) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Credit Invest OÜ (laenuandja) ja SRK Investment OÜ (kostja 1/laenusaaja) sõlmisid 26.06.2017.a laenulepingu nr xxxx (Laenuleping). Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 5000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 6% (st 300 eurot) kuus (p 3.1 ja p 3.6). Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 26.06.2017.a, arvestades Laenulepingu p-de 3.7 ja 4.9 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige E-S K (kostja 2) sõlmisid 26.06.2017.a laenusaaja Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagamiseks käenduslepingu nr xxxx (Käendusleping). Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 10000 eurot. 18.03.2020.a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja Laenulepingust ning Käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas laenusaajat ja kostjat 2 nõuete loovutamisest samal päeval. Ka hageja on nõudnud uue võlausaldajana laenusaajalt ja kostjalt 2 võlgnevuse tasumist, kuid laenusaaja ja kostja 2 võlgnevust ei tasunud. Eeltoodust tulenevalt peab hageja esitama hagiavalduse, milles nõuab kostjatelt hageja poolt laenusaajale antud laenu tagastamist ning maksmata intresside ja 2 2-20-4677 viiviste tasumist. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostjad võlgnevust hageja ees likvideerinud. Hageja palub mõista: 1. SRK Investment OÜ´lt ja E-S K´lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja võlgnevus summas 6490 eurot, millest põhinõue moodustab 5000 eurot, intress 300 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1190 eurot; 2. SRK Investment OÜ´lt ja E-S K´lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja täiendav viivis 0,2% põhinõude (5000 eurot) tasumata osalt päevas alates 26.03.2020.a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3510 eurot; 3. jätta kõik menetluskulud solidaarselt SRK Investment OÜ ja E-S K kanda; 4. mõista SRK Investment OÜ´lt ja E-S K´lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ (kasuks välja menetluskulud summas 754 eurot; 5. mõista SRK Investment OÜ´lt ja E-S K´lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kohtu selgitused Kostjale I on menetlusdokumendid kätte toimetatud 18.05.2020.a. (aadressil xxxx, juhatuse liikmele T P). Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas kostjalt I.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja on palunud kostjatelt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 550 eurot ning õigusabikulud summas 204 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 550 eurot.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 204 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 754 eurot (550+204).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele 3 2-20-4677 kuuluvatelt menetluskuludelt (754 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Harju Maakohus jätkab menetlust kostja II E-S K vastu võlgnevuse nõudes. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.