← Eesti

2-18-16691/12

Obsah (5)§ 636§ 638§ 637§ 76§ 101

2-18-16691 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Alan Biin Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2019.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-1

) § 635 lg 1 järgi. Hageja on töövõtulepingu regulatsioonile tuginenud hagiavalduses (tl. 1-4), kostja sellele oma vastuses (tl. 32-33) vastu vaielnud ei ole ning selle üle puudus vaidlus ka 13.02.2019.a istungil (tl. 50 pöördel). Vaidlus puudub ka selles, et hageja on lepingu alusel esitanud kostjale 31.05.2018.a ja 04.07.2018.a tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 1 ja nr 2 (tl. 10 ja 14), mille kohaselt on teostatud teraskonstruktsioonide töid 27 845 kilogrammi eest. Vaidlust pole ka selles, et aktides on teraskonstruktsioonide kilohinnaks märgitud 2,30 eurot kilogrammi kohta. Poolte vahel on vaidlus selle üle, milline on poolte vahel kokku lepitud metalli kilogrammi maksumus. Hageja hinnangul on see 2,30 eurot kilogrammi kohta, kostja hinnangul 1,60 eurot kilogrammi kohta. 2.

§ 636

lõike 1 järgi, kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Vaidlus puudub selles, et kostja on hageja poolt teostatud töö vastu võtnud aga seda märkusega metalli kilohinna kohta.

  1. Seega tuleb asja lahendamiseks esmalt välja selgitada poolte kokkuleppe sisu metalli hinna osas. Hagiavalduse lisaks nr 1 oleva ehituse alltöövõtulepingu nr 0288 (tl. 5-8) p-s 8.
  2. on pooled kokku leppinud, et: „Käesoleva Lepinguga määratud tööde eest tasub Tellija Tööettevõtjale 64 000 eurot, millele lisandub vastavalt EV seadustele kehtiv käibemaks 20%. Töövõtja tasub 4

(7)2-18-16691 ise materjalide eest, mis arvestatakse maha lõppaktist. Tööde lõplik maksumus vastavalt reaalsetele paigaldatud kilogrammidele vastavalt hinnapakkumise maksumusele.“ Seega puudub poolte vahel sõlmitud lepingus sõnaselge kokkulepe metalli kilohinna maksumuse või kasutatava metalli koguse osas. Küll aga sisaldub lepingus viide hinnapakkumisele.
  1. Hagiavalduse punkti 1.1.
  2. kohaselt (tl. 1 pöördel), ei olnud lepingu lisaks hinnapakkumist. Kostja väidab oma 25.11.2018.a vastuses hagiavaldusele (tl. 32), et kostja esitas hagejale 24.04.2018.a hinnapakkumise (tl. 34), mis seondub poolte vahel sõlmitud lepinguga ja milles lepiti kokku metalli kilohind 1,60 eurot kilogrammi kohta. Hageja esitas hagiavalduse lisas nr 13 (tl. 22) vastuväite, mille kohaselt ei ole kostja viidatud hinnapakkumine lepingu osa ja seostub hoopis teise ehitusprojektiga, kui see, mille alusel tegelikult tööd teostati. Sama seisukohta kordab hageja 19.03.2019.a taotluses (tl. 71-72).
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väidet, mille kohaselt maksid xxx metallitööd 2,30 eurot kilogrammi kohta, tõendavad poolte vahel sõlmitud leping ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 8.1 kohaselt leppisid pooled tööde maksumuseks kokku 64 000 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 76 800 eurot. Kui korrutada teostatud metallitööde maht 27 845 kilogrammi maksumusega 2,30 eurot kilogrammi kohta, siis kujuneb teostatud tööde maksumuseks 64 043,50 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 8.1 tõlgendades tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud teostatud tööde mahuga, on eluliselt usutav, et poolte vahel lepiti kokku metallitööde maksumuses 2,30 eurot kilogrammi kohta. Eelpoolkirjeldatud seisukohta kinnitab kaudselt ka asjaolu, et väidetavalt kostja poolt 24.04.2018.a tehtud hinnapakkumist ei ole lisatud allkirjastatud lepingule.
  4. Kostja ei ole TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud, et poolte vahel eksisteeris kokkulepe xxx objektil metallitööde tegemiseks hinnaga 1,60 eurot kilogrammi kohta. Kostja vastusele lisatud 24.04.2018.a hinnapakkumine (tl. 34) ei tõenda, et sellesisuline kokkulepe oleks poolte poolt allkirjastatud. Lepingule nimetatud hinnapakkumist lisatud ei ole ja seda pole poolte esindajate poolt ka allkirjastatud. Kohtu jaoks ei ole usutav, et samal päeval lepingu allkirjastamisega teeb hageja hinnapakkumise, milles objektile tarnitava metalli kogus erineb praktiliselt 2 korda (hinnapakkumises 52 869 kg vs reaalselt teostatud 27 845 kg). Eluliselt usutav ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku käitumine, kes teeb enne lepingu allkirjastamist hinnapakkumise 102 720, 63-le eurole (tl. 34) ja seejärel allkirjastab lepingu, milles nimetab tööde maksumuseks 64 000 eurot ilma käibemaksuta (töövõtulepingu punkt 8.1, tl. 6). Ehitustegevuses on tavaks enne pakkumiste tegemist tutvuda ehitusprojektiga, millest nähtuvad vajalike materjalide maht ja eeldatava töö maht ning muu hinnapakkumise tegemiseks vajalik. Ei ole eluliselt usutav teha samal päeval hinnapakkumine tunduvalt mahukama töö tegemiseks, kui tegelikult samal päeval lepingus kokku lepitakse. 5
(7)2-18-16691 10. Asjakohatud on kostja 19.03.2019.a menetlusdokumendile (tl. 53-54) lisatud 08.03.2018.a hinnapakkumine AS-le N. (tl. 56-59), tööde üleandmise akt ja hinnapakkumine, mis seonduvad xxx kooliga (tl. 62 ja 63). Samuti ei tõenda poolte vahel kokku lepitut X OÜ hinnapakkumised N. ja poolte vahel vahetatud lepingu projekt (tl-d. 64-70). Nimetatud tõendid ei seostu käesoleva vaidlusega ja kohus jätab need tähelepanuta. Vaidluse all ei ole samade poolte vahel muudel ehitusobjektidel toimunu, vaid üksnes xxx ehitusel metallitööde suhtes kokku lepitud hind. 11.

