lg 2 p 3 ja § 119 lg 1 järgi
lg 1 alusel vangistusega 10 kuud;
lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 2 kuud ja 6 päeva karistusaja algusega 21.07.
lg 1 p 5,
lg 1,
lg 2 p 3 ja
lg 1 järgi 19231700917 lühimenetlus Kriminaalasja number Menetluse liik RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Aleksander Vassiljev
Süüdi mõista Aleksander Vassiljev
Süüdi mõista Aleksander Vassiljev
Süüdi mõista Aleksander Vassiljev
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 09.06.2020 – 09.09.2020.a, s.o. 3 kuud. Kandmata karistus on 2 aastat ja 9 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Aleksander Vassiljev ei pane 4 aasta ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p 1- 6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 1, 2 ja 8 alusel määrata Aleksander Vassiljevile käitumiskontrolli ajaks täiendavad kohustused: - hüvitada O. Š. tekitatud kahju hiljemalt 31.12.2020.a. - mitte tarvitada alkoholi, - osaleda sotsiaalprogrammides.
p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 09.09.2020.a.
sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi kohaldatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Tõkend –vahistamine -tühistada kohtuotsuse kuulutamisel ja vabastada kohtusaalis vahi alt. Aleksander Vassiljev Tsiviilhagi Välja mõista Aleksander Vassiljevilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, KrMS § 310 lg 1, TsMS § 440 lg 1 alusel O. Š. kasuks varaline kahju summas 126 eurot, mis kanda O. Š. arvele CY10 xxx, Hellenic Bank Ltd (SWIFT/BIC: xxx. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Aleksander Vassiljevilt riigituludesse: - KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha - 1460 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel isiku keeruka kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 19E-PõI0019) tasu 84 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Aleksander Vassiljevil menetluskulude 1544 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Aleksander Vassiljevile täiendavalt eraldi dokumendina. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta määratud kaitsjale määratud tasu 32.40 eurot riigi kanda. 2 Asitõendid ja salvestised 1) pudelikillud, pudelikael ja DNA-proovid (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1 Tallinn akti nr 2019-242 alusel)- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2) Neli CD- plaati kõnesalvestiste ja videosalvestisega, kaks DVD-plaati videosalvestisega ja üks CD-plaat kõnesalvestisega ( asuvad kriminaalasja materjalide juures)- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Aleksander Vassiljevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud teise inimese tervise kahjustamise ja keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 20.04.2016 otsuse alusel
lg 2 p 3 ja § 119 lg 1 järgi, uuesti 22.12.2018 kella 22.30 paiku xxxasuva hoone juures lõi rusika ja katkise pudeliga S. N.ile ühe korra näo piirkonda ja ühe korra käe piirkonda, millest S. N. sai tervisekahjustused – vasakul põsel veritseva marrastuse ja lõikehaava parema käe pöidla välisküljel. Samuti Aleksander Vassiljev isikuna, kes on varem toime pannud teise inimese tervise kahjustamise, viibides 23.05.2020 kella 16.30 paiku Tallinnas Stroomi rannas Promenaadi ja Lahepea tn ristmiku juures tänaval, tungis kallale O. Š. ja lõi kannatanut lahtise parema käega näo vasaku silma piirkonda ning seejärel võttis ühe käega kannatanu kaela enda haardesse ja pigistas kokku, millega põhjustas O. Š. verevalumid vasaku silma all ja ninajuurel ning tekitas füüsilist valu. Oma tahtliku tegevusega pani Aleksander Vassiljev toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o
Samuti Aleksander Vassiljev isikuna, kes on varem toime pannud teise inimese tervise kahjustamise ja keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 20.04.2016 otsuse alusel
lg 2 p 3 ja § 119 lg 1 järgi, uuesti 22.12.2018 kella 22.30 paiku xxx asuva hoone juures, koheselt pärast S. N.i kehalist väärkohtlemist, lõi katkise pudeliga Y. Y.le näo piirkonda, millest Y. Y. tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse – klaasist võõrkehaga haavad vasakul kaela ja kõrva piirkonnas. Sellise tervisekahjustuse paranemisperioodiks on 05.03.2019 teostatud kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 19E-PõI0019 kohaselt rohkem kui neli nädalat, kuid vähem kui 4 kuud ja sellise paranemise tagajärjel tekivad näole ulatuslikud armid, mis ei ole kõrvaldatavad tavaliste meetoditega ning vajavad korrigeerimiseks plastilise kirurgia protseduure ehk kosmeetilist operatsiooni. Oma tahtliku tegevusega Aleksander Vassiljev pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus, s.o
3 Samuti Aleksander Vassiljev pani toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise I. V.suhtes järgmiselt: - Kohtueelse uurimise käigus tuvastamata kuupäeval, kuid märtsikuus
