← Eesti

3-20-938/19

Obsah (6)§ 152§ 43§ 45§ 151§ 121§ 108

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-938 Haldusasi XX kaebus Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskki

) § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Tallinna Vangla direktori käskkirjade peale esitatud tühistamisnõuete osas esineb menetluse lõpetamise alus, sest Tallinna Vangla 17.05.2020 käskkirja nr 1-1/20/22 punktiga 5 lõpetati Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/11 punktis 3 kehtestatud meetme rakendamine ja taastati Tallinna Vangla kaupluse tegevus täies ulatuses. Tallinna Vangla märkis 07.08.2020 vastuses kaebusele, et kuna kaebaja viibib Tallinna Vangla avavanglas, siis on tal võimalik soodustuse korras külastada kauplusi ka väljaspool vanglat ning seda võimalust kaebaja ka aktiivselt kasutab. Seega on käesolevas haldusasjas vaidlustatud sisseostude tegemist piiranud käskkirjad sisuliselt oma kehtivuse kaotanud ja kaebaja õigusi riivav olukord on lõppenud. 15.

§ 152

lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja on avaldanud soovi õigusvastasuse tuvastamise nõuetele üle minna üldpreventiivsel kaalutlusel, et Tallinna Vangla ei rikuks edaspidi sellises olukorras tema õigusi.

  1. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks on ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-8-14 (p 11) ja määrus asjas nr 3-3-1-60-14 (p 18)). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-61-13, p 21). Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 ja 30.03.2020 käskkirjad olid antud tuginedes Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldusele eriolukorra välja kuulutamise kohta. Eriolukord lõppes 18.05.
  2. Seega ei ole enam ohtu, et Tallinna Vangla võiks eriolukorrast tulenevalt sisseostude tegemist piirata. Uue eriolukorra väljakuulutamine on praeguse seisuga üksnes oletuslik. Kui Vabariigi Valitsus peaks lähemas tulevikus uuesti COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu riigis eriolukorra välja kuulutama, ei ole praegu võimalik prognoosida, millised piirangud Tallinna Vangla sellises olukorras kehtestaks. Vangla kaupluse tegevuse peatamine ei ole riigis eriolukorra väljakuulutamise automaatne tagajärg, vaid otsustatakse vastavalt vajadusele. Seega leiab kohus, et kaebajal ei ole preventiivset huvi nõuda Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkirja nr 11/20/11 punkti 3 õigusvastasuse tuvastamist ja Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 õigusvastasuse tuvastamist osas, milles see pikendab 19.03.2020 käskkirja nr 11/20/11 punkti 3 rakendamist.
  3. Kahju hüvitamise nõudega ei ole samuti võimalik edasi minna, sest Tallinna Vangla kinnitas kohtule 18.09.2020, et kaebaja ei ole sisseostude piiramisega seoses kahjunõuet esitanud. Seega on kaebajal läbimata vangistusseaduse § 1¹ lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus.
  4. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus

§ 152

lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse osas, milles kaebaja nõuab Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/11 punkti 3 tühistamist ja Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 tühistamist osas, milles see pikendab 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/11 punkti 3 rakendamist. 19.

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei saa kaebaja halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebust esitada, kui selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 20. Ainsaks menetluses olevaks nõudeks jääb Justiitsministeeriumi 18.05.2020 vaideotsuse nr 11-7/2514-2 tühistamine. Kohus ei saa jätkata menetlust üksnes vaideotsuse tühistamise nõude lahendamiseks, sest vaideotsuse eraldiseisvalt vaidlustamiseks puudub kaebajal kaebeõigus.

§ 45

lg 4 esimese lause kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata 3

(4)vaide esemest. Justiitsministeeriumi 18.05.2020 vaideotsus nr 11-7/2514-2 ei riku eraldiseisvalt kaebaja õigusi. Justiitsministeerium ei ole rikkunud ka vaide lahendamise tähtaega, sest vaie lahendati 30 päeva jooksul arvates selle registreerimisest. 16.04.2020 kulgema hakanud tähtaeg lõppes 18.05.2020, mis oligi vaideotsuse tegemise kuupäev.

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda üksnes Justiitsministeeriumi 18.05.2020 vaideotsuse nr 11-7/2514-2 tühistamist, jätab kohus kaebuse Justiitsministeeriumi 18.05.2020 vaideotsuse nr 11-7/2514-2 tühistamiseks

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

21. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

22.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustajad ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.