← Eesti

4-20-3782/5

4-20-3782 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.09.2020.a. Tallinna kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-20-3782 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu Viktoria Smelova kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale Kaebuse esitaja Viktoria Smelova (isikukood 46512240270), xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Pärnu mnt 139, Tallinn Menetluse liik kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada Viktoria Smelova kaebus kohtuvälise menetleja 13.08.2020 otsuse peale ning tühistada väärteoasja nr 230220012614 otsus karistuse kandmise viisi osas.
  2. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. LS § 227 lg 2 alusel määratud karistus - rahatrahv 50 trahviühikut, s.o. 200 eurot- jätta muutmata. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel kuulub rahatrahv kogusummas 200 eurot tasumisele 4 kuu jooksul (s.o igakuiselt vähemalt 50 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE701700017001577198 Luminor pangas või EE777700771003813400 LHV pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
  3. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsus väljastada kohtuvälisele menetlejale, otsuse koopia saata kaebuse esitajale.
  4. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja menetluse käik 1.1 Kaevatavad otsused 13.08.
  5. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo juhtivspetsialist A H väärteoprotokolli 20200724212101 selle kohta, et Viktoria Smelova (ik 46512240270) juhtis Järvevana teel mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 101+-4 km/h, suurim liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 70 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Isik rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Isiku poolt toime pandud väärteod on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mis on asendatud heli- ja videosalvestusega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, mis on asendatud heli- ja videosalvestusega. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud tõenditega asus seisukohale, et Viktoria Smelova on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kiiruse mõõtmine toimus laser tüüpi seadmega LaserCam 4, mis fikseerib konkreetselt ainult just selle sõiduki kiirust millele on seadme optiline lasersihik suunatud (fikseerides nii mõõdetava sõiduki kiiruse kui ka kauguse mõõtjast) ja seega on välistatud eksimise võimalus. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, mida menetluse käigus tuvastatud ei olnud. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sanktsiooni kohaselt on ettenähtud rahaline karistus kuni 100 trahviühikut s.o 400 eur'i või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Otsusest tulenevalt Viktoria Smelova’l kehtivad karistused puuduvad. Rikkumise eest määrati Viktoria Smelova’le Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200.00 EUR. 1.2 Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palus kaebaja võimaldada talle määratud rahatrahvi kokku 200 eurot tasuda ositi 4 kuu jooksul. 1.3 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asus seisukohale, et kuivõrd kaebuse esitaja oma kaebuses sisulisi vastuväiteid kohtuvälise menetleja otsuse peale ei esitanud ei vaidle kohtuväline menetleja vastu rahatrahvi tasumisele ositi.
  6. Kohtuotsuse põhjendused 2 Kohus, tutvunud Viktoria Smelova poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et Viktoria Smelova’le määratud karistus rahatrahv 50 trahviühikut, s.o. 200 eurot tuleb jätta muutmata, küll aga kuulub kaebus rahuldamisele määratud karistuse kandmise viisi osas ja kohus määrab KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsusega määratud rahatrahvi 200 eurot tasumisele 4 kuu jooksul. Kohus põhjendab oma otsust alljärgnevalt. Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele ning hindab tõendeid nende kogumis. Otsustamaks Viktoria Smelova’le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseisu tunnused ja kontrollib vastavalt kolmeastmelisele deliktistruktuurile kõiki asjaolusid. Vaidlust ei ole, et menetlusalune isik pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Objektiivselt teo toimepanemist kinnitavad väärteoasjale lisatud tõendid – videosalvestuse ja kiirusmõõturi kasutamise protokoll ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll mis on asendatud video- ja helisalvestisega. Nähtuvalt Viktoria Smelova juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx 24.07.2020 kella 17:43 ajal Tallinnas, Järvevana teel, Pärnu mnt ja Tartu mnt vahelisel teel suunaga Pärnu mnt poole. Viktoria Smelova juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 101+-4 km/h, suurim liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 70 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h, millega rikkus Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõudeid. Liiklusseadus § 50 lg 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kohus on väärteoasja materjalidega tutvudes tuvastanud, et väärteoprotokoll on koostatud õigesti. Kiiruse mõõtmine on toimunud laser tüüpi seadmega LaserCam 4, mis on fikseerinud konkreetselt just selle sõiduki kiirust millele on seadme optiline lasersihik suunatud (fikseerides nii mõõdetava sõiduki kiiruse kui ka kauguse mõõtjast) mistõttu on välistatud eksimise võimalus. Samuti on kohtule esitatud materjalidest nähtav asjaolu, et kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Eelnimetatut kinnitab materjalide juures oleva videosalvestis. Seega asub kohus seisukohale, et teo objektiivne koosseis on täidetud. Samuti arvestab kohus siinkohal asjaolu, et menetlusalune isik ei vaidle kiiruse ületamise osas, nõustudes määratud kvalifikatsiooni ja süü suurusega. Kohus, arvestades esitatud väärteomaterjale ning esitatud tõendeid asub seisukohale, et ka subjektiivne koosseis on täidetud ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi, mille kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 20 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtule esitatud materjalide kohaselt ei ole tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Karistusraami siseselt konkreetsele teole vastava karistuse leidmisel annab juhiseid eeskätt KarS § 56 lõige
  7. Selle järgi on karistuse mõistmisel esmaseks aluseks isiku süü ehk see, 3 millisel määral on konkreetne tegu isikule etteheidetav. Vaidlust ei seisne süü osas mis puudutab rahatrahvi määramist. Kohus analüüsides süü suurust käesoleva kaebuse raames, toob välja asjaolu, et süü suurus oleneb süüteo toimepanemise asjaoludest. Süü suurust mõjutavad asjaolud võivad olla nii objektiivsed kui ka subjektiivsed ning antud kaebuse läbivaatamisel on kohus seisukohal, et süü suuruse puhul tuleb arvestada kergendavana asjaoluna süü tunnistamist ning ka isikust tulenevaid asjaolusid, et Viktoria Smelova ei ole varasemalt süütegusid toime pannud. Eelnimetatust tulenevalt on kohus seisukohal, et Viktoria Smelova’le LS § 227 lg 2 alusel inkrimineeritud rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, samuti, et see on kvalifitseeritud õigesti ning kuulub karistamisele Liiklusseaduse alusel. Võttes arvesse eelpooltoodud asjaolusid, hinnates kogumina teo asjaolusid ja tõendeid on kohus seisukohal, et karistuse suurus on proportsionaalne süü suurusega ning puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul, arvestades menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on põhjendatud määratud rahatrahvi suurusega sanktsiooni keskmises määras, seega on piisavalt põhjendatud Viktoria Smelova’le karistuse mõistmine LS § 227 lg 2 alusel 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200.00 eurot. Viktoria Smelova esitas kaebuses taotluse temale väärteo otsusega nr 230220012614 määratud trahvi ositi tasumise osas 4 võrdses osas. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ning kuivõrd kohtuväline menetleja vastu ei vaidle võimaldab kohus Viktoria Smelova’l rahatrahvi tasumise osade kaupa 4 kuu jooksul. Seega, eelpooltoodust tulenevalt määratud rahatrahv summas 200 eurot kuulub tasumisele 4 kuu jooksul (s.o igakuiselt vähemalt 50 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE701700017001577198 Luminor pangas või EE777700771003813400 LHV pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
  8. Samas märgib kohus siinkohal, et rahatrahvi võib tasuda ka ühekordse maksena ning kiiremini ja igakuiselt suuremates osamaksetes kui on kohtu määratud osamaksete suurused. Nimelt kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p
  9. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.