Samuti Aleksander Vassiljev otsis korduvalt ja järjepidevalt teise isikuga kontakti ning sekkus teise isiku tahte vastaselt tema eraellu, mille eesmärgiks ja tagajärjeks oli teise isiku hirmutamine, samuti oluliselt häirimine ning mis seisnes selles, et olles saanud teada O. Š. elukoha xxx asuvas eramajas, käis Aleksander Vassiljev alates 23.05.2020 kuni 07.06.2020 korduvalt eelnimetatud aadressil asuva maja juures, ähvardades füüsilise vägivalla kasutamisega ja nõudis O. Š.lt väidetava võlgnevuse tasumist summas 10 000 eurot, s.h hirmutas 23.05.2020 kella 19.00 paiku O. Š. sellega, et võttis kõhukotist välja ehitusnoa ja sõnas, et „hea, et ma ei võtnud seda nuga ega torganud sulle pähe“, millest O. Š. tundis reaalset ohtu enda elule ja tervisele. Samuti Aleksander Vassiljev käis 06.06.2020 kella 12.30 paiku ja 07.06.2020 kella 14.00 paiku Tallinnas Mihkli 6 asuva maja juures, kui kodus viibis O. Š. abikaasa O. Š. ja viskas kividega maja akendesse, lõhkudes ühe akna, millest O. Š. tundis hirmu ja kutsus välja politsei. Samuti Aleksander Vassiljev alates 04.06.2020 kuni 09.06.2020 korduvalt helistas O. Š. vennale, I. Š. ja nõudis O. Š. mobiiltelefoni numbrit; samuti nõudis, et I. Š. peab organiseerima temale kohtumise O. Š.ga ja ähvardas, et kui I. Š. seda ei tee, siis temal ja tema perekonnal tekivad probleemid, mis pani I. Š. muretsema oma perekonna turvalisuse pärast, kuivõrd talle tundus, et Aleksander Vassiljev teab, kus ta elab. Selliste tegudega häiris Aleksander Vassiljev oluliselt O. Š., I. Š. ja O. Š. eraelu. Oma tahtliku tegevusega Aleksander Vassiljev pani toime teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, s.o
Kohtu seisukoht Süüdistatava Aleksander Vassiljevi kriminaalasja arutati lühimenetluses. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistus
Y.) ja § 121 lg 2 p 3 järgi (kannatanu S. N.) Aleksander Vassiljev tunnistas kohtuistungil end süüdi talle esitatud süüdistustes X kodanike suhtes toime pandud vägivallategudes. Süüdistatava poolt kuriteo toimepanemine on tõendatud kannatanute ütlustega. S. N.i ütlused on kirja pandud kuriteoteate protokollis, millest nähtub, et tema ja Viktori-nimeline meesterahvas väljusid 22.12.2018.a õhtusel ajal Szolnoki bussipeatuses bussist. Kuna Viktori-nimelist isikut antud kriminaalasjas ei ole tuvastatud, on ilmselt kas politseiametnik kuriteoteadet kirjutades eksinud või eksis nimega S. N., sest S. N.i kaaslaseks oli tol õhtul Y. Y.. „Araxes” kaupluse ees tekkis konflikt võõra inimesega, kellel oli käes pudel. Meesterahvas karjus, et ukrainlased on 4 idioodid ja muid solvavaid sõnu, ründas, tekkis rüselus. Täpsemaid detaile ei mäleta. Hetk hiljem kuulis sõbra häält, kes hüüdis: „S., S.!“ Sõbra hääle poole liikudes nägi, et ta on verine, kutsus möödakäijaid appi ja keegi kutsus politsei. S. N.i poolt antud kirjelduse kohaselt oli ründajal seljas hele jope, jalas tumedad püksid, kandis hallikat tooni üleõlakotti või seljakotti. Asjaolu, et kannatanu kõike ei mäletanud on seletav alkoholijoobes olekuga, kuna indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt on 22.12.2018.a kell 23.00 tuvastatud S. N.i väljahingatavas õhus alkoholi 1,07mg/l kohta. Kannatanu Y. Y. ütluste kohaselt oli ta tol õhtul koos S. N.iga (protokollis on kasutatud nime Sergei), tarvitasid tuttavate juures alkoholi. Lahkudes oli plaan minna Vinkli tänavale ööbimiskohta. Väljusid bussist „Araxes“ poe lähedal. Läks poe taha urineerima. Sergei jäi bussipeatuse juurde teda ootama. Kui ta seisis põõsas, kuulis, et keegi seisab tema selja taga ja kui vaatas selja taha, sai löögi näkku vasakule poole. Ei saanud aru, kas löödi rusika või mingi esemega. Enne löömist ja löömise ajal midagi ei öeldud, löömise põhjust ei tea. Pärast löömist tundis, et näost tuleb verd, kükitas maha ja hakkas hüüdma S.d. Samal ajal nägi, et keegi jooksis eemale. Meelde jäi, et isikul oli seljakott ja kapuutsiga jope. Sergei surus haava kinni ja palus möödujal kutsuda politsei. Seljas oli temal sinine jope, S.l punane. Järgmise päeva hommikul sai teada, et ka S.d oli rünnatud. Ei näinud, mis vigastused olid S.l, kuna istus pea maas, kui S. tema juurde tuli. S. rääkis talle, et kui kuulis hüüdmist „S.!“, siis nägi, et talle tuleb vastu mingi noormees, kellel oli käes katkine klaasist pudel. Asjaolu, et kannatanu oli alkoholi tarvitanud, tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt on 22.12.2018.a kell 23.10 tuvastatud Y. Y. väljahingatavas õhus alkoholi 1,13mg/l kohta. Kannatanute ütlusi nende suhtes vägivalla tarvitamise koha kohta tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, milles vaadeldakse xxx hoonest vasakule jäävat parkimisplatsi, mis on Szolnoki ühistranspordipeatuse taga. Keset parkimisplatsi maapinnal politsei piirdelindi rullist paremal on lumepinnal verekahtlane määrdumine. Piirderulli sees maapinnal on näha punast värvi ruutsentimeetri suurust nahatükki, mille küljes ihukarvad. Parkimisplatsi servas, xxx hoone vasaku külje kõrval oleva kivi peal ja selle kõrval on näha klaasikilde. Ühe kivi peal oleval klaasikillul on näha kiri „Õlu“ ja mahutähis 0,335l. Maas oleval klaasikillul kirja fragment „Cor“. 22.12.2018.a toimunud sündmuse osas on kannatanute ütlused ja süüdistatava kohtueelses menetluses esitatud versioon vastuolulised. Kannatanud ei ole andnud ütlusi selle kohta, et neil oleks olnud eelnevalt mingi konflikt süüdistatavaga nagu seda on väitnud Aleksander Vassiljev. Süüdistatava versiooni kohaselt olid kannatanud agressiivsed ja lõid teda esimesena, ta kukkus maha ja kukkudes läks õllepudel katki ning klaasikilluga vehkides võis ta kedagi tabada. Ta tunnistas ka ühe kannatanu löömist kõhupiirkonda. