lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. Lähtuvalt
§-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli (ja kiirmenetluse otsuse) piiridega, mis tähendab kohtu seotust kiirmenetluse otsuses toodud teokirjeldusega (3-1-1-56-07). Kaebuses ei ole vaidlustatud menetlusliigina kiirmenetluse kohaldamist. Kohtuliku menetluse tulemusena ei tuvastanud kohus, et kiirmenetluse korras väärteoasja menetlemisel oleks rikutud väärteomenetluse sätteid. Isikule on selgitatud tema õigusi, ta on tunnistanud rikkumist ja nõustunud kiirmenetlusega. Asjaolu, et kohtuistungil isik rikkumist ei tunnistanud, ei muuda kehtetuks kohtuvälise menetleja poolt väärteoasja menetlemist kiirmenetluse vormis. Riigikohus on lahendis 3-1-1-83-15 märkinud, et kuivõrd menetlusaluse isiku ja tunnistajate ülekuulamise regulatsioon on olemas väärteomenetluse seadustikus, puudub vajadus pöörduda kriminaalmenetluse sätete poole.
§-des 98 ja 99 sisalduv kohtus ülekuulamise regulatsioon erineb tuntavalt kohtuliku uurimise raames toimuvat ülekuulamist reguleerivatest sätetest kriminaalmenetluses.
lg-s 8 järgi on tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamine võimalik vaid olukorras, kus tunnistaja ei ole asja arutamisele ilmunud. Tunnistaja J. P. osales kohtuistungil. Kohtul oli seega võimalus tugineda üksnes tunnistaja kohtus antud ütlustele. (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. augusti 2010. a otsust väärteoasjas nr 3-1-155-10, p 15). Eeltoodud seisukohast ja
Vete kohtuvälises menetluses antud ütlusi, kuivõrd isik oli kohtuistungil, kuid keeldus ütluste andmisest. Vaidlust ei ole selles, et Taavi Vete 25.06.2020 kell 14.41 Tartu mnt ja Raudkivi tee ristmikul Veesaare tee suunas, juhtis mootorsõidukit autorongi (haagis xxxx.reg nr xxxx), millel veos (väetise kotid- yaramila) 24600 kg. Kaebuses nimetatud faktilisi asjaolusid ei vaidlustata, samuti kinnitavad neid asjaolusid tunnistajate M S ja J K ütlused, xxxx AS saateleht, mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaart, kommertssõiduki kontrolliakt ja videosalvestis. 2 Kaebuse esitaja esindaja on seisukohal, et kiirmenetluse otsuse teokirjeldus on puudulik ning puuduvad tõendid, et veos oleks ohustanud inimesi. Samuti ei tulene liiklusseaduse § 34 lg-st 6 otsesõnu, et veos ei tohi nihkuda. Tunnistaja M S selgitas kohtuistungil, et oma varasema praktika põhjal tekkis tal Taavi Vete poolt juhitud sõiduki puhul koheselt kahtlus, kas koorem on nõuetekohaselt kinnitatud. Seda nii veoki tüübi (pealt lahtine) kui talle juba tuttava sõiduki tõttu. Ka T. Vetega on tal samal põhjusel varasem kokkupuude olemas. Tunnistaja ütluste kohaselt koormarihmade arv ei olnud piisav, neid oli vaid kolm, millest kaks olid parandatud. Parandatud rihmad on kasutuskõlbmatud. Kinnituspunkte ei kasutatud ja rihmad ei olnud pingutatud. Eelneva pinnalt oli tunnistajale selge, et koorem ei ole nõuetekohaselt kinnitatud ning selle nihkumine, nt äkkpidurduse korral, ei ole välistatud. Tunnistaja J K selgitas kohtuistungil, et oli tööl koos M S ning teostasid liiklusjärelevalvet Tartu mnt-l suunaga linnast välja. Nende ees liikus veoauto lahtise haagisega, millel väetise kotid. Tundus, et rihmasid on sellise koorma jaoks vähe ja tuleb üle kontrollida. M. S läks juhi juurde, vaatasid dokumendid ja koormakinnituse üle, M. S videosalvestas nähtu. Koha peal algselt isik ei olnud rikkumisega