1-20-4689/8

(18940000009)Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Jaanika Lusti Prokurör Vanemprokurör Ülle Saar Kriminaalasi X süüdistuses KarS § 361 lg 1 järgi üldmenetluse korras Süüdistatav X Isikukood või sünniaeg: X Elu- või asukoht ja aadress: X Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaat Kaire Aus Juhindudes KrMS §§-de 145, 202, 206, 262 lg 5 Lõpetada X suhtes kriminaalmenetlus KarS § 361 lg 1 tunnustel. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada X tasuma kindla summana riigituludesse 300 (kolmsada) eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks on 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse tegemisest. Kindel summa riigituludesse tuleb tasuda Rahandusministeerium a/a nr: EE062200221059223099 SWEDBANK; EE221700017003510302 LUMINOR PANK; või EE571010220229377229 SEB PANK. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99920900000987. Selgituseks märkida: kindel summa riigituludesse, kriminaalasja number, isiku nimi. Selgitada, juhul kui isik ei täida endale võetud kohustust, uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg 6 järgi. Määrus saata täitmiseks X ja teadmiseks kaitsjale, kannatanule ning ringkonnaprokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras KrMS § 385 p 10 järgi ei kuulu. 1

(4)Asjaolud ja menetluse käik X süüdistatakse selles, et tema pani toime kala püügi nõuete rikkumise millega tekitas olulise kahju keskkonnale, mis seisnes selles, et tema, olles kutseline kalur, püüdis koos X ja X 02.10.

1. a Pärnu lahel endale kuuluva kalapaadiga, mille registreerimisnumber on X, AS-le X väljastatud kalapüügiloaga nr X (märgistus 12-10) 2 seadusega lubatust väiksema silmasuurusega avaveemõrraga 373 ahvenat, 92 särge, 34 vimba, 13 koha, 7 nurgu ja 4 lesta. Lähtudes Vabariigi Valitsuse
2. juuni 2015.a. määrusega nr 67 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest tekitas X oma tegevusega keskkonnakahju kokku 7641,50 eurot, kuna määruse lisa 1 kohaselt on kahju määr ahvena puhul 3,2 eurot, särje puhul 1,3 eurot, vimba puhul 2 eurot, koha puhul 10 eurot, nuru puhul 1,3 eurot ja lesta puhul 2 eurot isendi kohta, Kuriteoga tekitati oluline kahju keskkonnale, kuna KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju ulatus, mis ületab 4000 eurot. X tegevus seisnes selles, et olles kutseline kalur ning omades õigust püüda kala AS-le X väljastatud kalapüügiloa nr Xalusel, pani ta 02.10.
3. a Pärnu lahele koordinaatidele 58021,72’N 24030,48’E ja 58022,08’N 24030,18’E püügile 2 temale kuuluvat avaveemõrda, mille silmasuurus oli väiksem kalapüügieeskirjade § 27 lg 3 p 1 kehtestatud silmasuurusest. Samuti kasutas ta kalapüügil ära X ja X, kes koos temaga kala püüdsid ja ei olnud teadlikud, et mõrdade silmasuurus on lubatust väiksem. Mõrra püügilt eemaldamise käigus vabastati mõrrast kõik eluvõimelised ahvenad (373 tk), särjed (92 tk), vimbad (34 tk), kohad (13 tk), nurud (7 tk), ning lestad (4 tk) ja lasti tagasi merre. X on kutseline rannakalur, mis eeldab kalapüügiseaduse ja selle alamaktide tundmist. Seega pidi X teadma, et Pärnu lahes põhja pool Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.890'N ja 24º16.718'E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N ja 24º29.364'E, vahelist ühendussirget on keelatud kasutada mõrdu, mille silmasuurus on mõrrapäras alla 24 mm ja teistes osades alla 56 mm, välja arvatud meritindipüügil
4. jaanuarist kuni
5. maini ning pani kirjeldatud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kirjeldatud tegevusega rikkus X kalapüügiseaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 27 lõike 3 punkti 1, mis sätestab, et Pärnu lahes põhja pool Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.890'N ja 24º16.718'E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N ja 24º29.364'E, vahelist ühendussirget on keelatud kasutada mõrdu, mille silmasuurus on mõrrapäras alla 24 mm ja teistes osades alla 56 mm välja arvatud meritindipüügil
6. jaanuarist kuni
7. maini. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 punkti 1a kohaselt on tõsiseks rikkumiseks tegevus, mida vastavalt sama määruse artiklis 3 kehtestatud kriteeriumile käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Artikli 3 p 1e kohaselt on ebaseadusliku kalapüügiga tegemist juhul, kui kasutatakse keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid. Sellise tegevusega pani X toime kala püügi nõuete rikkumise, millega tekitas olulise kahju keskkonnale, s.o KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. X süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu. KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on alla keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik- rahaline karistus ning vangistus ühest kuust kolme aastani. Kuriteoga tekitati küll vastavalt Vabariigi Valitsuse
8. juuni 2015.a. määrusele nr 67 keskkonnale oluline kahju, kuna X kasutas kalapüügil lubatust väiksema silmasuurusega avaveemõrdu, kuid reaalset kahju kalavarudele ei tekkinud, kuna mõrra püügilt eemaldamise käigus vabastati mõrrast kalad ja lasti merre tagasi. Tsiviilhagi seetõttu ka Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud ei ole. X on pensionär ja eakas isik- sündinud
9. Tema puhul on tegemist varem kuritegude ja väärtegude eest karistamata isikuga. Kuriteo toimepanemisest on käesolevaks ajaks möödunud suhteliselt pikk aeg- kaks aastat ning X ei ole selle aja jooksul uusi süütegusid toime pannud. 2