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed, pigem ennast õigustavad. Süüdistava ütlustest nähtuvalt oli meesisik, kellele ta lõi jalaga kõhtu, agressiivne. Samas asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldud turvakaamera salvestust ja turvakaamera salvestis ise seda ei kinnita. Mingit eelnevat konflikti enne lööki, mille tagajärjel üks kannatanutest kukkus, videosalvestuselt ei nähtu. Samuti on süüdistatav kohtueelses menetluses öelnud, et teel koju helistas ta vennale, seejärel keskkriminaalpolitsei jälitajale, kes soovitas helistada politseisse. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt helistas Aleksander Vassiljev häirekeskusesse alles järgmisel päeval, s.o 23.12.2018 kell 17.00. Seega ei helistanud ta ega palunud registreerida tema vastu suunatud väidetavat rünnet koheselt. Kui kedagi on rünnatud ja pekstud, siis esmase reaktsioonina helistatakse koheselt Häirekeskusesse ja palutakse politseil kohale tulla. Seda aga süüdistatav ei teinud, kuigi teda 5 väidetavalt rünnanud isikud jäid sündmuspaigale, hoopis tema lahkus ja alles järgmise päeva õhtul tegi mingil põhjusel kõne Häirekeskusesse, teatades eelmisel päeval tema suhtes toimepandud peksmisest Szolnoki bussipeatuses. Turvakaamera salvestus näitab üksnes „Araxes” kaupluse ees tänaval kannatanute liikumist, ühe kannatanu maja nurga taha minekut, süüdistatava saabumist, süüdistatava poolt kaupluse ette seisma jäänud kannatanu löömist ning viimase kukkumist. Kuna tervisekahjustused tuvastati mõlemal kannatanul, siis edasine süüdistatava-poolne rünne nende suhtes toimus järelikult kaamera vaateväljast väljaspool – kaupluse nurga taga. Kohtu hinnangul on kannatanute ütlused usaldusväärsed selles osas, et neid rünnati ootamatult, et nemad ei ole rünnet provotseerinud ega süüdistatava suhtes vägivalda tarvitanud. Seda kinnitab turvakaamera salvestis ja selle vaatlusprotokoll. Ei ole ka tuvastatud mingit põhjust, miks kannatanud, kes rahulikult soovisid minna koju, pidid neile järgnenud Aleksander Vassiljevit lööma ja peksma. Vaidlust ei ole selles, et kannatanutele tekitati kehavigastusi. Isiku läbivaatuse protokollidest koos fotodega nähtuvalt on S. N.i läbivaatusel tuvastatud vasaku põse peal umbes 10mm veritsev marrastus ja parema käe pöidla peal umbes 15mm pikkune lahtine haav, Y. Y. läbivaatusel tuvastati isiku kaelal vasakul pool umbes 3x3cm suurune lahtine, veritsev haav. PERH’is võeti antud haavast välja umbes 3x2cm suurune läbipaistvast klaasist tükk. Isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 19E-PõI0019 tõendab, et Y. Y.le tekitati 22.12.2018 tervisekahjustusena lõikehaavad vasakul näo-ja kaelapiirkonda pehmete kudede defektiga näol. Esinenud tervisekahjustused on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest ja sellega kaasuval lõikamisest teravate servadega esemega, tõenäoliselt purunenud klaaspudeli ehk nn „roosiga“. Eksperdi arvamusest nähtuvalt ei ole Y. Y. tervisekahjustused eluohtlikud, tavalise tüsistusteta kulu korral kestab nende paranemine rohkem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Tõenäoline, et tervisekahjustuste paranemise tagajärjel tekivad näole ulatuslikud armid, mis ei ole kõrvaldatavad tavaliste meetoditega ning vajavad korrigeerimiseks plastilise kirurgia protseduure ehk kosmeetilist operatsiooni. Ekspertiisiaktist nähtub kannatanule tekitatud tagajärg, vigastuse raskus ning sellest tulenevalt kvalifikatsioon. Asjaolu, et Y. Y.le tekitas Aleksander Vassiljev raske tervisekahjustuse just katkise pudelikaelaga, tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt leiti Szolnoki bussipeatuse ootepaviljonist vasakule jäävast betoonist prügikasti põhjast leitud läbipaistev katkine korgita pudelikael, mille peal on punakat värvi verekahtlane määrdumine Eeltoodust tulenevalt on Aleksander Vassiljev toime pannud S. N.i suhtes kehalise väärkohtlemise
Y. suhtes
Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist
Karistusseadustiku kommentaaride kohaselt on nägu vigastatud, kui näopiirkonna elundite või kudede terviklikkus on morfoloogiliselt rikutud. Vigastus on moonutav, kui näo välisilme on varasemaga võrreldes oluliselt muutunud. Välisilme muutus on võimalik eelkõige lõike-, torke-, põletus- jm haavadega, millega on vigastatud näonahka, nahaalust rasvkude ja näolihaseid. Lisaks eeldab koosseis, et vigastus oleks ravimatu, st selline, mis ise ei taastu ja mida ei saa kõrvaldada tavaliste ravimeetoditega. Kosmeetiline operatsioon vm eriravi tavaliste ravimeetodite alla ei kuulu. Kriminaalasjas puudub vaidlus, et kannatanu nägu on väliselt vigastatud ning see vigastus on ravimatu ja nägu moonutav, st kannatanu näo välisilme on varasemaga võrreldes oluliselt muutunud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on kannatanu saatnud sündmusest üle poole aasta hiljem 13.08.2019.a fotod enda näos olevatest armidest. Nendelt fotodelt on näha, et kannatanu vasakul näopoolel põsesarnast kuni kaela keskkohani on ulatuslikud armid. Kohus 6 leiab, et kannatanu vigastus võib tekitada vigastuse tajujates ebameeldivaid tundeid ning nimetatud vigastused on märgatavad, vaatamata kannatanu fotol olevale habemele, ka ilma neile osutamata. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kannatanule tekitatud vigastus on nägu oluliselt moonutav ja ravimatu. Ravimatus tuleneb ekspertiisiaktist, milles ekspert on arvamuses märkinud, et on tõenäoline, et tervisekahjustuste paranemise tagajärjel tekivad näole ulatuslikud armid, mis ei ole kõrvaldatavad tavaliste meetoditega ning vajavad korrigeerimiseks plastilise kirurgia protseduure ehk kosmeetilist operatsiooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Y. Y. suhtes toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
