noormees, kellel kilekott lahkus kauplusest viskiga kella 11.21 paiku kauba eest tasumata. (III kd tl 112-113) Tunnistaja P ütlused riimuvad 25.03.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt tegemist on turvakaamera salvestisega kauplusest K aadressil XXX, Jõhvi, salvestis tehtud 2.03.2020 kella 11.20 ajal. Salvestisest on näha, et kaks isikut sisenevad müügisaali. Üks nendest on valge-hallimusta värvi jopes (Kl J), teine musta-halli värvi jopes, kelle seljas on seljakott (V B). J teeb B 23 seljakoti lahti, võtab riiulilt pudeli, paneb pudeli tagasi. J ja B seisavad ja ootavad sobiva momendi. Kaks noormeest sisenevad kauplusse müügisaalis. Saali astub musta värvi riietes N L kilekotiga. L ja J võtavad riiulitelt pudelid. J paneb pudeli B seljakoti ja paneb seda kinni. J ja B lähevad ära. L ulatub riiulilt pudeli, paneb selle kilekoti ja läheb osakonnast välja. (III kd tl 114-122) Tunnistaja M S ütluste järgi ta isegi ei tea palju kordi ta on kaupluses varastamas käinud, neid kordi on olnud palju. Viimane kord oli suht ammu. Kuskil kuu aega tagasi (ülekuulamine 25.03.2020), see oli Kohtla-Järvel. Põhiliselt varastavad alkoholi. Käis koos Vkuga (B) ja Aiga (P). Ei mäleta kus konkreetselt ja millises poes kellegagi koos vargil käinud. (III kd tl 123-124) K.J on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 3.02.2020 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi 9 kuise vangistusega tingimisi käitumiskontrolliga 1-aastase katseajaga (I kd tl 194). Kohtuotsusest nähtuvalt pani ta toime 8 vargust, neist 7 on poevargused, sh alkoholivargused ja vargusekatsed. Faktiliste asjaolude kokkuvõte 2.03.2020 episoodis Eelpool uuritud tõendite alusel tuvastab kohus, et K J, olles isik, keda on karistatud 3.02.2020 Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi ehk süstemaatilise varguse eest isikute grupis, 2.03.2020 kella 11.21 ajal, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis V B’ga ja N L’iga (kelle suhtes materjalid on eraldatud eraldi menetlemiseks – III kd tl 179), viibides XXX, Jõhvis asuva kaupluse K müügisaalis, võttis riiulilt ühe pudeli alkohoolset jooki „Jägermeister“ 175 cl maksumusega 42 eurot ja pani selle V B seljakotti. N L samuti võttis ühe pudeli alkoholi Grant´s Scotch Whisky 1 l maksumusega 26,80 eurot ja pani temaga kaasas olnud kilekotti. Saadud kaubaga möödusid nad kassast kauba eest tasumata. Saadud vara käsutasid oma äranägemise järgi. Kuriteokoosseis

§ 199

lg 2 p 7, 9 kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kaitstav õigushüve on omand. Tegu on lõpuleviidud asja äravõtmisega. Koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kvalifitseerivateks tunnusteks on kuriteo toimepanemine isikute grupi poolt ja süstemaatiliselt. Grupp moodustub varguse kaastäideviijatest. Süstemaatilise vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, lisaks on vajalik, et need teod oleksid omavahel seotud, st need üksikud vargused moodustaksid teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks, nt sooritab ta süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (

-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 520-529). Kvalifikatsioon Kohtu arvates süüdistatava teod antud episoodis on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi.

Süüdistatava enda ütluste järgi oli ta koos N L, M S, E I ja V Bga ning viimane pakkus varastada alkoholi. Nii tunnistaja P kui asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt tegutsesid nad (J, B ja L) ühiselt ja kooskõlastatult ehk isikute grupis. Asjaolu, et hiljem müüs L saadud alkoholi, väidetavalt, ise ei mõjuta seda kuidagi. Samuti ei nõustu kohus kaitsja arvamusega, et tegemist ei ole süstemaatilise vargusega, sest tegemist on ühe episoodiga ning kuigi J’t on eelnevalt karistatud, ühe episoodi toimepanemine ei moodusta süstemaatilise varguse toimepanemist ning tegemist on väärteoga

§ 218lg 1 järgi.