nõus, seejärel nõustus rikkumisega. Vastavalt kiirmenetluse otsusele, heidetakse isikule ette väärtegu, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 238 järgi. Liiklusseaduse § 238 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest. Vastavalt kiirmenetluse otsusele, rikkus isik liiklusseaduse § 34 lg 6 nõudeid, mille kohaselt peab veos vastavalt oma eripärale ja pakendamisele olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust. Sama paragrahvi lõike 16 kohaselt veose paigutamise, kinnitamise ja katmise täpsemad tingimused ja korra ning liiklusjärelevalve teostaja poolt kasutatavad kontrollimise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja taristuministri 16.08.2019.a määruse nr 53 „Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise üldtingimused ja kord ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise meetodid“ § 3 lg 4 sätestab, et veos tuleb paigutada, kinnitada ja katta selliselt, et kogu läbitava teekonna oleks välistatud veose pihkumine, tilkumine, nihkumine, libisemine, veeremine, ümber minemine, kaldu vajumine või vibratsioonist ja veosele mõjuvatest jõududest põhjustatud kahju tekkimine. Sama määruse § 5 lg 2 kohaselt koormarihm ei tohi olla kulunud, vigastustega, õmblused ja ühendused peavad olema terved ning tootja etikett loetav. Riigikohus on lahendis 3-1-1-5-15 märkinud, et blanketse süüteokoosseisu puhul ei ole väärteomenetlusõiguse rikkumiseks loetud viitamist väärteoprotokollis nimetamata blanketset normi sisustavatele sätetele, kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo sisu (faktilisi asjaolusid). Sarnaselt kriminaalmenetlusega peab aga menetlusalusel isikul olema võimalik esitada kohtu õiguslikule hinnangule vastuväiteid, et oleks tagatud kaitseõigus kooskõlas
lg 1 p-ga 1 (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-80-05, p 8 ja otsus asjas nr 3-1-1- 5409, p 8.2). Seega, asjaolu, et kiirmenetluse otsuses ei ole viidatud liiklusseaduse § 34 lg-le 16 ning Majandusja taristuministri 16.08.2019.a määruse nr 53 sätetele, ei ole alus väärteomenetluse lõpetamiseks. Videosalvestis kinnitab, et etteheidetava teo faktilised asjaolud ei ole muutunud ning Taavi Vetele tehtud etteheited seoses koorma mittenõuetekohase kinnitamisega, on kohtuistungil samad, mis on loetletud videosalvestisel. Teokirjelduses toodud „veos (väetise kotid- yaramila 24600 kg) ei onud nõuetekohaselt kinnitatud, mistõttu ei olnud tagatud, et veos ei nihkuks paigalt ning ei ohustaks inimesi“ hõlmab oma sisult määruse nr 53 §-des 3,4,5 kehtestatud veose kinnitamise nõuete järgimise kohustus e rikkumist. 3 Riigikohus on seoses videosalvestise tõendina kasutamisega selgitanud, et 16. juulil 2013 jõustunud seadusemuudatusega täiendati
lg-ga 11, mis sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad selle seos väärteoasjaga, salvestise loomise tingimused ja väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Muudatuse tegemisel lähtuti menetlusökonoomia põhimõttest ja selle eesmärk oli hoida kokku salvestise dokumenteerimisele kuluvat aega. Seega on alates 16. juulist 2013 väärteomenetluses tõendiks salvestis ise, mida uuritakse vahetult kohtuistungil ning mille eelnev vaatlemine ja protokollimine pole vajalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. aprilli 2014. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-22-14, p 9). Väärteomenetluse seadustiku (