Subjektiivse koosseisu poolest on oluline, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viib
Kohus on seisukohal, et katkise pudeliga näkku löömise pani Aleksander Vassiljev toime kavatsetult, kuid tagajärje suhtes oli tal kaudne tahtlus. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikust. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, soostub selle saabumisega. Ei ole tõendatud, et Aleksander Vassiljev soovis sellist tagajärge, mis saabus, s.o kannatanu nägu oluliselt moonutada, kuid terava katkise klaaspudeliga vastu nägu lüües pidas ta igal juhul võimalikuks, et võib näole tekitada sellise vigastuse, mis jätab terveks eluks näole armid, mida ei ole võimalik kõrvaldada tavaliste ravimeetoditega. Süüdistus
Š.) Kannatanu O. Š. ütlustest nähtuvalt jalutas ta 23.05.2020.a kella 16.30 paiku koos emaga (A.Š.) xxx maja juures sõitis neile jalgrattal vastu Aleksander Vassiljev, kes umbes 10 aastat tagasi töötas tema firmas ja ta lasti lahti tööl korduvalt joobes olekus viibimise tõttu. Aleksander Vassiljev pani jalgratta maha, tuli kiiresti tema poole ja lõi lahtise käega näo vasaku silma piirkonda, misjärel võttis kõri ühe käega haardesse. Löömist põhjendas ta sellega, et O. Š. pidavat temale võlgu olema. Löömisega tekitas Aleksander Vassiljev talle verevalumi vasaku silma alla ja hematoomi ninajuurele. Kannatanu ütlusi tervisekahjustuste kohta kinnitab tema läbivaatuse kohta Kesklinna politseijaoskonnas koostatud protokoll ja sellele lisatud fotod. Aleksander Vassiljev tunnistas end süüdi O. Š. löömises ja kaela pigistamises, kuid tema versiooni kohaselt lõi ta kannatanut sellepärast, et O. Š. tõukas teda omavahelise vestluse ajal vastu rindu. Tunnistaja A. Š. ütlused haakuvad kannatanu O. Š. ütlustega. Tunnistaja kirjeldab, et kuulis löögi heli. Nägi, et O. seisab jalgrattaga sõitnud meesterahva juures ja sai aru, et O.i löödi. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt nägi ta, kuidas meesterahvas haaras O.il ühe käega ümber kaela kinni ja pigistas. Oli näha, et O.il on raske hingata. Tunnistaja karjumise peale õnnestus O.il lahti rabeleda. Meesterahvas tundis ta ära O.i firmas kunagi töötanud Aleksander Vassiljevi. O. üritas rahulikult Aleksander Vassiljeviga rääkida ja välja selgitada, milles probleem, kuid Aleksander sõimas O.i ja karjus ka tunnistaja peale. Tunnistaja ütlustest nähtub, et Aleksander Vassiljeviga kaasas olnud naisterahvas üritas süüdistatavat rahustada, kuid Aleksander ei pööranud temale tähelepanu. O. helistas politseisse. Aleksander Vassiljev liikus koos tunnistaja ja kannatanuga üheskoos vastu politsei patrullile. 7 O. Š. abikaasa O. Š. ütlustest nähtuvalt ta abikaasa suhtes vägivalla tarvitamist pealt ei näinud, sest läks varem koju, kuid sellest rääkis talle koju jõudes A. Š., kes oli väga hirmunud ja ei saanud aru, miks O.i rünnati. Samuti ütles ka O. ise kodus, et Aleksander Vassiljev lõi teda näkku ja kägistas. Ka O. Š. vend I. Š. kuulis juhtunust samal õhtul venna käest. O. rääkis talle, et sai Vassiljeviga juhuslikult kokku ning et Vassiljev olevat olnud ebaadekvaatne ja löönud O.i käega näkku. Vaatamata sellele, et O. ja I. Š. vahetult O. Š. ja Aleksander Vassiljevi vahel aset leidnud sündmust pealt ei näinud, saab nende ütlusi arvestada tõendina KrMS § 66 lg 21 punkt 2 ja 3 alusel. Nimetatud sätete kohaselt on tõendiks tunnistaja ütlus nende tõendamiseseme asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. O. Š. ütluste kohaselt sõitis kella 16.00 paiku lastega koju. Kui koju jõudis, helistas O.i vend I., et Aleksander Vassiljev oli O. Š. löönud. Kuivõrd sündmus leidis aset kella 16.30 paiku, siis helistas I. Š. vahetult peale löömist. Seejärel kuulis sündmusest A. Š.lt, kes koju tulles oli hirmunud toimunud rünnakust. Samuti rääkis rünnakust peale politseijaoskonnast koju tulemist O. Š. ise. Seega ei olnud kõigi kolme tunnistaja puhul juhtunust teada saamise ja juhtunu toimumise vaheline ajavahemik pikk. I. Š. Aleksander Vassiljevi poolt kannatanu löömisest rääkis A.Š., kes nägi sündmust vahetult pealt. Samuti rääkis talle sündmusest samal õhtul vend O. Š.. Puudub alus arvata, et A. Š., helistades I. Š. vahetult sündmuskohal, ei rääkinud I. Š. löömise kohta tõtt. Samuti on tõenäoline, et politseijaoskonnast koju jõudes oli O. Š. veel tajutu mõju all. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Aleksander Vassiljevi ja O. Š. vaheline vestlus päädis süüdistatava poolse rünnakuga, mis seisnes lahtise käega kannatanu löömises vastu kannatanu näo vasaku silma piirkonda ja seejärel kannatanu kaela enda haardesse võtmises ja pigistamises. Sellist tegevust on süüdistatav ka ise tunnistanud.