24 Viru Maakohtu 3.02.2020 otsusega karistati J’t

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi ning vähem kui kuu aega möödudes, st 2.03.2020 pani ta uue varguse toime. Kusjuures ka Viru Maakohtu otsusega mõisteti teda süüdi 8 varguse episoodis, neist 7 on poevargused, sh alkoholi vargused ja varguste katsed. Samuti Ida prefektuuri 17.03.2020 otsusega karistati K.J

§ 218

lg 1 alusel 14.11.2019 toime pandud poevarguse eest trahviga 60 eurot (III kd tl 156) ning 17.03.2020 otsusega

§ 218

lg 1 alusel 15.11.2019 toime pandud poevarguse eest trahviga 80 eurot (III kd tl 158). See osutab selgelt, et süüdistatava selline käitumine ei olnud juhuslik ja tegemist ei olnud üksikjuhtumiga, vaid moodustab süsteemi, kui ta sooritab süütegusid eelnevalt väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Seega tegemist ei ole üksiku pisivargusega ehk väärteoga, vaid isikute grupis toime pandud süstemaatilise vargusega ehk kuriteoga, mis tuleb kvalifitseerida

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi.

Selle kuriteo pani süüdistatav toime otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda (

§ 16lg 3).

Karistus Karistusregistrist nähtuvalt K.J’l on üks kehtiv kriminaalkaristus ja viis kehtivat väärteokaristust, neist kolm on alkoholiseaduse § 71 alusel (III kd tl 155). XXX iseloomustusest nähtuvalt K.J süstemaatiliselt rikub kooli kodukorda, tundides ei käi või lahkub luba küsimata, segab õppetööd või saboteerib seda. Iga õppepäeva lõpus pöörduvad õpetajad kooli administratsiooni poole ettekannetega K.J käitumise kohta. (III kd tl 153) 16.01.2020 avaliku korra raske rikkumise episoodis vastab kohtu arvates süüdistatava süü raskus keskmisele määrale. Päevaajal kui liiklus on tihe ja väljas on ka jalakäiad ning tule alla võisid sattuda teisedki kannatanud, hakkas süüdistatav valimatult tulistama linna liinibusside pihta, mille tulemusena vähemalt kaks bussides viibinud reisijat tundsid hirmu ja ohtu enda elule ja tervisele, kolme bussi viis akent sai vigastada, kahele ettevõttele tekitati materiaalne kahju, liiklus KohtlaJärve linna selles piirkonnas oli mõneks ajaks suletud, ala piiratud, kaasatud mitukümmend politseiametnikku erinevatest üksustest. Seejuures kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 3 mõistes arvestab kohus kahetsust, mida süüdistatav on avaldanud nii ülekuulamisel (I kd tl 176), kui kohtus.

§ 263lg 1 p 2 sanktsiooni määr on rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus.

Prokuröri karistusettepanek oli 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistus 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 16.01.2020 (I kd tl 146, 167) kuni 10.02.2020 (III kd tl 178), s.o 25 päeva ning kandmisele mõista 7 kuud ja 5 päeva vangistust.

§ 65lg 1 alusel liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu 3.02.2020 otsusega mõistetud karistus 9 kuud vangistust ük

Saristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga karistuse liigi ja määra osas. Rahaline karistus oleks liiga leebe karistus sellise kuriteo eest. Karistuse liigina tuleb siis valida vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud ja kuigi prokuröri pakutud 1-aastane vangistus jääb sellele tunduvalt alla, arvestada tuleb, et tegemist on alaealisega ning eeskätt sel alusel nõustub kohus prokuröri karistusettepanekuga, et karistuseks tuleb mõista 1-aastane vangistus. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega 1-aastane vangistus tuleb vähendada 8-kuise vangistuseni, millest

§ 68

lg 1 alusel tuleb maha arvata K.J poolt eelvangistuses viibitud 26 päeva, 16.01.2020-st 10.02.2020-ni ning karistuseks mõista 7 kuud ja 4 päeva vangistust. 25

§ 65

lg 1 kohaselt kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus

§ 64sätestatud korras.

