Obsah (6)

§ 661§ 150§ 430§ 432§ 173§ 168

2-20-123472 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2020. a Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval Tsiviilasja number 2-20-123472 Tsiviilasi Eesti Inkasso

§ 661lg 4 alusel.

Asjaolud 17.06.

1. a esitas Eesti Inkasso OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.K.'i vastu 1539,59 euro saamiseks. Kohus tegi 03.07.
2. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 03.07.
3. a aadressil sanjok-95@list.ru. Võlgnik A.K. esitas 16.07.
4. a nõudele vastuväite. 03.08.
5. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. 05.08.
6. a määrusega tegi maakohus hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõutele vastava hagiavalduse esitamiseks. Hagiavaldus 31.08.
7. a esitas hageja Eesti Inkasso OÜ lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja hagiavalduse kostja A.K.'i vastu. Kohtu nõudmisel hageja põhistas täiendavalt hagiavalduses esitatud nõuet 21.09.
8. a ning seejuures muutis viivise nõuet kostja vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 812,74 eurot, intress 209,06 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 11,90 eurot (periood 26.06.2020-31.08.2020 seadusjärgses määras tasumata põhinõudelt) ja jooksva viivise nõudes 8% aastas tasumata põhisumma jäägilt alates 01.09.2020 kuni põhinõude rahuldamiseni. Nõude aluseks on BestCredit OÜ ja A.K.'i vahel 16.07.
9. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr 20180703021, millega kostja sai laenu summas 2000 eurot, tasumise tähtajaga 05.07.
10. a. Leping on kostjaga üles öeldud võlgnevuse tõttu 28.04.
11. a. BestCredit OÜ loovutas nõude hagejale Eesti Inkasso OÜ 07.05.
12. a. Kostja on enne nõude loovutamist hagejale teinud põhivõlgnevuse katteks 2 2-20-123472 tagasimakseid summas 347,26 eurot, peale nõude loovutamist hagejale on kostja tasunud põhivõla katteks 840 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud, s.o riigilõivu summas 200 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 192 eurot. Hageja palub hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest. Kompromissleping 14.10.
13. a esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu.
14. Kostja tunnistab võlgnevust summas 1 229,70 eurot, millest põhivõlgnevus 812,74 eurot, intressid 209,06 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 11,90 eurot, Hageja poolt 50% ulatuses tasutud riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud summas 96 eurot.
15. Kostja kohustub tagastama Hagejale võlgnetavat summat 1 229,70 eurot osamaksetena 80 eurot kuus iga kuu 15-ks kuupäevaks alates 15.10.
16. Viimane makse summas 29,70 eurot kohustub Kostja tasuma 15.01.
18. Maksetähtaja mittekinnipidamisel kohustub Kostja tasuma Hagejale võlgnevuse jäägi täies ulatuses ning viivised arvestatuna 8% tasumata summalt aastas kuni põhinõude rahuldamiseni.
19. Kõik summad tasub Kostja Eesti Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE
20. Selgitusena märkida: võlgniku nimi ja isikukood.
21. Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kinnitamise järel puuduvad temal muud varalised või mitte varalised nõuded Kostja vastu, mis võisid tuleneda antud hagiesemest, va käesolevast kompromisslepingust tulenevad nõuded.
22. Pooled loobuvad edasikaebeõigusest.
23. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1, palub Hageja tagastada pool käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust ehk 100 Eesti Inkasso OÜ arveldusarvele EE932200221057039324 Swedbank’s, selgitusena palume märkida Kostja nime. Kohtu seisukoht

1. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

1. Kohus märgib, et kompromisslepingu punktis 3 on pooled kokku leppinud, et maksetähtaja mittekinnipidamisel kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevuse jäägi täies ulatuses ning viivised arvestatuna 8% tasumata summalt aastas kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on nõus kompromisslepingu punkti 3 muutmisega järgnevas sõnastuses: „maksetähtaja mittekinnipidamisel kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevuse jäägi täies ulatuses ning viivised arvestatuna 8% tasumata põhinõudelt aastas kuni põhinõude rahuldamiseni.“ 3 2-20-123472 Eeltoodu tagab, et kompromissi sisu ei läheks vastuollu võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikega 6, mis sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Nähtuvalt kompromissileppe p 3 sõnastusest on hageja ilmselgelt ka ise silmas pidanud, et viivist arvestatakse põhinõudelt kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus leiab, et sellisel kujul kompromissi muutmine lähtub kostja huvidest.
2. Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 5.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus soovivad pooled

§ 661lg 4 alusel välistada määruskaebuse esitamise õiguse.

6. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 7.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 8.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 9. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et menetlusega seotud menetluskuludest jäävad kostja kanda ½ hageja tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot ja hageja lepingulise esindaja kuludest 96 eurot. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses ning kompromisslepingus nimetatama menetluskulud jäävad poolte endi kanda

§ 168

lg 3 alusel.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub tagastamisele

§ 150

lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 200 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul 4 2-20-123472 peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale ½ tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot kompromisslepingus taotletud hageja arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Eve Grass kohtunik 5