lg 2 p 3 objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu- tervise kahjustamist ning valu põhjustavat kehalist väärkohtlemist. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhtes aktsepteeritav, nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Kriminaalasjas on kannatanu ütlustega tõendatud, et süüdistatav põhjustas O. Š. nii füüsilist valu ja kui tervisekahjustuse, millised on tõendatud kannatanu ütlustega ja isiku läbivaatuse protokolliga, millest nähtuvad kannatanul 23.05.2020.a tuvastatud vigastused, s.o vasakul näopoolel silma all punetus ja ninajuurel hematoom. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, sest ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatuna põhjustavad sellised teod nagu näkku löömine ja kaelast pigistamine valu. Aleksander Vassiljev on varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, mida kohus on käesolevas otsuses eespool käsitlenud. Seega on Aleksander Vassiljev toime pannud kehalise väärkohtlemise korduvalt. Subjektiivsete tunnuste poolest on S. N.i ja O. Š. suhtes valu põhjustanud teod toime pandud kavatsetult. Kavatsetuse puhul on oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu ja soovib tagajärje saabumist. On igati loogiline ja põhjendatud arvata, et Aleksander Vassiljev ei tarvitanud kannatanute suhtes vägivalda mitte lihtsalt niisama oma lõbuks, vaid sooviga neile valu põhjustada. Tervisekahjustuste suhtes võib olla ka kaudne tahtlus, sest tõendid selle kohta, et süüdistatava eesmärk oli kannatanutele vigastusi põhjustada või et ta oli 8 tervisekahjustuste saabumises kindel, kriminaalasjas puuduvad. Kuivõrd löömise tagajärjena vigastuste saamine on siiski enamus juhtudel tõenäoline, pidi ka Aleksander Vassiljev siiski selliseid tagajärgi võimalikuks pidama. Eeltoodust tulenevalt on Aleksander Vassiljevi poolt toimepandud kaks kehalist väärkohtlemist kvalifitseeritud
Süüdistus
lg 1 järgi.
lg 1 näeb ette karistuse teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et Aleksander Vassiljev on korduvalt otsinud alates 23.05.2020 kontakti O. Š. endaga vahetult ja läbi tema sugulaste, s.o venna I. Š. ja abikaasa O. Š. kaudu. Seda tõendavad kannatanute ütlused ja asitõendi vaatusprotokollid, milles vaadeldud kannatanu O. Š. poolt 23.05.2020.a ja 07.06.2020.a mobiiltelefoniga tehtud videosalvestusi, I. Š. mobiiltelefoni screenshoti väljatrükk Aleksander Vassiljevile kuuluvalt telefoninumbrilt tulnud kõnedest ja Aleksander Vassiljevi poolt I. Š. tehtud kõnede salvestised. Kohtuistungil tunnistas Aleksander Vassiljev end süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuigi kohtueelses menetluses selle toimepanemist eitas. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist Aleksander Vassiljevi poolt süüdistuses toodud ajavahemikul 23.05.2020 kuni 07.06.2020 korduvalt O. Š. elukoha aadressil xxx asuva maja juures viibimine, füüsilise vägivallaga ähvardamine ja O. Š.lt väidetava võlgnevuse tasumise nõudmine summas 10 000 eurot. Samuti 23.05.2020 O. Š. ähvardamine ehitusnoaga. Kannatanu O. Š. ütlustest nähtuvalt tuli 23.05.2020.a kella 19.00 paiku Aleksander Vassiljev tema maja aia taha. Oli agressiivne, rääkis uuesti võlgu olemisest vallandamise eest, süüdistas teda selles, et keegi oli kunagi süüdistatava rasedat naist ja ka teda ähvardanud. Seejärel võttis kõhu pealt väikesest kotist ehitusnoa ning selgitas, et ta oleks võinud juba Stroomi rannas kannatanu ja tema ema tappa. Kannatanu tundis reaalset ohtu enda elule ja tervisele. Järgmisel päeval 24.05.2020 kella 17.50 paiku, kui ta viibis kodus õues koos venna I. Š.ga, ema A. Š.ga ja naise O. Š.ga, tuli Aleksander Vassiljev uuesti, nõudis jälle 10 000 eurot, korduvalt rääkis, et linnas on kannatanu saatus otsustatud. Aleksander Vassiljevil pidid olema dagestanlastest sõbrad, et ta võib kannatanu ära tappa ja kui ta selle eest kinni läheb, siis sõbrad hakkavad teda toetama. Kannatanu võttis ähvardusi tõsiselt ja tundis enda ja oma sugulaste elule ja tervisele ohtu. Peale seda, kui lubas kutsuda politsei, Vassiljev lahkus. Kannatanu O. Š. ütlusi kinnitavad I. Š. ja O. Š. ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldud O. Š. poolt mobiiltelefoniga filmitud abikaasa vestlust Aleksander Vassiljeviga. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud 23.05.2020.a O. Š. poolt mobiiltelefoniga filmitud vestlust Aleksander Vassiljevi ja O. Š. vahel. Nimelt ütleb Aleksander Vassiljev:“ …hästi--, et ma ei võtnud vot seda nuga ega torganud sulle pähe…“ Kuuldud lause kinnitab kannatanute O. ja O. Š. ütlusi selles, et Aleksander Vassiljev ähvardas O. Š. noaga. Samuti on tõendamist leidnud 06.06.2020 kella 12.30 paiku xxx asuva maja juures Aleksander Vassiljevi poolt kividega maja fassaadi suunas viskamine ja 07.06.2020 kella 14.00 paiku kividega viskamise tulemusena ühe akna lõhkumine. Kannatanu O. Š. ütlustest nähtuvalt viskas Aleksander Vassiljev 06.06.2020.a lõuna ajal kive vastu nende maja fassaadi. Kartes Vassiljevit, helistas politseisse. Politseinike juuresolekul 9 hakkas Vassiljev teda sõimama, ütles, et ei anna neile rahu. Mingil hetkel Vassiljev lahkus, kuid mõne aja möödudes tuli tagasi ja kuna vahepeal oli O. Š. koju tulnud, siis politsei nähes püüdis ta O.i rünnata. 