Kuna see kuritegu pandi toime enne Viru Maakohtu 3.02.2020 otsuse kuulutamist, siis tuleb mõista liitkaristus

§ 65

lg 1 alusel

§ 64

korras.

§ 64lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud ük

Saristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Viru Maakohtu 3.02.2020 otsusega karistati K.J 9-kuise vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga. Kohus nõustub ka prokuröri ettepanekuga moodustada liitkaristus kumulatsiooni ehk osalise suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta ja 2 kuud vangistust. 19.03.2020 kehalise väärkohtlemise episoodis kannatanute B ja Vi suhtes vastab kohtu arves süüdistatava süü raskuse aste keskmisele määrale. Linna tänaval, nii enda kui kannatanute seltskonna nähes hakkas süüdistatav kannatanutega ja nende seltskonnaga tüli norima ning isegi kui kannatanu ei olnud temaga viisakas (mida B ka ise tunnistab, et ütles süüdistatavale midagi üleolevalt), siis see ei andnud talle alust kasutama vägivalda kannatanute suhtes. Kannatanute ja tunnistajate ütlustest nähtub selgelt, et agressioon tulenes antud olukorras just süüdistatavast ja nimelt tema otsis võimalusi Aeklaarimiseks. Kuriteo tagajärjel vajas kannatanu B meditsiinilist abi, kannatanu V mitte. Ble tekitati ka varaline kahju seoses rikutud riietega (jope). Sanktsiooni määr

§ 121lg 1 järgi on rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus.

Prokuröri karistusettepanek oli 6-kuine vangistus. Kohtu arvates vastab see süüdistatava süü raskuse astmele. 2.03.2020 süstemaatilise varguse episoodis kohtu arvates jääb süüdistatava süü raskusaste keskmisest määrast allapoole. Kuritegu on toime pandud grupis varalise kasu saamise eesmärgil. 27.03.2020 ülekuulamisel avaldas süüdistatav, et kahetseb, et varastas alkoholi, oli vaja raha, sellepärast tegi seda, on kahju, et nii käitus (III kd tl 138). Kohus võtab seda arvesse kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõistes.

Sanktsiooni määr

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi on rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus.

Prokuröri karistusettepanek oli 4 kuud vangistust. Kohtu arvates on see liiga range karistus ning arvestades kuriteo tehiolusid (alkoholi vargus kauplusest), kergendavate asjaolude olemasolu tuleb selle kuriteo eest mõista karistuseks 2-kuine vangistus. 19.03. ja 2.03.2020 episoodides toimepandud kuritegude eest tuleb

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristus.

Kuid selles osas ei nõustu kohus prokuröri karistusettepanekuga (et liitkaristus tuleb moodustada ükSaristustest raskeima suurendamise teel) ning leiab, et arvestades süüdistatava alaealisust tuleb valida temale soodsam liitkaristuse moodustamise viis ehk absorbtsioon ning lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga. Liitkaristuseks nendes episoodides mõista siis 6-kuine vangistus, mis KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra kuni 4-kuise vangistuseni, millest

§ 68

lg 1 alusel arvata maha kinnipidamine 14.-15.02.2020, s.o kaks päeva (II kd tl 67), st kandmisele kuulub 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.