(4)Kuna tegemist on eaka isikuga, kes on varem kriminaalkorras karistamata, kuriteo toimepanemisest on möödunud pikk aeg, on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väike ning avalik menetlushuvi puudub. Tegemist on pensionäri ja FIE-ga, kes on võimeline oma sissetulekutest kuue kuu jooksul maksma teatud summa riigituludesse. Kriminaalmenetluse kulud puuduvad. X on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab prokuröri taotlusel kohus käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks olevas teise astme kuriteos süüdistatava süü ei ole suur, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2,3, ringkonnaprokurör taotleb Pärnu Maakohtult:

1. Lõpetada kriminaalasjas menetlus X suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
2. Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata X kohustuseks kuue kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest maksta riigituludesse 300 eurot. 23.10.2020 toimunud kohtuistungil leidis prokurör, et vastavalt kohtule esitatud taotlusele võimaldab süüdistatava süü oportuniteedi kohaldamist. Prokuröri taotlus on lõpetada menetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kaitsja ja süüdistatav nõustusid esitatud taotluse ja menetluse lõpetamisega. Maakohtu seisukoht Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole X käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kõike eelnevat arvestades ning tuginedes asjaolule, et sanktsiooniks KarS § 361 lg 1 järgi on rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus, mis jääb alla teise astme kuritegude maksimaalsele määrale (milline on viis aastat vangistust), leiab kohus, et X süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur. Kuriteo toimepanemisest on käesolevaks ajaks möödunud suhteliselt pikk aeg- kaks aastat. Teadaolevalt ei ole X pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et X on teinud sellest piisavaid järeldusi. Kuriteoga tekitati küll vastavalt Vabariigi Valitsuse
3. juuni 2015.a. määrusele nr 67 keskkonnale oluline kahju, kuna X kasutas kalapüügil lubatust 3

(4)väiksema silmasuurusega avaveemõrdu, kuid reaalset kahju kalavarudele ei tekkinud, kuna mõrra püügilt eemaldamise käigus vabastati mõrrast kalad ja lasti merre tagasi. Tsiviilhagi seetõttu ka Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud ei ole. X on pensionär ja eakas isik- sündinud 1948. Tema puhul on tegemist varem kuritegude ja väärtegude eest karistamata isikuga. Kuna tegemist on eaka isikuga, kes on varem kriminaalkorras karistamata, kuriteo toimepanemisest on möödunud pikk aeg, on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väike ning avalik menetlushuvi puudub. Tegemist on pensionäri ja FIE-ga, kes on võimeline oma sissetulekutest kuue kuu jooksul maksma teatud summa riigituludesse. Kriminaalmenetluse kulud puuduvad. Seega on X näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist ning antud kriminaalasja arvestades on isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Samuti tuleb arvestada, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles isiku süü ei ole suur, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Nagu ülalpool märgitud, on süüdistatav võtnud endale kohustuse tasuda riigituludesse 300 eurot. Eeltoodu alusel kohus rahuldab ringkonnaprokuröri taotluse ja lõpetab X suhtes antud asjas kriminaalmenetluse, pannes X kohustuse tasuda kuue kuu jooksul riigituludesse kindla summana 300 eurot. Kui X ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt neile pandud kohustusi, uuendab kohus KrMS § 202 lg 6 kohaselt prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 4