) § 31 lg 11 kohaselt kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud ning väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtu hinnangul nähtuvad käesolevas asjas videosalvestiselt kõik eelnimetatud asjaolud. Videosalvestis kinnitab, et välisel vaatlusel on näha, et kogu koorem on kinnitatud kolme koormarihmaga, mis on pingutatud, kuid pingsus ei ole nõuetekohane. Tunnistaja M. S selgitas kohtuistungil, et koormarihmad peavad olema pingutatud selliselt, et kui rihma sõrmedega pigistada, siis rihma kaared ei tohi minna omavahel kokku. Videosalvestiselt nähtub, et rihma ääred lähevad pigistades omavahel kokku. Samuti kinnitab videosalvestis, et rihmad ei olnud paigutatud kinnituspunktidesse. Tunnistaja M S selgitas kohtuistungil, et kinnituskohtade mittekasutamisel on võimalik veose nihkumine äkkpidurduse korral, sest rihmad võivad libiseda ja puudub takistus, mis koormarihmade libisemise välistaks. Autol ja haagisel olid olemas statsionaarsed kinnitusrihmad, mida aga ei ole kasutatud. Videosalvestiselt nähtub ka asjaolu, et osad väetise kotid olid küll omavahel kokku seotud, kuid erinevad kokkuseotud kottide kogumid ei olnud omavahel seotud. Seega, osaliselt (2 ühikut ühe terve rihmaga) oli veos küll nõuetekohaselt kinnitatud, kuid suur osa veosest oli nõuetekohaselt kinnitamata. Lisaks on veosel kasutatud koormarihmasid, mis on osaliselt rebenenud ning mida on osaliselt ise parandatud ja seega kasutuskõlbmatud eespool nimetatud määruse nr 53 § 5 lg 2 kohaselt. Seega kinnitab videosalvestus koos tunnistaja M. S ütlustega, et Taavi Vete poolt veetud 24600 kg kaaluvat koormat hoidis sõiduki kasti küljes kinni vaid üks kasutuskõlblik kuni viie tonnise tõmbejõuga koormarihm ning kaks kasutuskõlbmatut, rebenenud ja iseseisvalt parandatud rihma, mille reaalne maksimaalne tõmbejõud kindlasti enam kuni viis tonni ei ole. Arvestades T. Vete varasemat kogemust veoautojuhina ja fakti, et talle oli ka varem etteheidetud veose nõuetele mittevastavat kinnitamist (lk 23), pole kohtul alust kahelda, et Taavi Vete sai aru, mida talle käesoleval juhul koorma mittenõuetekohaselt kinnitamisel ette heideti. Veoauto juhina peab ta olema teadlik kõigist nõuetest, mis veoseveoga kaasnevad. Tunnistaja on videosalvestisel ette lugenud, mis nõudeid on koorma kinnitamisel rikutud, mistõttu oli isikul algusest peale selge, milles seisneb veose mittenõuetekohane kinnitamine. T. Vetele on algusest peale arvatud süüks veose mittenõuetekohast kinnitamist, mistõttu ei ole olnud tagatud et veos ei nihkuks paigalt ning ei ohustaks inimesi. Seega nähtub etteheidetavast teokirjeldusest üheselt, et T. Vetele heidetakse ette, et veos ei olnud kinnitatud vastavalt seaduse nõuetele. Kiirmenetluse otsuses on märgitud ka liiklusseaduse § 34 lg 6 rikkumine, mis näebki iseenesest juba ette kohustuse paigutada, kinnitada ja katta veos vastavalt oma eripärale ja pakendamisele nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust. Tulenevalt liiklusseaduse § 34 lg 6 sõnastusest, on veose ohutuse eeldusteks nõuetekohane paigutamine, kinnitamine ja katmine. Koorma kinnitamise nõuded tulenevad LS § 34 lg 16 kohaselt määrusest nr 53. Seega, ei taga veose ohutust mitte kaebuse esitaja või tema esindaja subjektiivne hinnang sellele, kas koorem võis nihkuda või mitte ja kas ta võis olla liikluses ohtlik või mitte, vaid kinnitamise vastavus