K.J pani pärast Viru Maakohtu 3.02.2020 tegemist toime uusi kuritegusid. Seega

§ 65

lg 2 alusel uute kuritegude eest mõistetud karistusele, s.o 3 kuud ja 28 päeva vangistust tuleb liita Viru Maakohtu 3.02.2020 otsusega ja antud otsusega 16.01.2020 episoodi eest mõistetud liitkaristusega (1 aasta ja 2 kuud vangistust) ning mõista lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. 26 29.03.2020 kohtumäärusega võeti K.J vahi alla (III kd tl 166) vahistamisega algusega 27.03.2020st (III kd tl 125) ning karistuse (1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust) kandmise algust tuleb arvestada 27.03.2020-st. Kohtu arvates vastab selline karistus K.J süü raskusele ning samal ajal arvestab ka tema alaealist vanust ning kergendavaid asjaolusid (16.01.2020 ja 2.03.2020 episoodides on süüdistatav avaldanud kahetsust). Samal ajal arvestada tuleb, et K.J asub karistust kandma kahe kohtuotsuse alusel ning varasema kohtuotsusega talle anti võimalus karistuse vabaduses kandmiseks, mõistes tingimisi vangistuse, kuid vabaduses olles jätkas ta uute kuritegude toimepanemist. Samuti, olles 16.01.2020 episoodis uurimise all ja vahi alt vabanenud ta ikka jätkas uute kuritegude toimepanemist. Sel põhjusel ei nõustu kohus kaitsja arvamusega, et K.J suhtes on võimalik kohaldada nn šokivangistus ning pöörata karistus täitmisele osaliselt, mõne kuu osas, ülejäänud osas aga jätta vangistus täitmisele pööramata. Sisuliselt selline meede oli juba K.J suhtes kohaldatud. 16.01.2020 kuni 10.02.2020 on ta viibinud vahi all, 14.-15.02.2020 oli ta kinnipeetud aga vaatamata sellele 19.03.2020 pani toime kehalise väärkohtlemise B ja Vi suhtes ning 2.03.2020 süstemaatilise varguse K kauplusest. Kohtu arvates näitab see, et šokivangistus ei ole K.J puhul tõhus. Siinkohal arvestab kohus kohtueelses ettekandes esitatud arvamusega, et K.J suhtes tuleb kohaldada käitumiskontrolli (I kd tl 189-192), kuid kohtu arvates antud juhul ei vasta selline meede K.J poolt toime pandud tegude raskusele ning kuna suurem osa kuritegudest on toime pandud peale varasema kohtuotsuse kuulutamist ning Viru Maakohtu otsusega allutati K.J käitumiskontrollile, siis

74 lg 5 näeb otsesõnu ette, et kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

§ 75lg 2 p-s 9 või 10 sätestatud korras.

Süüdistatava elektroonilisele valvele allutamise võimalust ei ole kohtuliku arutamise käigus arutatud (keegi pooltest ei ole sellise ettepanekuga ka välja tulnud), tema elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks ei ole kontrollitud, elukoha omaniku nagu ka K.J enda nõusolek selleks puudub (

§ 75

lg 2 p-st 9 tulenevalt aga elektrooniline valve kohaldamine on võimalik vaid kui isik on selleks eelnevalt nõusoleku andnud). Samas isegi juhul kui kõik eeltoodud tingimused oleksid täidetud, kohtu arvates ei oleks süüdistatava karistusest järjekordne vabastamine õigustatud varem esitatud põhjendustel (kuritegude laad, süü raskus ja uute kuritegude toimepanemine peale varasema kohtuotsuse tegemist ning olles uurimise all ja vahi alt vabastatuna). Kohtu arvates toimepandud kuritegude eest tuleb süüdistataval karistus tervikuna ära kanda (või kuni seadus annab talle võimaluse ennetähtaegseks vabanemiseks). Tsiviilhagid KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1-3 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. VÕS § 132 lg 1 ja 4 27 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Antud asjas tsiviilhagisid on esitanud: A L OÜ summas 660 eurot varalise kahju hüvitamise nõudes (I kd tl 2). Hagiavaldusele on lisatud arve nr 10081, millest nähtuvalt bussi küljeklaasi koostamine ja paigaldus maksab 660 eurot. Arve koostas XXX AS (I kd tl 3). Kannatanu volitatud esindaja on A A (I kd tl 4). Antud hagi võttis süüdistatav kohtuistungil õigeks. Tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (RKKK3-1-1-67-16 p 8). Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui K võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et K õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu Kt ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes Kte suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik Kd. VÕS § 127 lg 1, § 132, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ja süüdistatava õigeksvõtu alusel rahuldab kohus A L OÜ hagi summas 660 eurot, mis tuleb kanda A L OÜ pangakontole nr XXX SEB Pank’as või nr XXX Swedbank’as. L XXX OÜ esitas hagi summas 8709,43 eurot (I kd tl 10). Hagiavaldusele on lisatud kalkulatsioonid tekitatud kahjust (I kd tl 11-13). Kanntanu esindaja M V ütluste kohaselt busside Iveco Irisbus reg nr xxx ja xxx omanik on Maanteeamet. OÜ L XXX kasutuses olid need bussid 13.03.2012 kuni 31.01.