§ 638

järgi on tellija kohustatud valminud töö vastu võtma.

§ 637lg 3 järgi muutub töövõtja tasu sissenõutavaks töö valmimisest.

Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et töö on valminud, sest kostja on väljendanud oma valmisolekut aktid allkirjastada kui sellel kajastataks metallitööde hinnaks 1,6 eurot kilogrammi kohta (käsikirjaline märkus aktil nr 1, tl. 11 ja 04.07.2018 e-kirjas tl. 15). Tööde valmimist ja selle vastuvõtmist kostja poolt kinnitab hageja esitatud arve nr M18053101 osaline tasumine kostja poolt summas 28 587,05 eurot (tl. 12 ja 13). Isegi kui lähtuda kostja positsioonist, et metallitööde hinnaks oli poolte vahel kokku lepitud 1,60 eurot, siis peaks kostja tasuma hagejale 44 552 eurot ilma käibemaksuta aga kostja ei ole isegi nimetatud summat täies ulatuses tasunud. Kui aktsepteerida kostja positsiooni metallitööde hinna osas, siis moodustab kostja võlg hagejale vähemalt 15 964,95 (44 552 – 28 587,05) eurot. Asjakohatud on kostja väited selle kohta, et kostja ja peatöövõtja N. on tasunud osaliselt kasutatud metalli eest, sest nimetatud summad on tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide nr 1 ja 2 kohaselt hageja nõudest maha arvatud. Kostja võimalikule töö puudusele või muule oma kohustuse täitmise keeldumise alusele tuginenud ei ole. Seega on kostjal tekkinud kohustus töö eest hagejale tasuda

§ 76ja § 637 alusel.

  1. Ülaltoodust tulenevalt on kohus veendunud, et poolte vahel sõlmiti kokkuleppe xxx ehitusobjektil metallitööde teostamiseks hinnaga 2,30 eurot metalli kilogrammi kohta. Kooskõlas on nii tehtud tööde kogus, lepingus nimetatud lepingu maksumus kui ka töö hind metalli kilogrammi kohta. Kostja ei ole suutnud veenvalt tõendada, et poolte vahel oli muu kokkulepe töö hinna kohta.
  2. Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest arve nr M18053101 summas 47 694,50 eurot (koos käibemaksuga) ning arve nr M18062801 summas 9057,83 eurot (koos käibemaksuga). Kokku arved summas 56 752,33 eurot koos käibemaksuga. Kostja on esitatud arvetest tasunud üksnes 28 587,05 eurot ehk kostja põhivõlg hageja ees on 28 165,28 eurot.
  3. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 12.1 on kostja kohustatud tasuma hagejale arvete mitteõigeaegse tasumise korral 0,15% võlgnetavalt summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab viivist alates 02.08.2018.a. 6

(7)2-18-16691

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral viivist. Kohus rahuldab hageja viivisenõude nii hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise kui ka edasiulatuva viivise nõudes TsMS § 367 alusel. 15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hageja menetluskulude nõude, mille kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 1000 eurot ning lepingulise esindaja kulu 4132,80 eurot koos käibemaksuga. Arvestades töömahtu ning vaidluse keerukust, peab kohus põhjendatuks hageja esindajakulu 24,6 tunni ulatuses, mis on osutatud tunnitasuga 140 eurot tund, millele lisandub käibemaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga. 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.