lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab 2 2-20-111546 kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tsiviilasjas esitatud nõudeid ei ole vaidlustatud. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega viie kalendripäevani. Kohus leiab, et
Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et käesoleva asja menetluse lõpetamisel jäävad menetlusosaliste menetluskulud (sh kohtuvälised kulud) menetlusosaliste endi kanda ning menetlusosalise kinnitavad, et kompromissi kohase täitmisega puuduvad neil teineteise vastu mistahes nõuded. Nii hageja kui ka vastuhageja on taotlenud taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlused on põhjendatud. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on AS VMT Tehased tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 18.03.2020. a riigilõivu 160,56 eurot ning hagiavalduse esitamisel 22.05.2020. a tasunud riigilõivu 265 eurot, seega kokku 425,56 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja
lg 2 p 1 alusel tuleb AS-le VMT Tehased tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 212,78 eurot AS VMT Tehased arveldusarvele nr EE
lg 2 p 1 alusel tuleb KIVIKUVAND OÜ-le tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot KIVIKUVAND OÜ arveldusarvele nr EE367700771002768187 (AS LHV Pank). 3 2-20-111546 /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.