1. Bussid olid hanke tulemusena selleks ajaks kasutamiseks määratud. Alates 1.02.2020 bussid on teise firma all, AS GoBus kasutuses, kes on vastutav kasutaja, omanik on siiani Maanteeamet. xxx AS on ainuke õiguslik firma, mis teostab remonti Ida-Virumaal just Irisbus Crossway busside klaaside osas, need on spetsiifilised klaasid, teised firmad selliste klaaside remondi ja paigaldusega ei tegele. Teenindaja, kes tegi hinnapakkumise xxx AS-st oli V T. Ainult tema teostab klaaside vahetust ning klaasid tellib ta Tallinnast firmast AS Iv Pluss. V.T vormistas tellimuse, Poolas oli klaas olemas, umbes järgmine nädal tuli klaas kohale ja ühe bussi kahjustus parandati ära umbes 22.-25.01.
2. Liinile läks xxx buss umbes 28.01.
3. Teine buss xxx läks liinile varem, umbes 23.01.2020, täpselt ei mäleta. (I kd tl 18-20). Protokollile on lisatud lisa Ida-Viru maavalitsuse ja OÜ L XXX vahel sõlmitud ATL juurde nr 3-3/91 (I kd tl 21-43). Hagiavaldusele lisatud Auto Jõhvi AS kalkulatsioonidest (tegemist on tabeliga, mille koostas V T) on näha, et esimese kalkulatsiooni järgi xxx bussi suhtes varuosadeks on küljeklaas 1 tk maksumusega 1679,18 (käibemaksuta), millele lisandub klaasivahetus 6 H hinnaga 25 kokku 150, klaasiliimid ja materjalid kokku
4. Summa kokku 2261,02 (käibemaksuga) (I kd tl 12). Teine kalkulatsioon on koostatud bussi nr xxx suhtes ja selle järgi kolme küljeklaasi maksumus on 1711,77 + 1664,53 + 1207,
5. Klaasiliimide ja materjalide maksumus kokku 165 ning klaasivahetuse maksumus kokku
6. Summa kokku 6238,06 (valuuta ei ole kalkulatsioonides märgitud) (I kd tl 13). Teisi tõendeid hagile lisatud ei ole. Süüdistatav vaidles antud hagile vastu, leides, et hagisumma on ebamääraselt suur (I kd tl 176). Samale seisukohale jäi kohtuistungil. Kaitsja toetas kaitsealust. 28 Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja sellel lisatud kalkulatsioonidega leiab, et isegi arvestades, et L XXX OÜ hagi puudutab 4 klaasi, mitte 1 klaasi, nagu A Le hagi, tuleb nõustuda kaitsja etteheitega, et ka siis L XXX OÜ hagisumma ületab A Le haginõuet mitmekordselt ja seletust sellele on raske leida, sest tegemist on sama tüüpi – Irisbus bussidega ning isegi kui oletada, et klaaside hinnad võivad erineda, siis mitmekordne vahe hinnas xxx AS arve ja xxx AS kalkulatsioonide vahel on ikka arusaamatu. Samas välistada ei saa, et hagejal on teisigi tõendeid, mida ta saab esitada tsiviilkohtumenetluse raames (ja mis on võimatu antud lühimenetluses, sest lühimenetluses uusi tõendeid esitada ei saa, sh hagi osas), mistõttu ebaõige oleks hakata lahendama hagi olemasolevate, kohtu arvates, ebapiisavate tõendite pinnalt. Antud asja tervikuna prokuratuuri tagastamine vaid selle hagi puudulikkuse tõttu ei ole aga otstarbekas, sest tegemist on vahialusega alaealisega ning seda tüüpi asju tuleb menetleda võimalikult kiiresti, asja tagastamine prokuratuuri aga paratamatult põhjustab menetluse venimist. Samal põhjusel ei saanud kohus lõplikult lahendada seda küsimust eelmenetluses ja võttis hagid menetlusse, sest süüdistatava lõplik positsioon, st kas ta