KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2020, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-20-1962 Haldusasi XX esialgse õiguskaitse taotlus,
) lõigetest 2 ja 5 on esialgse õiguskaitse taotlust võimalik esitada ka väljaspool põhivaidlusena vaadeldavat kohtumenetlust ehk vaidemenetluse ajal. Arvestades asjaolu, et taotluses on vaide esitamist nimetatud ning seda kinnitas ka Tallinna Vangla oma 14.10.2020 vastusega, siis tõlgendab kohus kaebusena pealkirjastatud taotlust vaidemenetluse ajal esitatud õiguskaitse taotlusena. Vastasel juhul oleks tulnud kaebus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastada ning seetõttu ka õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta.
- XX on esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Haldusasja materjalide juurde esitatud rahaliste vahendite aruandest selgub, et 07.10.2020 seisuga on taotleja vabakasutuskonto jääk null. Arvestades asjaolu, et kaebaja puhul on tegemist vanglas kinni peetava isikuga, vabastab kohus ta esialgse õiguskaitse taotluselt tasutava riigilõivu tasumise kohustusest.
- XX kaebusena pealkirjastatud taotluse juurde on esitatud ka riigi õigusabi taotlus seoses sellega, et ta soovib saada tagasi käekella, mis vanglasse saabudes ära võeti. Taotleja märgib, et õigusabi on vajalik sest vastustajal on palgalised juristid ja vastustaja on menetluses tugevamaks pooleks, kusjuures kaebajal ei ole sellist ressurssi, et oma õiguste eest seista.
- Riigi õigusabi seaduse (edaspidi ka RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Antud juhul on tegemist vaide esitamise järgse õiguskaitse taotlusega, mis viitabki sellele, et isik on olnud võimeline oma seisukohad esile tooma ja õigusi kaitsma. Halduskohtumenetluses kehtivat uurimis- ja selgitamiskohustust arvestades ei olekski põhjust arvata, et taotleja õigused võiksid jääda kaitseta üksnes asjaolu tõttu, et tal puuduvad õigusalased teadmised. Taotleja ei pea viitama õigusnormidele ega asjakohasele kohtupraktikale. Piisab, kui ta toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Kohtule esitatud riigi õigusabi saamise taotluses kirjeldatust nähtuvalt on taotleja võimeline pöörduma ise, ilma õigusabi teenuse osutaja vahenduseta, oma õiguste kaitseks nii vanglateenistuse poole vaidluse kohtueelseks lahendamiseks kui ka vajaduse korral hiljem kohtusse. Mis puutub aga vangla juhtkonna poole pöördumisse mingisuguse küsimuse lahendamise või selgituste saamise 2
(3)eesmärgil, siis seda on võimalik teha suhteliselt vabas vormis ning ka see ei eelda spetsiifiliste õigusteadmiste olemasolu. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et taotlejal ongi oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda kaebusega kohtusse alles pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ehk siis kui vangla on näiteks millestki üheselt mõistetavalt keeldunud ning selle peale on esitatud vaie vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vastav vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud (vangistusseaduse § 11 lg 5). Praegu on tegemist üksnes vaidemenetluse raames esitatud kiireloomulise õiguskaitse taotlusega, mis ei eelda seda, et kohtueelne kord oleks läbitud ja mis ongi mõnes mõttes erandlik. Üldjuhul ei saa selliste taotluste puhul eeldada, et paralleelselt käivituks veel riigi kulul esindaja võimaldamise menetlus ning vastava taotluse rahuldamise järgselt õiguskaitse taotluse täiendamine. Taolise paralleelse menetluse läbimise korral võib tekkida situatsioon, kus vaie jõutakse vahepeal ära lahendada ning siis ei pruugi taotlejal enam õiguskaitse vajadust olla. Eeltoodu on ühtlasi vaadeldav teoreetilist laadi selgitusena, kuid sisuliselt jääb riigi kulul advokaadi saamise taotlus antud juhul vastavalt RÕS § 7 lg 1 punktile 1 rahuldamata seetõttu, et taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. 8.
§ 249
lg 1 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (nõndanimetatud pöördumatud tagajärjed). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (
§ 249lg 3).
- Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, sest taotluse rahuldamise eelduslikud tingimused ei ole täidetud. Mingisuguseid pöördumatuid tagajärgi käekella vahepealsest vangla laos hoidmisest kaebaja jaoks tekkida ei saa. Õiguskaitse taotlust ei saa rahuldada ka seetõttu, et käekella kohesele tagastamisele suunatud nõude eduväljavaated on minimaalsed. Vastustaja on õigesti viidanud Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra punktidele 7.1.
- ja 7.1.41., mille kohaselt on kambrisse lubatud vaid vangla vahendusel soetatud käekellad. 10.
§ 252
lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3
(3)