07.06.2020.a kohta andis kannatanu ütlusi, et Aleksander Vassiljev tuli maja juurde koos tundmatu meesterahvaga, loopis kive vastu fassaadi, lõhkus kiviga teise korruse akna. Politseipatrulli saabudes peeti ta kinni, kuid kinnipidamisel ähvardas taas, et ei anna neile rahu. Kannatanu I. Š. ütlustest nähtub, et 05.06.2020 kuni 09.06.2020 helistas Aleksander Vassiljev talle korduvalt nii päeviti kui öösiti selleks, et teada saada O. Š. mobiiltelefoni number. Helistades nõudis süüdistatav, et I. Š. organiseeriks temale kohtumise O. Š.ga ning ähvardas, et kui I. Š. seda ei tee, siis temal ja tema perekonnal tekivad probleemid, mis pani I. Š. muretsema oma perekonna turvalisuse pärast, kuivõrd talle tundus, et Aleksander Vassiljev teab, kus ta elab. I. Š. ütlustest nähtuvalt olid Aleksander Vassiljevi kõned tülikad, muuhulgas sõimas ja ähvardas temale ja perekonnale probleemide tekkimisega, kui ei korralda kohtumist O. Š.ga. Kohtupraktikas loetakse korduvaks tegu, mis on toime pandud vähemalt teist korda. Tuginedes karistusseadustiku ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde kuuluva seletuskirja selgitusele, ei ole ahistava jälitamise korral tegude toimepanemise kordade arv oluline. Aleksander Vassiljev viibis neljal korral O. Š. elukohas xxx ja vähemalt 06.06.2020 helistas 12 korral I. Š. mobiiltelefoni numbrile. Seega saab Aleksander Vassiljevi poolt kannatanute tülitamist ja ähvardamist pidada korduvaks.. Kohtu hinnangul oli ka Aleksander Vassiljevi poolt O., I. ja O. Š.ga kontakti otsimine kannatanute tahte vastane. Juhul kui kannatanud oleksid olnud rahul Aleksander Vassiljevi külaskäikudega ja helistamistega, siis ei oleks O. Š. ega O. Š. kutsunud politseid selleks, et Aleksander Vassiljev lahkuks nende maja juurest. Samuti ei oleks I. Š. Aleksander Vassiljevi telefoninumbrit blokeerinud. Selline kannatanute käitumine näitab üheselt, et Aleksander Vassiljevi poolne käitumine oli kannatanute tahte vastane. Põhiseaduse § 26 sätestab, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Aleksander Vassiljev sekkus kannatanute eraellu. Ahistava jälitamise puhul selleks, et süüdlane kriminaalkorras vastutusele võtta, peab olema tõendatud alternatiivselt kas eesmärk või tagajärg teist isikut oluliselt häirida. Olulise häirimise võimalikke viise näitlikustab säte sõnadega „hirmutada“, kuid jätab selle nimekirja avatuks, sest lisandub veel „või muul viisil oluliselt häirida“. Seega hirmutamine ei ole tingimata kohustuslik, sest hirm on subjektiivne nähtus ning selle tekkimine individuaalne. Aleksander Vassiljev on oma tegevuse eesmärgina väljendanud soovi rääkida O. Š.ga, et viimane tagastaks dokumendi või südametunnistuse järgi raha. O. ja I. Š.ga suhtlemise eesmärgiks oli võimalus saada suhelda jällegi O. Š.ga. Aleksander Vassiljevi tegevuse tagajärjena oli kannatanute elu oluliselt häiritud. Ilmselgelt häirivad igapäevaelu korduvad telefonikõned, eriti kui neid tehakse öösiti, mittesoovitava isiku pidevalt elumaja juures viibimine, pidevad ähvardused sh noaga, kividega vastu maja seina loopimine, mis ühel korral lõppes aknaklaasi lõhkumisega. Kohtu hinnangul väljus Aleksander Vassiljev oma tegevusega sotsiaalselt aktsepteeritava käitumisviisi raamidest ning keskmise mõistliku inimese jaoks oli selline tegevus häiriv ja võib öelda ka hirmutav. Ahistava jälitamise viimane element näeb olulise tingimusena ette, et säte kuulub kohaldamisele juhul, kui puudub
§-s 137 sisalduv eraviisilise jälitustegevuse koosseis. Kogutud tõendid ei anna alust arvamusele, et Aleksander Vassiljevi tegevuse eesmärgiks oli kannatanu kohta andmete kogumine. 10 Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on mõlema koosseisualternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest, kannatanute ütlustest, kannatanu I. Š. ülekuulamisele lisatud mobiiltelefoni screenshoti abil tehtud väljatrükist lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime kaudse tahtlusega. Aleksander Vassiljevile tehti mitmel moel selgeks, et temaga ei soovita suhelda, seega pidi ta aru saama, et tema tegevus häirib kannatanuid, kuid ta suhtus sellesse ükskõikselt. Eeltoodu tulemusena leiab kohus, et Aleksander Vassiljevi käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Süüdistus