võtab hagid õigeks või vaidleb neile vastu kujuneb alles asja sisulise arutamise käigus ning hagi õigeksvõtu korral vabaneb hageja tõendamise koormisest (ning kohtuliku arutamise alguses võttiski süüdistatav ka L XXX OÜ hagi õigeks, aga siis muutis oma positsiooni ja tema lõplik seisukohaks jäi, et vaidleb hagile vastu). Eeltoodu alusel leiab kohus, et L XXX OÜ hagi tuleb jätta KrMS § 310 lg 1 alusel läbi vaatamata, andes hagejale võimaluse oma nõude esitamiseks ja kaitsmiseks hagimenetluse korras tsiviilkohtumenetluses. K & KAS on esitatud tsiviilhagi summas 68,80 eurot (III kd tl 109 – 110), mis moodustub süüdistatava, V.B ja N L’i poolt varastatud alkoholi – Jägermeister 35% 175cl maksumusega 42 eurot ja Grant Scotch Whisky 1 l maksumusega 26,80 eurot maksumusest. Kohtu arvates antud hagi on põhjendatud ja tõendatud tunnistaja A.P ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga nagu ka süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab varguse toimepanemist grupis B ja Liga. Kuna nad kõik tegutsesid ühes grupis, siis vastutab ta 1/3 osas ka Grant Scotch Whisky maksumuse eest, mille viis kauplusest välja L. Puuduvad tõendid, mis viitaksid ekstsessile ehk et Li poolt viski pudeli ära võtmine tuleks teistele üllatuseks. Vastupidi nad kõik tegutsesid kaupluses ühiselt ja kooskõlastatult isegi kui mitte kõik pudelid ei viinud kauplusest välja üks ja sama täideviija. VÕS § 63 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Kuna tegu pandi toime kolme isiku poolt grupis ning teiste osalejate suhtes menetlus on eraldatud siis tuleb süüdistatava käest mõista hagi 1/3 ulatuses, s.o 22,93 eurot (68,80 / 3 = 22,93…) ning ülejäänud osas tuleb kannatanul pöörduda nõudega B ja L’i vastu kas vastava kriminaal- või tsiviilkohtumenetluse raames. VÕS § 127 lg 1, § 132, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldab kohus K & KAS hagi K J vastu summas 22,93 eurot mis tuleb kanda K & KAS arveldusarvele nr XXX. M B seaduslik esindaja L F on esitatud tsiviilhagi summas 159,95 eurot (III kd tl 26 – 29). Hagi põhjenduste kohaselt seisneb see katki rebitud jope maksumusest. Hagile on lisatud kaupluse müügitšekk. 25.03.2020 asitõendi vaatlusprotokollist ning kannatanute B, V ja tunnistaja Š ütlustest on näha, et kannatanul Bl sündmuse päeval seljas olnud jope on süüdistatava ründe tulemusena lõhutud, samuti on sellel verised määrdumised, sest kannatanul oli lõhutud huul ja hambad. Jope vasakpoolse külje õmblus on katki. Vigastused on hästi näha fotodest (III kd tl 22-24). Ilmselge, 29 et selline riideese ei ole enam kasutuskõlblik ning taastamisele ei kuulu (vereplekid on rohked ja neid võimatu eemaldada, õmblus on katki ka jope vasaku külje poolt). VÕS § 132 lg 1 ja 3 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele
7. Eeltoodu alusel leiab kohus, et VÕS § 127 lg 1, § 132, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb rahuldada M B seaduslik esindaja L F on esitatud tsiviilhagi summas 159,95 eurot, mis tuleb kanda L F arveldusarvele nr XXX. Antud asjas tsiviilKks on tunnistatud K.J ema N J (I kd tl 184; III kd tl 148). VÕS § 1053 lg 2 kohaselt vanemad või eestK vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. N J ütluste järgi keeldub ta tasumast K J poolt tekitatud kahju eest ja poeg võib ise maksta hagisid alates 18 eluaastast (I kd tl 159). N.J ütluste järgi kuni