kehtestatud nõuetele. Kui koorem ei ole nõuetekohaselt 4 kinnitatud ning selline veos osaleb liikluses, siis ei ole alust rääkida sellest, et Taavi Vete veos ei ohustanud teisi liiklejaid. Liiklusseaduse § 34 lg 6 nõuete rikkumise puhul ei ole tegemist tagajärjedeliktiga, s.t, et ei eeldata, et koorma nõuetekohase kinnitamata jätmise tulemusena oleks juba reaalselt kahjustatud keskkonda või põhjustatud varalist kahju. Kuna sõitmine veokiga, mille veos ei ole nõuetekohaselt kinnitatud võib kindlaksmääramata hetkel tuua kaasa olukorra, milles saavad kahjustatud keskkond ning isikute tervis ja vara, siis sellise olukorra ennetamiseks on seadusandja pidanud vajalikuks kehtestada vastutus juba üksnes veoseveo nõuete rikkumise eest. Jättes veose nõuetekohaselt kinnitamata on T. Vete rikkunud veoautojuhtidelt eeldatavat hoolsuskohustust. Varasema elukogemuse pinnalt pidi T.Vetele olema selge, et juhul kui ta ei kinnita veost nõuetekohaselt, võib see tuua kaasa ohu keskkonnale, kahjustada vara või takistada liiklust. Taavi Vete pidi ette nägema, et liikluses üsna sageli ettetuleva äkkpidurduse või isegi rehvi purunemise korral, peab olema tagatud veose paigal püsimine. Kirjeldatud olukorrad ei ole pelgalt teoreetilised, vaid on T. Vete enda varasemas elus ka ette tulnud (kohtutoimik lk 24). Arvestades kõike eeltoodut, on videosalvestise, tunnistajate ütluste, xxxx AS saatelehe, tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi ja kommertssõiduki kontrolliaktiga tõendatud, et Taavi Vete 25.06.2020.a Tartu mnt ja Raudkivi tee ristmikul Veesaare tee suunas, juhtis mootorsõidukit autorongi, mille veos, kaaluga 24600 kg, ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud, mistõttu ei olnud tagatud, et veos ei nihkuks paigalt ning ei ohustaks inimesi. Sellise käitumisega rikkus Taavi Vete liiklusseaduse § 34 lg 6 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 238 järgi. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja kvalifitseerinud väärteo õigesti. Ka ei tuvastanud kohus menetluse käigus
§-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on Taavi Vete täitnud LS §-st 238 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 4 paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. CE- kategooria juhtimisõiguse töö tegemisel kasutamiseks, on juhtidel kohustuslik läbida veoautojuhi ametikoolitus (autoveoseadus § 36 lg 2 p 1), kus mh omandatakse ka teadmised veoseveole kehtestatud nõuetest. Veoautojuhina peab Taavi Vete seega olema teadlik, kuidas arvutada välja koormarihmade piisav arv. Samuti peab ta olema teadlik, millised koormarihmad on kasutuskõlblikud ning kuhu tuleb koormarihmad kinnitada. Seega, kui Taavi Vete otsustas veose kinnitada ilma kalkulatsioonideta, kontrollimata rihmade kasutuskõlblikkust ning kinnitades veose, kasutamata selleks ettenähtud kinnituskohti, pidas ta ka võimalikuks, et tema poolt veose kinnitamine ei vasta nõuetele ning möönis seda. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Taavi Vete on süüvõimeline ning KarS
Seega, jätab kohus kaitsja taotluse kaitsetasu väljamõistmiseks rahuldamata. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus väärteoasjas olev CD-plaat, mis asub väärteoasja materjalide juures, jätta väärteoasja materjalide juurde.
p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134, Otsustas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.