V.). Süüdistatava Aleksander Vassiljevi kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt ei nõustunud ta etteheidetega, et on oma seaduslikku abikaasat I. V. ähvardanud. Neil on I. V. probleemid poja hooldusõigusega, temale kuuluva korteriga ja abielu lahutusega seonduvalt. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav aga end süüdi I. V. ähvardamises süüdistuses nimetatud kolmel korral. Kannatanu I. V. ütlustest nähtuvalt on Aleksander Vassiljev teda korduvalt solvanud, peksnud, ähvardanud füüsilise arveteõiendamisega. Tal on hirm enda ja laste elu pärast, kuna Aleksander Vassiljev on muutunud ebaadekvaatseks ja agressiivseks. Kannatanu ütlustest nähtuvalt lõhkus Aleksande Vassiljev 2019.a märtsis tema korteri ukse taga aadressil xxx. Korteri välisuksel on seniajani jalatsijäljed, pinnal hõõrdekohad. Aleksander ütles läbi ukse: „Lähed tööle ja hakkad üle õla vaatama. Ma niikuinii saan sind kätte. Ma õiendan sinuga ära.“ Peale oma isa surma aprillis-mais 2019 ütles Aleksander: „Nüüd, kui isa ei ole, sina võid hakata elamise küsimust lahendama, muidu heidad isa kõrvale.“ Selle tüli ajal oli Aleksander purjus. Kannatanu võttis neid sõnu tõsiselt, sest süüdistatav on selleks võimeline. 18.05.2019.a helistas Aleksander ja ütles: „Sinu tütar saadakse kätte ja ta vägistatakse ära, mina ise ei hakka seda tegema.“ 20.05.2019 tegi politseisse avalduse. Ka laps kardab isa, on pidevalt pinge all. Tunnistaja G. V. ütlustest nähtub, et kannatanu I. V. kardab oma elu pärast, sest Aleksander on kaks korda kohtulikult varem karistatud tapmise ja tõsiste kehaliste vigastuste tekitamise eest. Aleksander on ise mitmel korral öelnud, et tal ei ole midagi kaotada, politseid ja vanglat ei karda. Samuti kardab tunnistaja kannatanu elu pärast, sest Aleksander võib ta ära tappa. Aleksander Vassiljevi jätkuv agressiivne käitumine kannatanu suhtes ka pärast süüdistuses nimetatud ajahetki nähtub tunnistajate J. K., O. G. ja G. V. ütlustest ja asitõendiks olevate helifailide vaatlusprotokollist. KrMS § 268 lg 1 kohaselt on kriminaalasja kohtuliku arutamise piirid määratletud süüdistatava suhtes koostatud süüdistusaktiga. Süüdistusakti lõpposas oleva süüdistuse kohaselt on Aleksander Vassiljev kolmel korral ähvardanud kannatanut sellisel moel, et kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, tundis reaalset ohtu enda elule ja tervisele. Riigikohtu lahendites (3-1-1-12-16, 3-1-1-96-06) on sedastatud, et süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi omistada. Seega puudub kohtul, süüdistuse piiridest väljumata, õigus ja võimalus hinnata Aleksander Vassiljevi tegevust 11.06.2019 ja 27.06.2019 I. V. suhtes.
Seega kahjustatakse antud kuriteoga kannatanu vaimset heaolu, tekitades temas emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet. Objektiivse koosseisu analüüsimisel tuleb tähele panna, et oluline on, et 11 ähvardamine oleks konkreetselt suunatud kannatanus hirmutunde tekitamisele. Ähvardamine peab olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Süüdistatava poolt I. V. aadressil ähvarduste ütlemine on tõendatud kannatanu ja tunnistaja G. V. ütlustega, samuti kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma süü tunnistamisega. Kohtul puudub alus kahelda selles, et kannatanus tekitasid ähvardused hirmu ja tal oli alust karta ka nende täideviimist. Kannatanu ütlustest tulenevalt on Aleksander Vassiljev olnud agressiivne, varem vägivalla kasutamise eest kriminaalkorras karistatud. Samuti puudub kohtul alus kahelda, et kannatanu tundis hirmu oma tütre käekäigu pärast, kui süüdistatav 18.05.2019.a telefoni teel ütles: „Sinu tütar saadakse kätte ja ta vägistatakse ära, mina ise ei hakka seda tegema.“ Kuigi viimane ähvardus puudutas I. V. tütart, siis sellise ähvarduse kuulmine avaldab ilmselgelt negatiivset mõju lapse ema psüühilisele tervisele. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Aleksander Vassiljev pani kuriteod toime kaudse tahtlusega. Arvestades perekondlikke tülisid, vaidlusi ja konflikte pidas Aleksander Vassiljev võimalikuks, et sellisel kujul väljaöeldud ähvardused võivad tekitada kannatanus hirmu ja kartust oma elu ja tervise pärast. Kohtu hinnangul on Aleksander Vassiljevile
Karistus Karistusseadustiku eriosa näeb ette
lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest nelja kuni kaheteistaastase vangistuse,
lg 2 p 3 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse,
lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse ning
Karistamise aluseks on isiku süü, mis on tuvastatud. Kohus leiab, et Aleksander Vassiljevi süü on kõigi nelja kuriteo toimepanemisel keskmisest väiksem. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kõikide kuriteoepisoodide eest karistuse mõistmisel viimases sõnas väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust (protokollis kahetsust märgitud ei ole, kuid helisalvestusel on see ütlus kuuldav).
lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotles prokurör Aleksander Vassiljevile sanktsiooni minimaalset karistust – 4 aastat vangistust. Kohus ei näe põhjust prokuröri poolt taotletust rangema karistuse mõistmiseks. Tegemist oli ühe löögiga kaela ja kõrva piirkonda, mis ei põhjustanud eluohtlikku tagajärge. Meditsiinidokumentidest ja ekspertiisiaktist nähtuvalt sügavamad struktuurid vigastatud ei olnud. Kannatanu viibis haiglaravil ainult ühe päeva. Kuigi kaelale on jäänud armid, on tegemist üksnes esteetilise välimuse rikkumisega, mis tegelikult on kosmeetiliste protseduuridega kõrvaldatavad.
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo on süüdistatav toime pannud kahe isiku suhtes. Mõlemal kannatanul S. N.il ja O. Š.l tuvastati kerged kehavigastused. Arvestades rünnakute vähest intensiivsust ja lühiajalisust ja kergendava asjaoluna kahetsust, peab kohus võimalikuks mõista Aleksander Vassiljevile
lg 2 p 3 järgi karistuseks vangistus 1 aasta.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul nõustub kohus prokuröri poolt küsitud karistusega - 4 kuud vangistust. Keskmine karistusmäär on 6 kuud vangistust, kuid arvesse võttes kergendava asjaoluna kahetsust, on põhjendatud karistada alla sanktsiooni keskmist määra. 12 Ka
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul leiab kohus, et prokuröri poolt taotletud karistus – 4 kuud vangistust – on põhjendatud. Kuritegu pandi toime küll kolme kannatanu suhtes, kuid tegemist oli lühiajalise perioodiga. Sanktsiooni keskmisest väiksema karistuse tingib ka kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus. Liitkaristuse mõistab kohus
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamis teel - 4 aastat 6 kuud vangistust, mida vastavalt lühimenetluse sätetele tuleb ühe kolmandiku võrra vähendada, mõistes karistuseks 3 aastat vangistust.
Aleksander Vassiljev on viibinud eelvangistuses 09.06.2020 – 09.09.2020.a, s.o. 3 kuud. Kandmata karistus on 2 aastat ja 9 kuud vangistust. Prokurör taotles kohtuistungil Aleksander Vassiljevi karistamist osaliselt reaalse vangistusega ehk nn. šokivangistusega. Juhindudes Riigikohtu seisukohast, ei saa kohus selliselt mõistetava karistusega nõustuda. „Arvestades, et kohese lühiajalise vangistuse ärakandmise määramine saab teenida ainult šokivangistuse eesmärke, ei ole selle kohaldamine mõeldav isikute puhul, keda on juba varem vangistusega karistatud” (RKKK 3-1-1-99-06). Kuivõrd riiklik süüdistaja ei taotlenud, et Aleksander Vassiljevi suhtes pöörataks mõistetud vangistus täies pikkuses reaalsele täitmisele ning tulenevalt asjaolust, et osaline täitmisele pööramine süüdistatava suhtes ei ole mõeldav, sest ta on varem kandnud reaalselt vangistust, jääb üle mõista karistus tingimisi pika katseajaga ja käitumiskontrollile allutamisega. Vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmine võimaldab süüdistataval ka asuda tööle (tema sõnul võtab viimane töökoht ta tööle tagasi) ja tasuda pangalaenu. Toimepandud kuritegude pinnalt on võib järeldada, et Aleksander Vassiljevil on raskusi konfliktide rahumeelse lahendamisega. Sellest tulenevalt on õigustatud määrata talle lisakohustusena osaleda sotsiaalprogrammis. Samuti nähtub kriminaaltoimiku materjalidest, et osa kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes, mis tingib vajaduse määrata teiseks täiendavaks kohustuseks mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi. Kolmanda lisakohustusena on Aleksander Vassiljev kohustatud hüvitama O. Š. tekitatud kahju hiljemalt 31.12.2020.a. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi kannatanu O. Š. varalise kahju 126 eurot nõudes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus leiab, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja kohus ei saa enam hakata esitatud tsiviilhagi hindama ei selle suuruse ega põhjendatuse osas ning rahuldab hagi. Seetõttu kuulub esitatud tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja isiku keeruka kohtuarstliku ekspertiisi kulu, millised KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt kuuluvad süüdimõistva poolt hüvitamisele. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Aleksander Vassiljevil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. 13 Käesolevas kriminaalasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatav ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist. Aleksander Vassiljev kohtuistungil selgitas, et vabanedes on tal töökoht olemas. Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel välja sundraha, mis esimese astme kuriteo puhul on 1460 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel isiku keeruka kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 19E-PõI0019) tasu 84 eurot. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning asjaolu, et Aleksander Vassiljev on kolm kuud viibinud eelvangistuses, siis võib käia menetluskulude ühekorraga tasumine süüdistataval üle jõu. Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi kaheteistkümne kuu jooksul. Kuivõrd Aleksander Vassiljev ei soovind kohtueelses menetluses ülekuulamisel riigi õigusabi korras määratud kaitsja osalemist, siis jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 32.40 eurot riigi kanda. Asitõendid ja salvestised Neli CD- plaati kõnesalvestiste ja videosalvestisega, kaks DVD-plaati videosalvestisega ja üks CDplaat kõnesalvestisega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse antud sündmuskohal leitud pudelikillud ja pudelikael ning võetud DNA-proovid hävitada KrMS § 26 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav hiljemalt 01.10.2020. a kell 13.00. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.