8. klassini Kiga polnud probleeme, siis 8.,
9. klassist peale tekkisid probleemid käitumisega. Klile meelis läbi käia endast vanemate poistega. Kui probleemid algasid käisid psühholoogi juures, psühhiaatri juures. K oli jälgimisel psühhiaatria kliinikus, aga mingit haigust temal ei tuvastatud, olid probleemid käitumisega seoses üleminekueaga. K on iseloomult lahke, abivalmis. Viimased poolaastat on aga tekkinud probleem agressiivse käitumisega seoses, mis tekkisid narkootikumide tarvitamisest. On enne töötanud baaris ja saab hästi aru, kui inimene on narkootikume tarvitanud. Leidis majast sisselõigatud pudeli, mida poeg kasutab kanepi tarvitamiseks. Kl tarvitab kanepit. Pool aastat tagasi leidis Ki taskust kotikese rohelist värvi taimse päritoluga ainega, mille lasi WC-postist alla. K selgitas, et kotike pole tema oma, see anti talle. Probleemid politseiga tekkisid alkoholi ja suitsetamise pärast. Hiljem sundis nooremaid lapsi varastama enda jaoks. Siis lasi ta Kohtla-Järvel busse relvast. Kodus mingeid relvi pole näinud. Ise ütles, et ei tea, miks neid busse tulistas, et lollakad narkootikumid. Ei soovi poja tekitatud kahju hüvitada, las teeb seda ise. (II kd tl 91-94; III kd 144-146) Kohtu arvates need N J seletused ei ole veenvad ning kuigi mingil etapil ta on pöördunud psühholoogi ja psühhiaatri poole, siis viimasel ajal, nimelt antud kuritegude toimepanemise ajal pole ta teinud midagi, et ära hoida selliste olukordade tekkimist, et poeg ei kõnniks tegevuseta linnas teiste noorukite seltskonnas ringi, et ei tarvitaks narkootikume ja alkoholi, ei suitsetaks, mis lõppkokkuvõttes on viinud kuritegude toimepanemiseni K.J poolt. St tsiviilK ei ole tõendanud, et on teinud kõik, et ära hoida kahju tekitamist, mistõttu ülaltoodud tsiviilhagide osas jääb ta vastutama süüdistatavaga koos ning K.Jl rahaliste vahendite puudumisel tuleb kannatanute tsiviilhagid välja mõista tsiviilKlt N Jlt, ik xxx. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. 30 Kohus leiab, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt. Pneumopüstol Borner C11, mis on hoiul Ida prefektuuris 3.02.2020 akti nr 20ATH01092 alusel (I kd tl 73), pneumopüstol Borner TT-X, mis on hoiul Ida prefektuuris akti nr 30/20 alusel (II kd tl 105), DNA puuteproov 6 tk, kuulid plastikust pudelite sees Borner BB Steel Shots 2 tk, kuulid pakk 3 ja 4 mis on hoiul Ida prefektuuris (I kd tl 73), DNA puuteproovid 3 tk, plastmass kuulikesed 2 tk (ümbrikus), plastmass purk kuulikestega 1 tk, puutükk 1 tk, mis on hoiul Ida prefektuuris 15.04.2020 akti nr 20ATH01906 (II kd tl 106) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. CD plaadid, mis on toimiku juures – jätta toimiku juurde. Ülejäänud asitõendid on tagastatud (I kd tl 74, 76, 142, 148, II kd tl 29). Menetluskulud Vastavalt KrMS § 189